4-12-2625/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-12-2625

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2012. a,

Jõgeva Väärteoasja number 4-12-2625 Väärteoasi

K.R

kaebus väärteoasjas nr

10220912082517 tehtud kiirmenetluse otsusele 29.05.2012.a Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: K.R

(isikukood

xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kaitsja: vandeadvokaat Marina Valge, Advokaadibüroo Valge&Uiga, Vanemuise 21A, Tartu;

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuur korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskond -

liikluspolitseinik Hanno Riisk, Esindaja kohtuistungil: ülemkonstaabel Kajar Pent. Kohtuistungi aeg 27. august 2012.a

RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsus K.R väärteoasjas nr 10220912082517 muutmata ja K.R kaebus rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele 12.oktoobriks 2012.a.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta K.R kanda.

Määrata vandeadvokaat Marina Valge tasu K.R-ile riigi õigusabi korras osutatud

õigusabi eest summas 196.80 eurot (tasu 164 eurot ja käibemaks 32.80 eurot) ja kulud 24.96 eurot (millest kulu 20.80 eurot ja käibemaks 4.16 eurot), kokku õigusabi tasu ja kulud 221.76 eurot.

2

Mõista välja K.R-ilt menetluskulu hüvitisena 221.76 eurot riigi tuludesse. Menetluskul

handusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti u hüvitis tuleb kanda Ra Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank

AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 4-12-2625

, “menetluskulu”.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui menetlus saadetakse kulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumise 2012.a. ks kättesaadav 12. septembril Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule

(Jõgeva kohtumaja) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui 12. on möödunud 30 päeva ja septembrist 2012.a kassatsiooni ei ole esitatud ja rahatrahvi pole tasutud.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna liikluspolitseinik Hanno Riisk koostas 29.05.2012.a kiirmenetluse otsuse nr 10220912082517

K.R suhtes (tl 11) kokkuvõtlikult selles, et tema 29.05.2012.a kell 21.45 ajal

Jõgeva Põltsamaa mnt 24.km lubas mootorsõidukit juhtima juhtimisõiguseta alkoholijoobes - Algis Indi (isikukood 39104252755). Nimetatud teoga rikkus K.R LS § 33 lg 11 p 2,3. LS § 225 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest määrati K.R-ile rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

K.R esindaja kaebus

K.R esindaja esitas maakohtule kaebuse (tl 4-6), milles taotles Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.05.2012.a otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Esindaja viitas VTMS § 55 lg 1 p le 3 ning märkis, et K.R kinnitusel ei ole tema -

andnud nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks ning seetõttu kiirmenetluse otsuse 10220912082517 tegemist. Seega tuleb kiirmenetluse otsus tühistada.

Kiirmenetluse otsuse tegemise ning väidetava väärteo toimepanemise hetkel oli

menetlusalune isik sügavas alkoholi joobes. Joobe tõttu ei mäleta menetlusalune isik sündmuste täpset käiku ning menetlustoimingute läbiviimist. Menetlusalusel isikul on meeles

üksnes joomingu järgselt endale kuulvasse sõidukisse magamaminek, ähmaselt meeles

vilkurid ning ähmaselt meeles järgmise pildina Sügava joobe politseijaoskonnas viibimine. kohta annab kinnitust asjaolu, et menetlusaluse isiku suhtes on koostatud 30.05.2012.a kell

09.44 väärteoprotokoll AB1214680, mille kohaselt mõõdeti menetlusalusel isikul

alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,13 mg/l. Kuivõrd öösel pärast kiirmenetluse otsuse

tegemist menetlusalune isik enam alkoholi ei tarbinud ja kiirmenetluse otsus on tehtud

29.05.2012.a, oli kiirmenetluse nõustumuse andmise hetkel (kui selline on olemas) menetlusalusel isikul raske alkoholijoove. Lisaks annab joobe kohta kinnitust menetlusaluse

3

isiku poolt kiirmenetluse otsusele antud allkiri ja kirjutatud kuupäev. Kuupäev ja allkiri on kirjutatud hüplikult ja kritseldades, mis viitab alkoholi joobe tõttu pärsitud võimele korralikult kirjutada. Seega tulenevalt alkoholijoobest, mis oli kiirmenetluse kohaldamise hetkele kõvasti pärssinud menetlusaluse isiku arusaamisvõimet ning võimet hinnata nõustumusest tulenevaid tagajärgi, oli menetlusalune isik kiirmenetluse kohaldamise hetkel otsusevõimetu TsÜS § 13 lg 1 mõttes

ning seega on menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse kohaldamiseks antud nõusolek tühine ja kiirmenetluse

otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada.

Alternatiivsena leidis menetlusalune isik, et kiirmenetluse otsus tuleb tühistada põhjusel, et menetlusalune isik ei ole kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu toime pannud. Kuigi sõiduk, mille kinnipidamisel oli roolis alkoholi joobes ja juhtimisõiguseta xxxxxxxxxx kuulus menetlusalusele isikule ja menetlusalune isik ka sõidukis viibis sõiduki kinnipidamise

hetkel, ei ole menetlusalune isik xxxxxxxxxxxx luba sõiduki juhtimiseks andnud. Kuigi

menetlusalune isik oli sügavas joobes ja mäletab õhtut ähmaselt, mäletab ta hetke, mil ta

lahkus seltskonnast ja läks endale kuuluvasse sõidukisse magama. Seda, miks juhtis menetlusaluse isiku sõidukit või auto võtmed sai ning autoga xxxxxxxxxx kuidas xxxxxxxxx sõitma läks, menetlusalune isik öelda ei oska. Menetlusalune isik xxxxxxxxxxxx luba temale

kuuluva auto juhtimiseks andnud ei ole. Sellest tulenevalt ei ole menetlusalune isik

kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärtegu toime pannud ning kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Menetluse käik Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 9), võttis väärteoasja menetlusse ja küsis kohtuväliselt

menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele (tl 1 ).

Kohtuväline menetleja taotles esitatud seisukohas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ja

esitatud kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebaja esitatud kaebuse, väärteoasjas kogutud materjalidega, uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leidis, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks

võetud, et ta 29.05.2012.a kella 21.45 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Jõgeva Põltsamaa -

mnt 24 km viibis sõidukis Volkswagen Passat, registreerimismärgiga 243ALI. Asjas on tõendatud, et K.R on nimetatud sõiduki omanik. Menetlusalune isik on andnud oma

ütlused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, kus väidab, et lubas juhtima oma sõidukit joobes juhile xxxxxxxxxxxx ning allkiri.

