1-12-5954/9 · 1-12-5954/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-5954

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5954 (12230104195, 12230111459) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi S.J süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 213 lg 1 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav S.J

Ik: XXX, kodakondsuseta, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: Xxx, viimasel ajal elas mujal, elukohta ei avaldanud

tõkend: elukohast lahkumise keeld 10.04.2012,

kahtlustatavana kinni peetud 09.04.2012 kuni 10.04.2012.

Tõkend muudetud Harju Maakohtu 04.09.2012 määrusega tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 08.09.2012. Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 02.06.2003 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 2, § 197 lg 2 p 1, 2, § 64 lg 1 järgi vangistus 7 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud; 2. Tallinna Linnakohtu 02.09.2004 otsusega KarS § 215 lg

2 p 1 järgi vangistus 2 aastat;

3. Tallinna Linnakohtu 03.10.2005 otsusega KarS § 275,

vangistus 1 kuu 10 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1aasta 1 kuu 29 päeva; 4. Harju Maakohtu 08.08.2006 otsusega KarS § 200 lg 2 p

4, 7 järgi vangistus 2 aastat, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 järgi vangistus 2 aastat;

2 5. Harju Maakohtu 26.06.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 8 järgi vangistus 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 7 kuud 28 päeva; 6. Harju Maakohtu 05.11.2008 otsusega KarS § 331, § 64

lg 1, § 65 lg 1 järgi vangistus 7 kuud 28 päeva; 7. Harju Maakohtu 05.05.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 5 järgi vangistus 1 aasta, KarS § 74 alusel tingimisi

katseajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 30.09.2010 määrusega KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööratud; 8. Harju Maakohtu 05.11.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 5 alusel vangistus 5 kuud ja 10 päeva, KarS § 65 lg 2

alusel vangistus 1 aasta 4 kuud ja 5 päeva. Vabanes karistuse kandmiselt 01.12.2011. Kaitsja Advokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

1. S.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. S.J süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, liita mõistetud karistused

täies ulatuses ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.J-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 09.04.2012 kuni 10.04.2012, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.

6. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, so vangistuse 6 (kuus) kuud ja 18

(kaheksateist) päeva ärakandmist arvestada alates S.J-i kinnipidamisest kohtumääruse alusel, so alates 08.09.2012.

7. S.J suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse ärakandmise tähtaja saabumisel.

8. S.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.J , 1-12-5954, kaitsjatasu“.

9. S.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2,

180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180

lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „S.J, 1-12-5954, sundraha“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Asitõend: CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 12. LA esitatud tsiviilhagi 560,20 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja §

1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.J-ilt LA kasuks 560 (viissada kuuskümmend) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb tasuda LA arveldusarvele nr

3 XXXXXXXXXXX Krediidipank. 13. AKesitatud tsiviilhagi 380 euro nõudes rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg

1 p 5 alusel välja mõista S.J-ilt AK kasuks 130 (ükssada kolmkümmend) eurot. 14. NNesitatud tsiviilhagi 400 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.J-ilt NN kasuks 400 (nelisada) eurot, mis tuleb tasuda NN arveldusarvele nr XXXXXXXXXXSampo pangas.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

S.J süüdistatakse selles, et tema, varalise kasu saamise eest andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute

tegemiseks, ajavahemikul 23.02.2012.a. kella 14.41st kuni kella 14.43ni sisestas Tallinnas,

aadressil Kari 4 asuvasse pangaautomaati HAN00117 kannatanu LA pangakaardi ning

sisestades kaardi PIN-koodi, võttis pangakontolt välja sularaha kokku summas 560 eurot. Kokku on kannatanule tekitatud kahju summas 560.20 eurot.

Seega S.J pani toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamisega

andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega, so pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S.J selles, et tema, olles viimati 05.11.2010 Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 29.03.2012 ajavahemikul kella 06.30st kuni kella 11.00ni Tallinnas, aadressil XXX asuvast korterist võõra vallasasja äravõtmisega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule AK kuulunud Sony Playstationi

maksumusega 70 eurot ning Sony Playstationi mängud 6-l plaadil kogumaksumusega 60 eurot, tekitades kokku kahju summas 130 eurot.

