Legislator Case Law & Legislation
1-11-9832/11 AI generated

1-11-9832/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 1-11-9832/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-11-9832/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
insufficient length of stay part-time employment insufficient economic activity failure to attend counselling temporary protection Ukrainian citizens refusal of vocational retraining
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2012.a. Võru kohtumaja Kohtuasja number 1-11-9832 (11260103667) Kohtunik Heiki Kolk Istungisekretär Kerli Mikson

Kohtuasi Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse poolt

süüdimõistetu U.J, isikukood xxx,

elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kohta koostatud erakorralise ettekande läbivaatamine

Istungil osalenud isikud Süüdimõistetu U.J Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse kriminaalhooldusametnik Ellen Kiilo RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 432, 74 lg 4 kohus m ä ä r a s:

1. Pikendada U.J-ile (U.J) Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9832 määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra so kuni 14.03.2013.

2. Kohustada U.J teostama 288 üldkasuliku töö tundi ja panna lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

08.09.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas

nr 1-11-9832 mõisteti süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja U.J mõisteti karistuseks liitkaristusena kuus kuud vangistust, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 15.09.2011.

2 (3) Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõpeb 14.09.2012. U.J on tehtud 360 tunnist 72. Tegemata on 288 üldkasuliku töö tundi..

06.09.2012 saadeti kohtusse Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru talituse ametniku poolt erakorraline ettekanne. Ettekande kohaselt ei ole U.J saanud ÜKT tunde teha, kuna

on olnud metsatöödel, Soomes tööl käinud, juhutöid teinud. Kriminaalhooldaja poolt antud hinnangu kohaselt ÜKT tunde tegema Võru Riigimetsa Majandamise broneeriti U.J keskusesse. Juhendajaks oli K. K. . U.J asus tunde tegema 12.01.2012 peale seda kui

talle tehti hoiatus ja võeti 06.12.2011 seletuskiri ÜKT tundide mittetegemise kohta. Ta töötas Võru Riigimetsa Majandamise keskuses 12 päeval, viimati 16.05.2012 ja tegi kokku 72 üldkasuliku töö

tundi. U.J andis kogu suve vältel lubadusi tööle minekuks, kuid ei täitnud oma

lubadusi. Juhendaja K. K. ei soovinud enam temaga koostööd teha. 08.08.2012 vormistati üldkasuliku töö rikkumise fikseerimise akt, mille U.J allkirjastas23.08.2012, kuna ta

ei ilmunud 14.08.2012 registreerimisele. 23.08.2012 broneeriti U.J tööle EELK Rõuge koguduse juurde. Kokkulepe koguduse õpetaja M. M. sõlmiti telefoni teel U.J

juuresolekul. U.J lubas järgmisel päeval minna tunde tegema, kuid ei ole seda

tänaseni teinud. Ta ei ole korduvalt täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Nii ei ilmunud ta registreerimisele ka 03.09.2012

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil esitatud ettekande ja taotluse juurde, leidis, et karistus

tuleb pöörata täitmisele. U.J-iga räägiti alguses ka sellest, et on võimalus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid selles osalemisest U.J ei olnud huvitatud. M. U.J probleemiks on alkoholi tarvitamine, muidu on ta tubli töömees.

Süüdimõistetu (hooldusalune) U.J avaldas, et ei ole tööd teinud, sest vaja oli

elamiseks raha teenida. Elab kortermajas, üür on 87 eurot, ülalpeetavaid ei ole.

Kriminaalhooldusametniku juures saanud käia, sest sai vahepeal tööd Soomes ja olid metsatööd. Kui alkoholi hakkab tarvitama, siis võtab 2-3 päeva järjest. Saab aru, et katseaja pikendamisel tuleb

ära teha üldkasuliku töö tunnid, osaleda sotsiaalprogrammis ning käia kriminaalhooldusametniku juures. Tervislik seisund võimaldab üldkasuliku töö tegemist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele.

Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu (kriminaalhooldusalune) Margus

U.J teostanud määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tunde. Teostamata on 288 tundi. Samuti ei ole ta ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. U.J on

selgitanud, et on teeninud raha juhutöödel ja seoses sellega ei ole saanud alati ilmuda kriminaalhooldaja juurde, samuti on see takistanud üldkasuliku töö tegemist. Kohtuistungil U.J nõustus, et on alkoholiprobleeme.

3 (3) Kohus leiab, et U.J-ile süüksarvatud tegu KarS § 424 järgi on karistatav ka käesoleval ajal.

Kohus asub seisukohale, et süüdimõistetule U.J-ile tuleb anda veel võimalus enda tõestamiseks, et ta suudab täita ka temale määratud lisakohustust ja käituda seaduskuulekalt. Kohus

pikendab U.J-ile määratud katseaega 6 kuu võrra, kohustab teda osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning teostama tegemata 288 tundi üldkasulikku tööd. Kohus on seisukohal, U.J-ile mõistetud karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka muul viisil, kui mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Kohus märgib, et karistuse täitmisele pööramine on viimane abinõu ning seda saab kohaldada süüdimõistetu suhtes alles siis, kui muud võimalused on

ära kasutatud ja need ei ole tulemusi andnud. Süüdimõistetu on aru saanud mõistetud karistuse tähendusest ja avaldanud soovi see täita.

Heiki Kolk kohtunik.