Kohtuväline menetleja viitas PPVS §-le 723

ei ning märkis, et nimetatud sättest tulenevalt

olnud alust kõrva üldse allutada joobeseisundi kontrollile, listujana viibinud K.R kuna

bimise keeldu. Politseiametnik LS ei näe ette omanikuna sõidukis viibinuna alkoholi tar vastavalt visuaalsele hinnangule võib ise otsustada, kas menetlusalune isik on adekvaatne aru saama temaga teostavatest toimingutest.

Lisaks leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku K.R-ile kohaldatud karis

tus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

Kohus arutas väärteoasja 27.08.2012.a kohtuistungil. Tunnistajatena andsid ütlusi xxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxx,xxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxx Ütlusi andis ka menetlusalune isik K.R .

Tunnistaja xxxxxxxxx andis kokkuvõtlikult järgnevaid ütlusi. 29.05.2012.a tarbisid tema,

K.R ja veel kaks sõpra erve päev stus autorooli ja läks t alkoholi. xxxxxxxxx i

4

sõitma. Sõitma minek oli kõigi ühine idee Juhtimisõigust

. xxxxxxxxxxx ei ole ja K.R teab seda. Nad olid ellaaega ei kõik neljakesi seal. Täpset k tea, aga see oli õhtune aeg, kella 10 peatas. Keegi 10 või enne , kui politsei Jõgeva maakonnas Sõitma hakati 6 ja 8 vahel. teine ei tahtnud sõita, seepär Kõik olid alk ast istus rooli xxxxxxxxxx oholi tarbinud ja tema ise ka, aga tema oli see, kes d nad autosse. Auto kuulus K.R-ile. riskis. Kõik koos istusi

K.R ei keelanud neid autosse istumast. K taheti õik koos sõita Põltsamaale.

Tunnistajat ei ood ud seal keegi, aga neile pakuti an ühte kohta, kus saab olla ja grillida. K.R ütles, et teab seda kohta.

Jõgevalt enne Põltsamaad 4 km võttis politsei neid rajalt maha. xxxxxxxxxxoli roolis, kaks

sõpra ja K.R olid autos. K.R istus kõrvalistmel. pööra ka xxxxxxxxx s

kõrvalteele, politsei pööras otsa ringi ja sõitis järgi. Kaks inimest jäi auto juurde, neid

toimetati politseijaoskonda Jõgevale – teda ja K.R . Kaks inimest pidid autost lahkuma, sest auto pidi teisaldatama. Jõgeval ütlusi, siis andsid nad puhus xxxxxxxxx kontrollindikaatorisse. K.R-ile tehti xxxxxxxxxx arvates meelest rahatrahv. K.R , kui xxxxxxxxx . Koos oli väljas ära tuli

läksi ära. määrati pärast seda d nad sealt xxxxxxxxxxxx kriminaalkorras tingimisi karistus joobes juhtimise xxxxxxxxxxx ei ole Seda, kas eest. Juhtimisõigust üldse kunagi olnud. K.R lasti puhuda, xxxxxxxxxxei tea. Jõgevalt läksid nad taksoga Põltsamaale

(mille eest maksis K.R ) ning xxxxxxxxx läks sealt hääletades Tartusse. K.R läks edasi oma elukaaslase või ei tea, kelle juurde. xxxxxxxxxxselgitab, et neil K.R pakkus oli mõte minna Tartumaale Emajõe äärde,

minna Põltsamaale. Tal oli elukaaslane Põltsamaal ning ta teadis seal git ilusat kohta min . Autoga hakkasime liikuma, sii K.R juhatas teed. s kõrvalistmelt Kui neid oli kinni peetud, siis tee peal seletusi ei andnud. Toodi Jõgevale, siis tehti toimingud.

Selle otsuse, kes peavad kaasa tulema, tegi politseinik. Kui politsei kinni pidas, küsis kohe dokumente, kes on auto omanik. Dokumendid esitas K.R isiklikult.

Nad ei arutanud, kes rooli istub. xxxxxxxxx tema istus. ei tea, kuidas nii välja kukkus, et

K.R - ei istunud, sest tal oli nii suur joove, oleks põhjustanud võib olla õnnetuse. Teised kaks olid ka joobes. xxxxxxxxx oli ise ka joobes. xxxxxxxxx -olla möönab, et võib ta ei tahtnud, et teistel juhtimisõigus ära võetakse. Autos oli neil ka alkohol kaasas, mida nad kõik sõidu peal jõid ka. xxxxxxxxx on ka roolis olnud. varem K.R autoga sõitnud ja

Tunnistaja xxxxxxxxxxx 29.05 sellel aastal, kui nad ütluste kohaselt toimus sündmus käisid

lasketiirus harjutamas jaoks - politsei kutsemeisterlikkuse võistluste . Jõgeva Põltsamaa

maanteel suunaga Põltsamaa poole liikudes keeras ette sõiduauto punast värvi neile ,

Volkswagen P gerdav teepervelt asfaldile. Nad assat. Liikus aeglaselt, sõidustiil oli vin –

s d d, et j - õitsi sõiduki kõrvale, vaatasi uhil käis pea üles alla, võis kahtlustada, et on alkoholijoobes. Nad s d ja arvasid neist ning siis peavad õitsi ees ära , et sõiduk sõidab mööda kinni, aga enne jõudis sõiduk ära keerata ühe maja hoovi. õitsi järgi. Juhi poolt astus Nad s d

nooremas eas noormees välja. Sõiduki juurde minnes vestlesid nad juhiga. Tunnistaja läks paremale poole, kus istus kaasreisija K.R ning musele, kellele vestles temaga. Küsi sõiduk kuulub, vastas t temale, võttis välja sõ a, et iduki registreerimistunnistuse ja esitas ID- kaardi. Tunnistaja k koju. tles, et juht ei ole üsis, kuhu sõita plaanite, ta vastas, et Tunnistaja ü kõige kainem, sellises olekus sõidate siin. Öeldi, et juht oli kõige kainem seltskonnast ja tema istus rooli. Avariiohtlikku olukorda ei olnud, aga kõrvalteelt peateele keerates ei jälginud küll, kas keegi tuleb või ei. Isikuid oli sõidukis kokku neli. Kohapeal teostasid nad ainult isiku tuvastamise,

rohkem toiminguid ei teostanud. Kuna hetkel ei täitnud nad ametiülesandeid, võtsid nad

5

ühendust Jõgeva politseijaoskonnas spetsialistiga, kes saatis teenistuses oleva patrulli, kes tegeles edasi. Need olid xxxxxxxxxxx abipolitseinik xxxxxxxxxx. ja