Samuti süüdistatakse S.J selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul 16. – 20.08.2012 Maardus, XXX asuvas korteris varastas oma vennale NN’le kuuluva kuldsõrmuse väärtusega 400 eurot.

Seega S.J , olles varem karistatud varguse toimepanemise eest, võõra vallasasja

äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav S.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

4 23.02.2012.a. episood, kannatanu LA

• 23.02.2012 ja 29.02.2012 koostatud kannatanu LA ülekuulamise protokollide kohaselt 23.02.2012 kell 13.00 teel „Viru Keskuse" bussiterminali kohtus ühe meesterahvaga, kes võis olla vanuses u 33a, suurte heledate silmadega, üle 180 cm pikk, tugeva kehaehitusega, seljas

tume kapuutsiga jope, jalas poolsaapad. Isik tundus olevat lõunamaa välimusega, rääkis aktsendita vene keelt. Meesterahvas möödudes tõukas teda (füüsilist valu ei tundnud) peale

mida mees vabandas. Peale seda isik pakkus oma abi saatmaks teda bussiterminaali. Sinna jõudes, küsis mees, kas ta toidupoodi, mis asub Viru keskuse alumisel korrusel, tahaks minna.

Läks koos meesterahvaga poodi. Meesterahvas oli kogu aeg tema kõrval. Ostetud kaupade

eest maksis kaardiga. Sisestasin pin-koodi, kuid kaardilugeja näitas viga. Meesterahvas

pakkus oma abi. Ütles meesterahvale pin-koodi, mille ta sisestas ja kauba eest sai tasutud.

Kannatanu pani pangakaardi oma kotti. Kauba eest makstud arve oli u. 3 €. Tänas

meesterahvast ja meesterahvas tahtis teda koju saata. Ütles, et pole vaja, kuid ta tuli ikka kaasa, öeldes et saadab ikkagi koju. Sõitsid bussiga nr 40 Pelguranna suunas. Teepeal rääkis mees, et töötab Kesklinna politseis ja on uurija. Kui tulid „Pelguranna" peatusess maha, palus

meesterahvas kannatanul pakkuda endale teed. Teel meesterahvas teeskles, et räägib telefoniga nagu tal oleks politseitööl kiireid asju ajada. Meesterahvas tuli temaga tuppa, pakkus mehele süüa, peale mida lahkus umbes peale kell 15:00. Meesterahvas toas olles ei tahtnud kindaid ära võtta. Hiljem u kell 15:30 kontrollis oma käekotti, mis rippus esikus ja oli avatud. Avastas, et kotist oli varastatud temale kuuluv Krediidipanga deebetkaart. Peale 16:00 oli kannatanu kontolt välja võetud 3 x l60 € ja l x 80 €. Tütar blokeeris arvel oleva summa. Kokku võeti tema kontolt 560 eurot, millel lisandub 20 senti tehingutasu. Esitab tsiviilhagi

summas 560,20 eurot. Ülekuulamisprotokollile on lisatud kannatanu konto väljavõtte ajavahemikust 24.01.2012 - 23.02.2012, millest nähtuvalt võeti 23.02.2012 kell 14:41 - 14:43 sularahaautomaadist HAN00117 välja 3 x 160 eurot ja 1 x 80 eurot, lisatud tehingu kviitung summas 0,2 eurot. (kd 1, t/l 3-6, 7-9, 10, 11)

• 05.03.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et

vaadeldavaks objektiks oli CD-plaat, millel oli 23.02.2012 Viru Väljak 4, Tallinna Kaubamaja turvakaamera salvestis ning millel oli näha kannatanu koos meesterahvaga, kellel oli tume jope (varrukal olid sinised triibud) ja läkiläki tüüpi hall müts. (kd 1, t/l 14-15)

