4-12-3455/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-3455

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2012. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3455 (2376,12,004669) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik R.D, ik: xxx, elukoht: Xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ene Muttika, Põhja Prefektuuri Ida-Harju Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. R.D süüdi tunnistada NPALS § 15

1

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.

2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6

Tallinnas. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 08.11.2012. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning

aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. R.D-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 41 (nelikümmend üks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.D, 4-12-3455, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.09.2012. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

2

03.07.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 113655 selles, et 03.07.2012 kella 18.00 ajal peeti Xxx korteris kinni R.D, kellelt võetud

proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud piisava

ajavaruga. Seega on menetlusalune isik kohtuistungi ajast ja kohast teadlik, millest ta teatas

kohtule ka telefoni teel ning menetlusalune isik ei ole taotlenud väärteoasja arutamise

edasilükkamist. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 15 päeva, ära kanda Rahumäe tee 6. Välja mõista menetluskulu 41 eurot ja 40 senti.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti ja kiirabikaarti, asub seisukohale, et

menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist

leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet

fentanüüli, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate jooksul regulaarselt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti arestidega,

peale selle on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata

jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub

kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule

oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada

aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude

toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub

seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo

toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe

väärteo toimepanemises, mis on toime pandud ajal, mil eelmised karistused samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ei ole kustunud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib

määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista kasristust alammäära lähedasena.

Märt Toming kohtunik