Tunnistaja hinnangul sai K.R aru, millest jutt on ja kus ta viibib, isik oli

adekvaatne. Hingeõhust oli tunda, et isik oli alkoholi tarbinud. Aga ta rääkis meiega

arusaadavalt ja sai meie jutust aru. Sõiduki omaniku kohta vastas kohe ja teadis, kus on

sõiduki dokumendid. Kui ta oleks olnud suures alkoholijoobes, siis ei oleks ta osanud neid asju otsida ja vastata. Küsimuse peale, miks xxxxxxxxx roolis oli, vastaski, et noormees oli end kõige kainemana tundnud. Ei oska öelda, kas juhtimisõigus oli.

xxxxxxxxxxx

Teised töötajad tulid Põltsamaalt, i ära. N ägi nemad oodat ad n d, kelle politsei kaasa viis ja kuhu auto jäi. Neile sai lühidalt räägitud vahejuhtumist, dokumendid neile üle antud. Kuna maja omanik lubas, et sõiduk võib sinna jääda, siis sõiduk jäi sinna sissesõiduteele. Sõiduki juht ja omanik sai kaasa võetud politsei sõidukisse. Teised kaks, kes taga istusid, läksid tipatapa oma teed. Auto omaniku joovet ei tuvastatud, kuna vajadus puudus. Aga sõiduki juhi

joove minu teada tehti. Kindlalt ei mäleta. Majaomanik sõiduki juurde ei tulnud, sest abipolitseinik xxxxxxxxxx teadis omanikku ja käis küsimas, kas tal on pretensioone. Temaga vestles abipolitseinik. Sõiduki omanikule ütlesime, et auto jääb sinna. Sellest ta sai aru. Me

vestlesime pidevalt. Kuna me kõik kolmekesi koos olime, siis abipolitseinik ütles ja ise

ütlesin üle, 100% täpselt ei mäleta, kes seda ütles. Sellest ta aru sai, et sõiduk sinna võib jääda. K.R lukustas auto uksed, võtmed said tema kätte

. Sellest tulenevalt saigi kaks isikut sõidukist välja aetud.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxx 29.05.2012.a kella 21.30

ütluste kohaselt juhtis ta paiku õhtul

eravärvides politseisõidukit Jõgeva Põltsamaa maanteel suunaga Põltsamaa poole, kui - nad nägi ni sõiduautot Volkswagen Passat vanema kerega. Sõiduk liikus aeglaselt, ei d punast too

põlenud tuled, tuigerdades. Taga olid toonitud klaasid, ees kaks isikut. Juht kõhna kehaehitusega noormees, kes tuikus juhiistme ja rooli vahel. Kaasreisijaks oli meesterahvas, mõlemad ärkvel. Tunnistaja sooritas möödasõidu, jäi pidama, siis jäi ka Volkswagen pidama.

Pööras sõiduki ümber, and punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk keeras

is sinisehoovi, seiskus. Nad l d autost d. Juhi suust tuli tugevat alkohol äksi välja, vestlesi i lõhna. Juht

oli xxxxxxxxx. xxxxxxxxxx lubas kohale kutsuda kohaliku patrulli. Tulid xxxxxxxxxxx

abipolitseinikuga. Auto registreerimistunnistus oli kaasreisija käes. Kaasreisjaks oli K.R , kellele kuulus s

lko õiduk. Käis läbi küsimus, miks juht oli a holijoobe tunnustega, öeldi,

et tema tundus neist kõige kainem olevat. Sõidu sihtpunktiks oli kodu, mis asus kusagil

Tartumaal. Seejärel tuli patrull kohale ja toimetas juhi ning kaasreisija politseijaoskonda.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx siis naases xxxxxxxxxxx koostas läks Põltsamaale, Jõgevale. otsust, käis läbi lause, kas nõustute kiirmenetlusega, K.R nõustus, oli summaga 400 eurot nõus ning ütles, et maksab nelja päeva jooksul kohe ära, mul raha küll.

K.R oli täiesti ärkvel. Kaasas ol s. Kõik olid Volkswagen Passati i veel xxxxxxxxx

juures. Kohapeal isikutega tegeles xxxxxxxxxx. Kohapeal ei olnud alkokontrolli võimalik teostada, sest neil ei olnud alkomeetrit kaasas. Hinnati visuaalse vaatluse teel. Teised avasta ti hiljem, taga olid toonklaasid. xxxxx avastas, nemad magasid seal. Sõiduk jäi sündmuskohale, lukustasime uksed ära. Andsime patrullile üle ja nemad tegelesid edasi. K.R tunnistaja teada joovet ei tuvastatud. Vastavalt Politsei-ja Piirivalve seadusele ei ole õigust kontrollida. Isik oli kaasreisija ja kontrollime isikuid, kes on kas juht või kellel süüteokoosseis. K.R oli adekvaatne, kuid oli alkoholi tarvitanud. Tal oli suust tunda alkoholilõhna. Isik seisis püsti ja vastas kõigile meie küsimustele. Sõiduk jäi taluõue. Kolmas isik, kes oli meiega kaasa, xxxxxxxxxx oli tuttav taluomanikuga ja käis küsimas, kas sõiduk võib siia jääda ning sõiduk võis jääda

.

6

Tunnistaja Hanno Riisk koostanud K.R-ile kiirmenetluse ütluste kohaselt on ta

otsuse. Tunnistaja s - ai väljakutse Jõgeva maakonda Põltsamaa valda Jõgeva Põltsamaa

maanteele, kus oli kinni peetud joobes juht. Kutsuti välja sellepärast, et politseinikud, kes

kinni pidasid, olid väljaspool töökohustusi. xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx. Nemad olid

eravärvides politseisõidukiga. Kui kohale jõud tunnistaja is, anti lle kas xxxx xxxxx ta või poolt dokumendid ja öeldi, et see on juht, teine on omanik. Tunnistaja võttis mõlemad peale j

a

toimetas

Jõgeva politseijaoskonda. Kõigepealt tegi juhiga vastavad toimingud. Juht sai vabastatud ja hakk

i joobe tunnustega. Enne as tegelema sõiduki omanikuga. Sõiduki omanik ol

materjali koostamist vestlesin temaga pikalt, küsisin, miks ta andis juhtimise joobes ning juhtimisõiguseta isikule. Ta ütles õigust. üsis, , et ei teadnud, et tal ei ole juhtimis Tunnistaja k miks sellele, kes joobes on. Omanik vastas, et ta oli meist kõige kainem. Tunnistaja rääkis temaga õigustest ja kohustustest, ta oli nendega kokku puutunud. Teavitasin, milline võib olla