• 26.03.2012 koostatud Swedbank AS vastus päringule, millega edastatakse väljavõte sularahaautomaadi HAN00117 kaamera salvestusest 23.02.2012 kaarti 146737 kasutanud isikust, kellel oli tume jope, varrukate peal triibud. (kd 1, t/l 17-22)

• 10.04.2012 koostatud kahtlustatava S.J ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 23.02.2012 päeval oli Viru keskuse juures ja selle lähedal ülekäigurajal kohtas ühte vanemat naisterahvast. Nägi, et tal on raske kõndida ja pakkus talle

oma abi. Tal oli vaja minna kaubamaja toidumaailma. Kõndisid koos bussiterminalist läbi

kaubamaja toiduosakonda. Kannatanu ostis poest piima ja saia ning soovis maksta

pangakaardiga. Alguses kannatanul ei õnnestunud see, kuna ta nägi halvasti. Naisterahvas ütles talle PIN-koodi, mis oli 1819 vms ning palus, et süüdistatav sisestaks PIN-koodi. Seda ta

tegigi. Seejärel sõitsid bussiga Stroomi ranna lähedale ning kannatanu koju. Sel ajal, kui

kannatanu tegi süüdistatavale võileiba, võttis S.J kannatanu kotist pangakaardi.

Süüdistatav läks jalgsi Kari 4 sularahaautomaadi juurde ja võttis naisterahva pangakontolt

välja mitmel korral raha. PIN-kood oli meeles. Võttis kooku üle 500 euro. Raha kulutas narkootikumide peale. (kd 1, t/l 23-25)

29.03.2012.a. episood, kannatanu AK

• 30.03.2012 ja 11.04.2012 koostatud kannatanu AK ülekuulamise protokollide kohaselt elas

S.J peamiselt tema juures. 28.03.2012 õhtul jõudis Namig koju kella üheteistkümne paiku õhtul kuigi nad olid kannatanuga tülis. 28.03.2012 kella 9 ajal õhtul läks tööle, laps jäi vanaemaga. Kui Namig tuli, helistas talle ema ja ta rääkis telefonis Namigiga ning palus tal ära minna. Kuid kõne jäi pooleli ning nad jäid kolmekesi aadressil Tallinn XXX asuvasse tema elukohta. 29.03.2012 hommikul läks lapse vanaema ™ tööle ja jättis Namigi

koos tema tütre E koju. Vanaema läks ära umbes kell 06:30. Kell üksteist hommikul 29.03.2012 helistati talle politseist ja küsiti, et kellega ja kuskohas on tema laps. Selgus, et

5 laps on üksinda korteris. Politsei oli saanud kutse korterisse XXX, kus oli laps üksi kodus. Tütar Eva viidi politseijaoskonda. Läks politseijaoskonda Kolde pst-le. Veidi hiljem tuli sinna

ka vanaema. Eva anti vanaemale, kes sõitis lapsega koos enda koju Koplisse. Ise läks sõbranna juurde magama, sest käis sõbranna sünnipäeva tähistamas enne kui politsei ühendust võttis. Magas sõbranna juures ära ja läks võttis lapse vanaema juurest kaasa. Koju jõudis kella 20:30. Uks oli lukus. Kodus nägi, et Sony Playstationit ei ole. Seejärel vaatas ehtelaekasse ning nägi, et temale kuuluvaid kuldehteid seal enam ei olnud. Namigil olid kannatanu korteri võtmed olemas, aga need sai kannatanu politsei käest eile kätte. Kadunud oli 2 kuldsõrmust

kumbki maksumusega 50 eurot, kahju kokku 100 eurot; kuldkett koos ripatsiga

(sodiaagimärgiga) maksumusega kokku 150 eurot; Sony Playstationi mängud 6 plaadil

maksumusega 10 eurot tükk, kokku kahju 60 eurot. Kokku tekitati vargusega kannatanule

kahju 380 eurot ning selle summa ulatuses soovib esitada tsiviilhagi. Kuldehted oli kannatanule kingitud. Sony Playstation ja mängudega plaadid andis kasutada tema vend, tahab vennale ise uued asjad osta. Tegemist oli kannatanu asjadega ning Namigil ei olnud õigust neid asju kaasa võtta. (kd 1, t/l 27-29, 30-32)