karistus, maksimum 300 trahviühikut. Pakkusin, et kui tunnistab rikkumist, saab läbi viia kiirmenetluse. Trahviks pakkusin 400 eurot, mill

ega ta nõustus, ja ütles, et „oh mul raha küll, võin selle ka nelja päeva pärast ära maksta“. Tunnistaja koostas kiirmenetluse otsuse, K.R kirjutas sellele alla. Ta sai oma teost aru. Kui tunnistaja oli materjali lõpetanud, helistas K.R Tunnistaja kas sõbrale või taksole ja tellis järgi. läks välja suitsu tegema, ta tuli

ka välja, tegi temast veel pilti. Nad vestlesid ja K.R oli adekvaatne. Nad ei tuvastanud tal alkoholijoovet, sest see pole antud olukorras ette nähtudki. d laua ääres Nad oli kahekesi. A xxxxxxxxxxx. bipolitseinik käis neist mööda ja korra ka Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on ta oma käega ütlusi andnud. Tunnistaja luges

ise selle läbi ja sai aru, mis ta sinna kirjutas. Järelikult ta kirjutas seda, et ta tunnistas oma

rikkumist, lubas sõidukit juhtima teise isiku. Kui isik tunnistab oma rikkumist, saab sellest

aru, on võimeline alla kirjutama, siis ei näe põhjust teda hiljem välja kutsuda. Isikul oli esitada sõiduki registreerimistunnistus, isikut tõendava dokumendina esitas kas juhiloa või ID

kaardi. Juht näis seda väliste tunnuste järgi. kainem kui auto omanik. Tunnistaja t b ea

Menetlusalune isik K.R 29.05 naabruses asuva maja juurde ütluste kohaselt läks ta

alkoholi tarbima. Ei oskagi öelda, kaua see kestis. Läks lahjema pealt kangema peale ja ta otsustas lle aitab. Ta l lõpuks, et ta äks autosse magama kõrvalistme peale. Sellest ajast ongi

kõik, mida mäletan. Järgmisena mäletan, et auto oli tee ääres, meie juures oli politseiauto

vilkuritega, politseinikud käisid ümber minu auto. Siis pandi mind politseiautosse ja toodi

Jõgevale menetlustoimingutele. Menetlustoimingust või , kas ma kuskile alla kirjutasin kas seletust võeti, ei mäleta mitte midagi. Koti, kus oli fotoaparaat ja muud väärtuslikud esemed, võtsin kaasa, see oli mul nina all. Järgmisel hetkel mäletan, et istusin taksos, mille oli tellinud xxxxxxxxx. Käskisin viia end Põltsamaale sõbra juurde, taksojuht küsis, kas raha on, ütlesin, et sularaha natuke on, kas jätkub, sellest pidi jätkuma. Viis ära. Tee peal püüdsin meenutada kohta, kuhu mu auto jäi. Järgmisel hommikul jõi menetlusalune isik kohvi, tal oli kott ja seal kõrval väärteoprotokoll.

Siis hakkas xxxxxxx ta meenutama, kus auto on. Helistas sõbrale Põltsamaale. Seesama xxxx viis da auto juurde. Autos magas kaks meest, olulisi asju oli autost puu te du, õngevarustus oli kadunud. Mehed magasid autos, auto oli aurune. Menetlusalune isik otsustas, et tuleb ära koju sõita. T puhanud. Koju ta ei jõudnud. Ta p a tundis end kainena, oli idi tegema peatuse, mehed, kes autos magasid, ütlesid, et peame su asjad metsa alt ära tooma. Miks tema asjad metsa all

olid? Nad k d auto, pandi puhuma. Kohapeal oli 0,18, kui äisi seal ära. Siis tuli patrull Põltsamaale viidi, seal oli 0,13. Politseinikud viisid mind tagasi auto juurde, kästi auto juures

tund aega olla, et siis võid liikuma hakata. 0,07 oli auto juurde jõudes. Auto uksed ei käi lukku.

7 Need kaks meest, keda oma autost magamast avastasin, olid samad, kellega õhtul oli sõitnud. Seda, kuidas tema autosse said, ta seletada ei oska. nad eelmisel õhtul Menetlusalune isik xxxxxxxxxxx ja ei ole teda rooli lubanud. Ta ei usu, ei ole käskinud sõita et ta oli nii Tema teada ei ole ta varem kunagi andnud auto juhtimist joobes, et ei mäleta seda. üle joobes isikule. Põltsamaa lähedal oli tal elukaaslane, sel ajal maikuus ei olnud. Nad o d li

tülis. See on teada juhtimisõigust ei menetlusalusele isikule, et xxxxxxxxxxx ole. Ta ei ole teinud lubasid. Menetlusalusel isikul on ka varem olnud sellist alkoholi tarvitamist, et tal on olnud mälulünk. See on ilmselt seotud tervisega, igapäevased ravimid. Diabeet ja hüpertoonia. Samas võib ka

diabeet ise põhjustada mälulünga, kuna veresuhkru võtab alkohol ära. Esimesed kaks liitrit viina tarbisid nad l

koos ära, rohkem ei mä eta. Seal oli kerget alkoholi, õlut ka. Nad d seda arutada, et ta teab ilusat kohta, aga et sinna minema hakata, seda mitte. Auto võisi võtmed olid tuhatoosi ei tea, kas võtmete asukoht oli all sahtlis. Menetlusalune isik xxxxxxx teada. See on nähtav, kui autosse istuda, otsida ei ole vaja. xxxxxxxxx ei ole menetlusaluse isiku autot varem juhtinud. Seda, et menetlusalune isik oleks juhatanud või mitte, ta Tema viimane mälestus on

ei mäleta. see, et ta läks võis seletada, kui üles ärkas, aga siis oli magama.

Ta tal kindel soov koju saada.

Menetlusalune isik ei ole xxxxxxxxxx peale kaevanud, et ta on auto ärandanud. Menetlusalune isik talle, et ta ei kaeba selle peale, kui midagi sellist on. ütles

Kui menetlusalune isik

politseist ära läks, läks ta taksoga ära naisterahva juurde välja puhkama. xxxxs helistas vana politseimaja juures,

ta sai takso, et Põltsamaale ära saada. Ma teadsin, kuhu minna. Protokoll tehti j joobes juhtimise eest. Ta o -5 tundi. ärgmisel hommikul li üleval olnud siis 4

Teda peeti kinni peale 10 hommikul. Jaoskonnas 22.45 koostati protokoll, tal oli piisavalt aega puhata.

Menetlusalune isik avastas 3- et ta oli fotoaparaadiga teinud pilti 4 päeva hiljem,

politseinikust, politseimajast. Ei ole kuhugi avaldanud, et autost olid väärtasjad kaduma läinud. arutanud, et nelja päevaga jõua Sellest, et ta on b trahvi maksta, ei tea ta ka midagi. Ta on

80 % töövõimetu – hüpertoonia ja diabeet.

Lisaks eeltoodule avaldati ja uuriti kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid: - K.R kaitsja kaebus kiirmenetluse otsusele (tl 4-5); - K.R suhtes tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220912082517 (tl 11); - 12); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl - kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-5617 xxxxxxxxxx kohta (tl 13-16);

- väljavõte politsei andmebaasist auto Volkswagen Passat, registreerimismärgiga 243ALI, kohta; - Politseija Piirivalveameti teatis K.R karistatuse kohta.

Menetlusaluse isiku kaitsja taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja leiab, et K.R ütlused on vastuolus tunnistajate poolt antud ütlustega. K.R on olnud sellises seisundis alkoholi mõjul ja ravimite koostoimel, antud sündmusi ta ei mäleta. ütlustesse teat Kaitsja hinnangul tuleb tunnistaja xxxxxxxxxx ud ettevaatusega suhtuda ning neid kaaluda. Kaitsja arvates on xxxxxxxxx väga teadlikult öelnud, et teda lubas rooli

K.R , vastasel juhul oleks ta saanud endale randamise eest, mis süüdistuse auto ä oleks kaasa toonud karmima karistuse. xxxxxxxxxx väide, et ta oli kõige kainem seltskonnast, on tõenäoliselt õige, tema joovet oli küllalt suur. Üks politseitöötajatest ütles, kontrolliti ja see

et kindlasti oli sõiduauto omanikul suurem joove kui juhil. Kui xxxxxxxxxxx oli keskmine joove, siis joove olla raske. võis K.R

8 S ki oleks pidanud K.R joovet tuvastama, selgitamaks, kas isik saab aru, kas tema iis suhtes on võimalik menetlustoiminguid läbi viia. Alkoholijoobes isik võib väliselt jätta mulje, et ta saabki kõigest aru. Kaitsja kahtleb, kas saab ikka kõigest aru juriidiliselt . Kaitsja leiab, et

ka ru ajast ega järgnev käitumine viitab sellele, et inimene ikka päris hästi ei saanud a

situatsioonist, kus ta viibib. Isik, kes on ikka kaine, ja hakkab politseimaja ees pildistama politseitöötajat, ei ole tavapärane.

Ka allkiri on kaitsja arvates vaid mingi konks ning see kõik annab alust arvata, et isik ei

saanud aru, mis temaga toimub. Kaitsja on arvamusel, et menetlustoimingud on ebaseaduslikud ja kiirmenetluse otsus tuleb tühistada.

Kui kohus leiab, et K.R oli ajas ja ruumis orienteeruv ja sai kõigest aru, siis

kogutud tõendite pinnalt järeldub, et tõesemad ütlused on K.R ütlused, ke

s ei

andnud juhtimisõigust üle ei ole toime pannud väärtegu ja xxxxxxxxxxxx. K.R palun menetlus lõpetada.

Kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist. taotleb otsuse muutmata ning

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale

inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud kohtuistungi järgselt nelja tunnistaja ütluste enetlusaluse isiku ütlused ga, millega m

üldse ei ühti. Antud asjas ei pea menetlusalune isik enda vastu ütlusi andma. Kohtuväline

menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui menetlusalune isik nõustub

kiirmenetlusega, siis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis peab olema selle kohta

eraldi allkiri. Käesoleval juhul menetlusalune isik on andnud allkirja kiirmenetluse otsuse

tegemiseks. Menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemises,

teda tuleb karistada. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoluga, et sõiduki

juhtimise lubamine isikule, kelle alkoholimäär on üle piirnormi, on tegemist raskeima

rikkumisega, seab ohtu enda ja teiste elu ja tervise. Seda enam, et tegemist oli

juhtimisõiguseta isikuga, K.R oli sellest teadlik. Jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

ja põhjendused

1. Kohus,

kuulanud ära tunnistajad ja menetlusaluse isiku, uurinud väärteoasja materjale ning

hinnanud kohtule K.R suhtes tehtud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et

kiirmenetluse otsus nr 10220912082517 tuleb jätta muutmata ning K.R kaitsja kaebus rahuldamata.

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et .

2. K.R suhtes on 29.05.2012.a koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220912082517

(tl 11) kokkuvõtlikult selles, et tema 29.05.2012.a kell 21.45 ajal Jõgeva Põltsamaa mnt - 24.km lubas mootorsõidukit juhtima juhtimisõiguseta alkoholijoobes xxxxxxxxxx sikukood (i xxxxxxxxxxx). Eelkirjeldatud teoga rikkus K.R LS § 33 lg 11 p 2,3, mis sätestab, et .

9 K.R-ile määrati LS § 225 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

LS § 225 lg 1 sätestab, et .

Kiirmenetluse otsusest nähtuva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse K.R-ile ette, et tema lubas mootorsõidukit juhtima juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes xxxxxxxxxx. Esmalt on

kohtu hinnangul oluline aga tuvastada vaidlusalune asjaolu, kas K.R lubas

xxxxxxxxxx talle kuuluvat mootorsõidukit juhtima 29.05.2012.a kella 21.45 ajal või mitte.

Nimetatud asjaolu on võimalik tuvastada kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütluste hindamisega.

3. Kohtuistungil selgitusi andnud tunnistajate ütlused on vastuolus K.R ütlustega.

Vastuolu tõttu tuleb hinnata K.R ja väärteomenetluses ütlusi andnud esmalt tunnistajate ütluste kooskõla ning seejärel ütluste usaldusväärsust. Siinjuures märgib kohus, et

kuigi xxxxxxxxx ja K.R olid kahtlemata isikuteks, kes viibisid kogu sündmuse

juures ning oskaksid seega erinevad toimunu osas kõige täpsemalt ütlusi anda,

xxxxxxxxxxx kinnitavad xxxxxxxxxx ja K.R ütlused teineteisest täielikult. Samas ütlusi ka kõikide politseiametnikest tunnistajate ütlused. Kuigi tunnistajatena selgitusi andnud politseiametnike ütluste näol kaudsete tõendiallikatega, kuna juhtimise väidetaval on tegemist