• Väljatrükk 05.11.2010 Harju Maakohtu otsusest, millega viimati karistati S.J KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. (kd 1, t/l 56-57)

• 10.04.2012 koostatud kahtlustatava S.J ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta Sony Playstationi ning kuue plaadi vargust ning selgitab, et AK on tema endine

tüdruksõber, olid koos paar kuud ja elas tema juures Tallinnas XXX. Läksid tülli narkootikumide tarbimise pärast. Aleksandra läks 28.03.2012 õhtul tööle ning süüdistatav jäi

veel viimaseks ööks tema juurde. Tema laps juba magas ning lapse isaema oli ka korteris.

Vanaema lahkus hommikul enne, kui süüdistatav ärkas. Süüdistataval oli vaja raha narkootikumide jaoks ning võttis korterist Sony Playstationi ning mängud kuuel plaadil.

Aleksandra kulda süüdistatav ei puutunud. Ta ei ole tema kodus kulda näinudki. Lahkus korterist ja jättis lapse üksi sinna. Läks Balti Jaama turule ja müüs peasissekäigu juures ühele tundmatule playstationi koos mängudega maha. Sai 20 eurot. Meesterahvas oli umbes 20-25-

aastane, keskmist kasu, heleda naha ja juustega. Raha eest ostis narkootikume. Kahetseb juhtunut. (kd 1, t/l 36-38)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. (kd 1, t/l 55)

16.08.2012 kuni 20.08.2012 episood, kannatanu NN

• Kannatanu NN20.08.2012 koostatud ülekuulamisprotokollist nähtuvalt pani kannatanu 2 nädalat varem oma kullast sõrmuse laekasse ülemisel riiulil. Isa viis 16.08.2012 venna S.J Sillamäe lahedal asuvasse tallu narkosõltuvusest vabanemiseks. Samal päeval helistati

talust ja teatati, et vend lahkus sealt, jättes oma asjad maha. 20.08.2012 avastas, et kullast

sõrmus on laekast kadunud. Kahtlustab varguses oma venda S.J , sest vend tarvitab narkootikume. Peale selle teatas 19.08.2012 venna endine tüdruksõber Aleksandra, et venda nähtud Balti Jaamas koos mingi neiuga ja vennal oli raha. Varastatud pitsatsõrmus oli prooviga 585, kaal üle 19 grammi. Väärtus ligi 400 eurot. (kd 2, t/l 2-8)

• Kannatanu NN28.08.2012 koostatud ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikul

16.08.2012 kuni 20.08.2012 tema vend S.J varastas aadressil XXXMaardus

asuvast korterist temale kuulunud kuldsõrmuse maksumusega 400 eurot, millises summas soovib esitada tsiviilhagi. Ei lubanud S.J temale kuuluvaid isiklikke asju kodust. Kuldsõrmuse ostis ise ja S.J sõrmuse ostmiseks raha andnud ei ole. (kd 2, t/l 25- 28)

• 28.08.2012 koostatud tsiviilhagi, mille kohaselt on NN esitanud tsiviilhagi 400 euro nõudes. (kd 2, t/l 29) • Kahtlustatava S.J 23.08.2012 koostatud ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elab S.J Maardus aadressil XXX koos perega, so isa, ema ja kahe vennaga. Elab ühes

toas noorema venna NN . 16.08.2012 hommikul oli toas üksi ja nägi sektsioonkapi riiulil

ehtekarpi ning avastas sealt sõrmuse. Sõrmus kuulus vennale NN , tema raha sõrmuse ostmiseks andnud ei ole. Võttis karbist sõrmuse ja pani taskusse. Seejärel sõitis koos isaga

6 Rakverre tallu, õhtul sõitis Tallinna tagasi ja müüs sõrmuse tundmatule mehele, sai 2 eurot. Pani kuriteo toime, sest raha oli vaja, kuid raha ei olnud. (kd 2, t/l 20-23) • Süüdistusakt kriminaalasjas nr 12230104195, mille kohaselt süüdistatakse S.J KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 213 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises. (kd 2, t/l 36-37)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