ülean ei viibinud nad juures, nähtub kõigi politseiam dmisel xxxxxxxxxxxx etnikest

tunnistajate ütlustest, et K.R avaldas kinnipidamisel neile põhjuse, miks

mootorsõidukit juhtis just – tema oli seltskonnast kõige kainem. Neile ütlustele xxxxxxxxx

saab kohtu arvates tugineda ning sellesisuline arvamus tugineb senises kohtupraktikas

väljakujunenud arusaamale, et tõendi väärtus ei sõltu sellest, kas tegemist on kaudse või

otsese tõendiallikaga audsed ja otsesed tõendid erinevad üksnes selle poolest, k ning k ui vahetult nad süüteo toimepanemist kajastavad.

xxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt tarbisid nad koos K.R-iga alkoholi ning mingil ajal

otsustati autoga Põltsamaale sõitma minna. Asjaolu, mille kohaselt istus rooli xxxxxxxxx seetõttu, et ta oli kõige kainem seltskonnast, kinnitavad nii xxxxxxxxxx, kui ka tunnistajate xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx ütlused. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud

eelnimetatud tunnistajate ütlustes kahelda, kuna need on omavahel täielikult kooskõlas. K.R ü lnimetatute ütlustega selges tlused on seevastu ee vastuolus.

4. K.R ütlustest nähtuvalt ei mäleta ta toimunut, st mäletab viimase na, et läks asja

autosse magama. Seda, et K.R olnuks autos maganud, kui sõitma mindi või kui

politseiametnikud mootorsõiduki peatasid, ei kinnita ükski tunnistaja, sh mootorsõidukit juhtinud xxxxxxxxx. Vastupidi, kõik tunnistajad on kinnitanud K.R ärkvelolekut ja

adekvaatsust ning tunnistaja xxxxxxxxx ka seda, kuidas menetlusalune isik K.R

talle kõrvalistmelt teed juhatas. Seega on K.R esitanud omapoolse versiooni

toimunust ilmselgelt vastupidisena, kui on sündmust kirjeldanud tunnistajad. Siiski ei ole

kohtu arvates K.R ennastõigustavad ütlused usaldusväärsed ja tulevad

tõendikogumist kõrvale jätta. Kohus põhjendab sellesisulist arvamust ning käsitleb kaitseversioonina esitatud väiteid alljärgnevalt.

10

5. K.R kaitsja on leidnud, et K.R ei mäleta alkoholijoobest tulenevalt tema suhtes teostatud menetlustoiminguid ja nende sisu ning s tema suhtes tehtud eetõttu on

menetlustoimingud ebaseaduslikud, K.R

ei mäleta, et ta oleks andnud nõusoleku

kiirmenetluse kohaldamiseks. Kohus sellesisulise kaitseversiooni põhjendatusega ei nõustu

ning leiab, et kogutud tõenditega kogumis on tuvastatud, et K.R oli

menetlustoimingute tegemise ajal adekvaatne ning võimeline tehtavatest otsustustest ja käitumisest aru saama.

K.R adekvaatset käitumist kinnitavad esmalt ütlused, mille kohaselt xxxxxxxxxxx

29

just K.R .05.2012.a kõik neli seltskonnas olijat tahtsid sõita Põltsamaale ning

teadis kohta, kuhu seltskond plaanis sõita, kus olla ja grillida. K.R istus

kõrvalistmel ning juhatas talle kui mootorsõiduki juhile teed, sest juht ise teed kohta, kuhu

seltskond sõitmas oli, , et pärast menetlustoimingute ei teadnud. Lisaks kinnitab xxxxxxxxx tegemist lahkusid nad K.R-iga Jõgeva politseijaoskonnast koos taksoga Põltsamaale.

Sellistest xxxxxx olukorrast, milles oldi - et ta ütlustest järeldub, et K.R sai aru

istub sõidukis juhi kõrvalistmel, et sõiduki roolis istub teine isik ehk . Järeldub ka, xxxxxxxxx

et K.R orienteerus olukorras ehk kujundas oma käitumist vastavalt olukorralejuhatas roolisolijale teed. Lisaks sellele järeldub asjaoludest, et K.R orienteerus ka

selle sõna otseses tähenduses ehk geograafiliseltta oskas teed juhatada soovitud kohta

(alustati Tartu Maakonnast Vara vallast), kuna sooviti sõita kuhugi Põltsamaa lähedale ja Põltsamaa lähedal politsei neid peataski.

Samuti on kõik politseiametnikest tunnistajad kirjeldanud K.R käitumist kui isiku, kes on adekvaatne oma tegutsemist juhtima ning vastavaid otsustusi , võimeline ja käitumist

tegema kohaldamiseks , sh andma nõusolekut kiirmenetluse . Kohtu hinnangul ei ole õige

järeldada, et alkoholijoobes oleva isiku käitumine on ainuüksi alkoholijoobe fakti tõttu

ebaadekvaatne ning isikul puudub ainuüksi joobest tingituna arusaamisvõime tema suhtes

tehtavatest menetlustoimingutest. Nii xxxxxxxxxxx nähtub politseiametnikust tunnistaja

ütlustest, et sõiduki peatamise järel vestles tema K.R-iga , küsis, kes on sõiduki

omanik, küsis isikut tõendavat dokumenti ning sõiduki registreerimistunnistust. Nimetatud

dokumendid ka K.R esitas ametnikule ja esitles ennast kui omanikku. Asjaolu, et

K.R politseiametnikule isiklikult dokumendid esitas, kinnitavad ka tunnistaja

xxxxxxxxx ja adekvaatsust kinnitavad ka kohal olnud i ütlused. K.R ärkvelolekut politseiametnikust tunnistaja xxxxxxxxxxxx

ütlused.

Menetlustoiminguid teostanud politseiametnik Hanno Riisk selgitas kohtuistungil, et esmalt teostas ta Jõgeva politseijaoskonnas menetlustoimingud juhiga ning seejärel K.R-iga.

Enne menetlustoimingute alustamist vestles ta pikalt K.R-iga ning küsis, miks

K.R andis juhtimise joobes ja juhtimisõiguseta isikule. Lisaks selgitas tunnistaja

K.R-ile tema õigusi ja kohustusi. K.R oli eelnevalt nendega kokku

puutunud. Menetleja pakkus K.R-ile , et kui ta tunnistab rikkumist, saab läbi viia kiirmenetluse, millega K.R ka nõustus.

Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud tunnistaja ütlused kooskõlas väärteomenetluses koostatud menetlusdokumentidega. Nimelt nähtub kiirmenetluse otsuse tagaküljel, et K.R on andnud allkirja selle kohta, et talle on selgitatud VTMS § st 19 tulenevaid õigusi ja kohustusi. - Lisaks nähtub kiirmenetluse otsuses viidatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et

K.R on tunnistanud rikkumise toimepanemist, kirjutades omakäeliselt „lubasin juhtima oma sõidukit joobes juhi “. Ühtlasi nähtub koostatud otsusest, et Margus xxxxxxxxxx

11 K.R on andnud allkirja ka selle kohta, et ta on nõus kiirmenetluse kohaldamisega ning on teadlik kiirmenetluse kohaldamise tagajärgedest, st väärteoprotokolli ei koostata (tl 11-12).

Kohus on arvamusel, et politseiametnikud, olles käesolevas väärteoasjas tunnistajad, kes

tegelevad igapäevaselt avaliku korra tagamisega, sh väärteoasjade menetlemisega ja selle

raames kindlasti ka alkoholijoobes isikutega, on vastava erialase väljaõppe saanud spetsialistid, kes peavad olema ja on

suutelised hindama õigesti, kas isik on adekvaatne või ei

ole adekvaatne joobeseisundist tulenevalt. Seetõttu on kohtu arvates põhjendamatu

seada

kahtluse alla politseiametnike arvamust, et K.R oli 29.05.2012.a küll alkoholijoobes, kuid adekvaatne ja võimeline tegudest aru saama. Asjaolu, et menetlusaluse

isik

ku ja kulgu, ei u väitel ei mäleta ta joobeseisundi tõttu detailselt menetlustoimingute käi oma õiguslikku tähendust. Lisaks osundab kohus sellele, et isiku süüd välistavaks asjaoluks ei ole tema süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise mittemäletamine, kui seda kinnitavad

kõik menetluses kogutud tõendid ja teo toimepanemine on tõendamist leidnud muude

tõenditega Käesoleval juhul on oluline rõhutada, et ametnike ütlusi kinnitavad ka . xxxxxxxxxx

ütlused.

6. Kohtu arvates on põhjendatud ka tunnistajate osundus sellele, et neil puudus pädevus K.R alkoholijoobe tuvastamiseks.

PPVS § 723

sätestab, et .

Kogutud tõenditest nähtuvalt puudus alus arvata, et K.R oleks toime pannud teo,

mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, kuna K.R ei juhtinud

mootorsõidukit, vaid oli kõrvalistuja. Samuti ei tulene, et K.R oleks olnud ohtlik

endale või teistele. Seega puudus politseiametnikel seaduslik alus allutada K.R joobeseisundi kontrollimise tuvastamise protseduurile.

7. VTMS § 55 lg 1 sätestab, et .

Eeltoodust tulenevalt on kohus arvamusel, et kohtuväline menetleja on korrektselt kohaldanud VTMS § 55 lg st 1 tulenevaid nõudeid, st on selgitanud menetlusalusele isikule tema õigused - ja kohustused, ja selgitanud, et kiirmenetluses ei koostata protokolli ning nimetatud asjaolusid

on kinnitanud K.R oma allkirjaga kiirmenetluse otsusel. Lisaks on kohtuväline

menetleja andnud K.R-ile on K.R võimaluse ütluste andmiseks, ütlused

poolt omakäeliselt kirjutatud ning allkirjastatud. Seega on täidetud kõik kiirmenetluse

kohaldamise eeldused.

12

Lisaks peab kohus vajalikuks osundada, et kiirmenetluse näol on tegemist lihtsustatud menetlusega, mida on võimalik kohaldada kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning

on täidetud teised VTMS § s 55 sätestatud tingimused. Sellise menetlusliigi kohaldamise -

eesmärgi on menetlemise lihtsamaks muutmine. Siinjuures on oluline rõhutada, et

kiirmenetluse kohaldamine ei ole välistatud ka juhul, kui menetlusalune isik väärteo

toimepanemisega ei nõustu. Oluline on see, et menetlusalune isik annaks kiirmenetluse kohaldamiseks nõusoleku (VTMS § 55 lg 3) ning ei keelduks ütluste või allkirja andmisest

(VTMS § 56 lg 4). Samas ei kitsendata kiirmenetluse kohaldamisega muul viisil

menetlusaluse isiku õigusi, sh õigust kiirmenetluses tehtud lahendile kaevata. Seega võib

menetlusalune isik kiirmenetluses tehtud otsuseid vaidlustada samas korras kui üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuseid.

Kaitsja on viidanud kaebuses TsÜS § 13 lg-le 1 ning leidnud, et K.R oli

kiirmenetluse kohaldamiseks nõusoleku andmisel otsustusvõimetu ning seega on antud

nõusolek tühine. Kohus osundab, et väärteo ja kriminaalmenetluses ei tunta sellist mõistet -

nagu otsustusvõimetus ning tsiviilõiguses on nimetatud mõiste kasutuselevõtt seotud

vajadusega kaitsta isikut olukorras, kus isik teeb tehingu ilmselgelt oma huvidega vastuolus

või kahjuliku (TsÜS § 13 lg 3) Kohtu arvates ei ole võimalik alkoholijoobega õigustada lt . erinevate rikkumiste toimepanemist, sest see tingiks omakorda absurdse olukorra, kus isikute

karistamine tegude toimepanemise eest ei oleks võimalik, kui nad on olnud alkoholijoobes. Samas on sageli süütegude toimepanijad alkoholi tarvitanud ning võimalik, et

sellest tingituna pannud toime ka väga raskeid süütegusid, mille toimepanemist ei pruugi nad täpselt ka mäletada õiguslikku tähendust ning ei välista isiku süüd. . Siiski ei oma nimetatud asjaolu

Kaitsja o

n kaebuses välja toonud, et K.R alkoholijoobest tingitud pärsitud

arusaamis tekst kritseldades kirjutatud. võimet kinnitab ka tema käekiri, mis on hüplik ja Siinjuures osundab kohus asjaolule, et kuigi kohtuistungil ei hoiatatud K.R teadvalt valeütluste andmise eest ning nimetatud asjaolu nähtub ka kohtuistungi protokollist, kirjutas K.R allkirjalehele omaalgatuslikult enne kohtuistungil menetlusaluse isikuna ütluste

andmist oma allkirja. Kohus peab vajalikuks osundada faktile, et K.R üksnes käekiri kohtuistungil kirjutatud allkirjalehel ja kiirmenetluse otsusel ning menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollil kirjutatu vahel ei erine. See tähendab omakorda seda, et K.R

ongi selline käekiri, mida võib nimetada hüplikuks ja kritseldatuks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälises menetluses on järgitud

väärteomenetlusõiguse norme ning K.R on andnud kiirmenetluse kohaldamiseks nõusoleku, mistõttu on tema suhtes teostatud menetlustoimingud seaduslikud ning kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamiseks sellel põhjusel puudub alus.