S.J süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute LA, AK ja NN ütlusi, asitõendi

vaatlusprotokolli, Swedbank AS vastust päringule, 05.11.2010 Harju Maakohtu otsuse

väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.J käitumine kvalifitseeritud KarS § 199

lg 2 p 9 järgi. S.J on viimati karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.11.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 alusel, millise karistuse kandmiselt ta vabanes

01.12.2011. Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse S.J kahe varguse

toimepanemises, millised on toime pandud pärast eelmise karistuse ärakandmiselt

vabanemist. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et varguste toimepanemine on süüdistatava ainukeseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Nii AK kui ka NN vallasasju hõivates viis süüdistatav vargused

lõpule ning realiseeris varastatu. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava

käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.J käitumine kvalifitseeritud KarS § 213

lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav, olles eelnevalt õigusvastaselt

saanud enda valdusesse kannatanu LA pangakaardi ja sellele eelnevalt teada saanud kaardi

kasutamiseks vajaliku koodi, 23.02.2012 ajavahemikul kella 14.41st kuni kella 14.43ni

sisestas aadressil Kari 4 Tallinnas asuvasse pangaautomaati HAN00117 kannatanu LA pangakaardi ning teada saadud pin-koodi sisestades võttis pangakontolt välja sularaha kokku

summas 560 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja

tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse teise isiku pangakaardi ja

pangakaardi kasutamiseks vajaliku numbrilise koodi, sisenes konto valdaja ja panga tahte vastaselt konto valdaja pangakontole, sisestas arvutiprogrammides ebaseaduslikult andmeid,

sekkudes sellisel viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks

andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu, tekitades

kannatanule varalist kahju. Seetõttu on kohtu arvates kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on LA esitanud tsiviilhagi 560,20 euro nõudes, mis sisaldab endas

kannatanu kontolt süüdistatava poolt välja võetud sularaha väärtust summas 560 eurot ja

teenustasu maksumust summas 20 senti. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas süüteoga kahju S.J, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest

füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva

varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud

arvutikelmusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et

süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 560,20 eurot. Kohus

asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik

kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku

7 uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt

kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.J-ilt LA kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on AK esitanud tsiviilhagi 380 euro nõudes, mis sisaldab endas

kuldehete ja Sony Playstationi (koos 6 plaadiga) maksumust. Kriminaalmenetlus kuldehete varguse osas on kohtueelsel menetlusel lõpetatud, mistõttu tuleb lahendada hagi üksnes Sony

Playstationi ja 6 plaadi väärtuse osas so. summas 130 eurot. Kohus asub seisukohale, et

kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas vargusega kahju S.J , kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 130 eurot. Kohus asub

seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama

kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies

ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud

isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt st varaline kahju tuleb 130 euro ulatuses välja mõista S.J-ilt AK kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on NN esitanud tsiviilhagi 400 euro nõudes, mis sisaldab endas

kannatanult varastatud kuldsõrmuse maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas süüteoga kahju S.J, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest

füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva

varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 400 eurot ning kohus leiab, et

kannatanu teab enda soetatud vallasasja maksumust ning esitatud varaline nõue ei ole

ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.J-ilt NN kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul peale viimase karistuse

kandmiselt vabanemist toime kaks süütegu ning ajal, mil kriminaalasi oli saadetud

kohtulikuks arutamiseks, pani toime kolmanda varavastase kuriteo. Kohus leiab, et taoline

käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega

toimepandavate süütegude toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute

arvelt. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 213 lg 1

8 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega

legaalne ja alaline sissetulek, millele viitab ka tema poolt varavastaste kuritegude

toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat

kriminaalkorras varem karistatud 8 korda, neist viiel korral varavastaste kuritegude

toimepanemise eest. Viimane kord karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 05.11.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta, 4 kuud ja 5 päeva, millise karistuse kandmiselt ta vabanes 01.12.2011. Uue kuriteo pani süüdistatav toime vähem

kui kolme kuu möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Samuti nähtub

süüdistatava karistusandmetest, et teda on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 15¹