8. Kohtu hin - nangul on K.R toime pannud LS § 225 lg s 1 sätestatud väärteo, s.o lubanud mootorsõidukit juhtima alkoholijoobes xxxxxxxxxx.

Asjaolu, et xxxxxxxxx juhtis 29.05.2012.a K.R-ile kuuluvat mootorsõidukit

alkoholijoobes, kinnitavad xxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx ja teiste tunnistajate ütlused, nagu ka suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus selle kohta, et pani toime süüteo KarS § xxxxxxxxx 424 järgi (tl 13-16).

Kiirmenetluse otsuse kohaselt on K.R-ile etteheidetav ka asjaolu, et xxxxxxxxxxx ei

olnu xxxxxxxxxxxxei d juhtimisõigust. Kuigi kogutud tõendid tõepoolest kinnitavad, et olnudki mootorsõiduki juhtimise õigust ning K.R oli sellest teadlik, ei ole LS § 225

13 lg 1 kohaselt nimetatud asjaolu - tud ja muid LS § 225 lg s 1 sätestatud väärteokoosseisuga kae

kvalifikatsioone Liiklusseaduse alusel ei ole esitatud. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud asjaolu jätta K.R väärteokirjeldusest välja. Kuivõrd rikkumistena on viidatud ka LS § 33 lg 11 p-le 3, mille kohaselt on , tuleb ka osundatud viide rikkumisele väärteokirjeldusest välja jätta.

Kokkuvõtlikult tuleb K.R-ile süüks arvata väärteo toimepanemine, mis se

isnes selles,

et tema - 29.05.2012.a kell 21.45 ajal Jõgeva Põltsamaa mnt 24.km lubas mootorsõidukit

juhtima alkoholijoobes xxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx). Eelkirjeldatud teoga rikkus K.R LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et .

9. Kohus leiab, et K.R on LS § 225 lg s 1 sätestatud väärteo pannud toime -

tahtlikult. Nimetatud kohtu arvamus tugineb tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustel, mille kohaselt tahtis seltskond minna kohta, kus pidi saama olla ja grillida ning K.R teadis, kus see koht asub. Arutelu käigus, kuhu minna, pakkus Põltsamaale mineku välja just K.R. Sellest võib järeldada, et idee sõitma minekust Põltsamaale tuli just K.R-ilt. Samuti

on kinnitanud kõik tunnistajad, et vestlusest menetlusaluse isikuga selgus xxxxxxxxxx roolimineku põhjusena, et tema oli seltskonnast kõige kainem. Lisaks on kohtu arvates oluline see, et tunnistaja xxxxxxxxxx on möönnud, et põhjus, miks ta rooli ise läks võis olla see, et teistel juhtimisõigust ära ei võetaks. ei ole juhtimisõigust olnud ning seetõttu ei xxxxxxxxxxx

olnud tal õigust, mida saaks ära võtta. 9.05.2012.a neljakesi sõites 2 istus K.R

kõrvalistmel ning juhatas roolis olevale xxxxxxxxxxxxxteed, autos tarvitati koos alkoholi. Seega on tõendatud, et K.R soovis rooliminekut ning andis selleks üle xxxxxxxxxx oma mootorsõiduki, jäädes ise kõrvaistujaks, kes teed juhatab.

10. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

LS § 225 lg s 1 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse isikut nimetatud sättes toodud - süüteo toimepanemise eest .

KarS § 56 lg 1 sätestab, et

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et alkoholijoobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid. Seega on isiku süü suur, kui ta on lubanud juhtima isiku,

kes on alkoholijoobes. Sellega on isik kaudselt nõustunud sellega, et alkoholjoobes olev mootorsõiduki juht võib ohtu seada paljude inimeste elu ja tervise ning lubanud seda. K.R kui mootorsõiduki oman tavapäraselt ka mootorsõiduki ik ja juht pidanuks teadma LS-

ist tulenevat kohustust mitte anda juhtimist üle isikule, kes on alkoholijoobes ning sellest

seisundist tingituna ei ole võimeline rakendama vajaminevat reageerimiskiirust ja –võimet, nagu astes liiklusoludes on vaja . Lisaks peab kohus oluliseks osundada, et tunnistaja tavapär lik

xxxxxxxxxxxütluste kohaselt jätkus alkoholi tarbimine ka sõidu ajal mootorsõidukis, mis

näitab, et K.R aktsepteeris ka seda, et temale kuuluvat autot juhtinud xxxxxxxxx jätkas ka roolis olles alkoholi tarvitamist.

14

Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et K.R võib hoida edasiste süütegude toimepanemisest rahatrahv 100 trahviühiku suuruses summas. Siinjuures tuleb arvestada, et K.R on

ka varasemalt 74 korduvalt väärteokorras karistatud, sh LS § 19

(mootorsõiduki juhtimine

alkoholiseisundis) (alkoholi tarvitamine avalikus kohas) rikkumiste eest, ning , AS § 70

karistatud rahatrahvidega, kuid ka kriminaalkorras karistatud, sh KarS § 424 järgi rahalise

karistuse ja juhtimisõiguse äravõtmisega. Samas jääb eelnimetatud karistusmäär alla

sanktsiooni keskmise karistusmäära, mida võib pidada piisavaks karistuseesmärkide saavutamiseks ning õiguskorra kaitsmise huvide tagamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb K.R-ile kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o eurot, jätta muutmata.

Menetluskulud

Kohtuistungil on esitanud K.R-ile õigusabi korras määratud kaitsja Marina Valge

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks hüvitada tasu osutatud õigusabi eest summas 196,80 eurot, mille hulgas

32,80 eurot käibemaks, ja kulud summas 24,96 eurot, mille hulgas 4,16 eurot käibemaks.

Kokku 221,76 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsja tutvunud kohtu määrustega ning kulutanud selleks 2 pooltundi,

suhelnud korduvalt e-posti teel 1 pooltund, LS-iga tutvumine 1 pooltund, ettevalmistus kohtuistungiks 1 pooltund, kohtuistungil osalemine 4 pooltundi. Kokku on kaitsja kulutanud 9 pooltundi. Lisaks taotleb kaitsja kulude hüvitamist sõidu eest Jõgeva kohtumajja (20,80 eurot) ning tasu kulutatud aja eest (20 eurot).

Kohus leiab, et kaitsja taotlus tasu osutatud õigusabi eest ja kulude hüvitamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada ja määrata kaitsjale välja maksmisele 221,76 eurot.

Eelnimetatud menetluskulud tuleb vastavalt VTMS § 38 lg le 1 ja KrMS § 185 lg le 2 välja - - mõista K.R-ilt.

Kohtunik Ülle Raag