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatava suhtes on kolmel korral jäetud mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning kahel viimasel korral on need kohaldamata jäetud karistused täitmisele pööratud kas kriminaalhooldust takistanud käitumise või uue

kuriteo toimepanemise tõttu. Eelmärgitud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et

süüdistatav ei sobi oma aastate jooksul väljakujunenud eluviisi tõttu kriminaalhooldusele,

kuivõrd ta käituks kriminaalhooldust takistavalt ning temale mõistetav vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava väidetesse selle kohta, et ta soovib minna sõltuvusravi keskusesse ravile, suhtub kohus kriitiliselt, kuivõrd süüdistatava isa viis süüdistatava ise sellisesse keskusesse kohale ja süüdistatav lahkus sealt samal päeval. Seejuures on kohtusse saadetud juba järjekordne väärteoprotokoll seoses süüdistatava poolt NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemisega.

Karistuse määra valikul KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest arvestab

kohus süüdistatava süü ja tekitatud varaliste kahjude suurust, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid

varaliste kahjude suurust arvestades ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid mõningal määral rangemana.

Karistuse määra valikul KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest arvestab

kohus süüdistatava süü, tekitatud kahju suurust ning süüdistatavale inkrimineeritud teo

tehiolusid. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt süüdistatav kasutas ära vanema naisterahva usaldust, saades teada kannatanu pangakaardi pin-koodi, surus ennast pangakaardi

varastamise eesmärgil kannatanule külla, valetades kannatanule oma isiku kohta, jättes kannatanule muljet, et on õiguskaitseasutuse töötaja, võites sellega kannatanu usalduse ning lahkudes kannatanu juurest võttis kaasa kannatanu pangakaardi ning seejärel võttis varastatud

pangakaarti kasutades võõralt kontolt välja sularaha, tekitades eakale kannatanule, kelle ainsaks sissetulekuks on pension, varalise kahju, mis kannatanu pensioni suurust arvestades on kannatanu jaoks oluline. Selline käitumine on kohtu arvates selline, et süüdistatava süüd ei

saa hinnata väiksena, kuivõrd tegemist oli planeeritud ja kavatsetult toime pandud

õigusvastase käitumisega, mis kohtu arvates objektiivselt näitab kahetsuse puudumist ja sihipärast tegutsemist eesmärgiga saada võimalikult palju varalist kasu. See omakorda kohtu

arvates välistab karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd

süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse eriliigiliste kuritegude toimepanemises ning kuritegude

toimepanemise viis viitab erinevale tahtlusele ja erinevale teo toimepanemise viisile, leiab

kohus, et süüdistatavale eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused kuuluvad KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades liitmisele täies ulatuses.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3

võimaldab süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades

otsustada kas jätta osa menetluskulusid riigi kanda kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata menetluskulude hüvitamise ositi. Kohus asub

9 seisukohale, et süüdimõistetu puhul on tegemist terve ja töövõimelise isikuga, kes on soovi olemasolust sõltuvalt võimeline menetluskulusid hüvitama täies ulatuses. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatav peab mõningase aja veetma kinnipidamisasutuses ja tal puuduvad karistuse ärakandmise ajal koheselt kõigi menetluskulude hüvitamiseks vahendid, mida näitas

ka süüdistatava poolt varavastaste kuritegude toimepanemine, siis peab kohus võimalikuks

anda süüdistatavale võimaluse hüvitada menetluskulud, mis koosnevad määratud kaitsjale

makstud tasust ja sundrahast, otsuse jõustumisele järgneva pikema aja jooksul, so 10 kuu

jooksul, andes süüdistatavale seejuures võimaluse vabalt valida makstava menetluskulu osa

suuruse teadmises, et kõik menetluskulud peavad olema hüvitatud kümne kuu möödudes otsuse jõustumisest.

Märt Toming kohtunik