25 · 25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-9431

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-9431 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu U.H, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta U.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Irina

osutatud Gromtsev´i taotlus ja määrata tema poolt U.H-le

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

U.H mõista U.H-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,40

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

U.H tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2(4) Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi U.H enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

U.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.08.2011 kohtuotsusega KarS § 169 ja § 121 järgi

ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.04.2010

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust võrra ning

liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati U.H-le

mõistetud vangistus 970 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat ja allutati

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §75 lg 1 toodud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu 04.01.2012 kohtu määrusega ülalmainitud otsusega mõistetud ärakandmata karistus - 1 aasta 18 päeva vangistust pöörati reaalsele täitmisele, põhjusel, et isik jättis tätimata

täiendava kohustuse . Kontrollreidi käigus - mitte tarvitada alkoholi kriminaalhoolduse ajal avastati süüdimõistetu kodus ja tuvastati joovet. Karistuse kandmise . algus 30.01.2012 17.02.2013 ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.08.2012.

Kinnipidamisasutusest kohta koostatud iseloomu kinnipeetava U.H stusest nähtub, et

käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud õiguskuulekas, omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust süütamisvahendite olemasolust mitteteavitamise eest ning on toime pannud

tööülesannete mittekohusetundliku täitmise ja ametniku korraldusega seotud distsipliinirikkumise (menetluses). Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil xxx. Isik xxx omandanud põhiharidus, misjärel läbis keevitaja kursused . Arvab, et rohkem õppida ei ole vaj -

a. Vangistuses ei soovinud osaleda kutseõppes ei näe selles kasu ega mõtet.

Enne vangistust töötas isik väidetavalt , teostades hooldustöid. Vangistuses töötab xxx alates 22.06.2012 xxx

. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub.

TÄITIS´e andmetel omab isik tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees kogusummas xxx

eurot. Kuritahtlikult hoidus kõrvale lapsele elatise maksmisest. Varasemalt toime pannud

varavastaseid kuritegusid. Isikut on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Varasemad

tingimuslikud karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud alkoholi kuritarvitamist, mis suurendab kuritegelikku käitumist.

Isik tunnistab, et tarvitas enne vangistust alkoholi kuigi ta seda teha ei tohtinud. Varasemalt

esines alkoholi kuritarvitamist koos sõpradega, alkoholijoobes on toime pannud isikuvastaseid

kuritegusid, samuti on joobes peaga juhtinud mootorsõidukit. U.H omab tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada.

Vangistuse jooksul toimusid vestlused inspektor-kontaktisikuga varasema käitumismustri analüüsimiseks eesmärgiga kujundada motivatsiooni seaduskuulekaks eluviisiks. Viru Vangla toetab U.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx.

Tegu on 3 toalise ahiküttega eramajaga, mis kuulub isiku ema xx xx ning kes elab antud eluasemel üksi. Eluase on sobiv ja püsiv.

3(4)

Probleeme võib tekkida töökoha leidmisel kuna elukoht on kaugel suurematest keskustest ja kohapeal on tööpuudus suur.

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral isik töökohta ei oma. Koheselt tuleks end arvele

võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Enne vangistust töötas isik väidetavalt , teostades hooldustöid (muru niitmine). xxx

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on andnud ema mõista, et toetab oma poega. xx xx xx xx on xx. Isikut on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, isik on jätkanud riskeerivat ja hoolimatut elustiili.

Toimetulekut vabaduses mõjutas suuresti alkoholi kuritarvitamine ja läbimine kriminaalkorras karistatud isikutega.

U.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Kaitsja toetab oma kaitsealust. Süüdimõistetule on see esimene vangistus ja ta on oma järeldusi teinud.

Prokurör toetab stamist. U.H ennetähtaegset vaba

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulan süüdimõistetu ud ja tema kaitsja arvamused,

arvestades prokuröri U.H tuleb jätta tingimisi enne täh seisukohta leiab, et taega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist nii isikut iseloomustavad andmed - kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on

kuus korda kriminaalkorras karistatud. U.H on varasemalt karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude avaliku korra rikkumise toimepanemise eest. Kolmel korral ja

on isik toime pannud vägivalla kasutamisega seotud kuriteod. Ülalpidamise kohustuse

täitmisest kõrvalehoidumise eest on isik karistatud kahel korral ja mõlemal oli allutatud

kriminaalhooldusele, mis osut Viim ud ebaõnnestunuks. ase karistuse puhul üldkasuliku tööga

asendatud vangistus pöörati reaalsele täitmisele kuna olles allutatud käitumiskontrollile

isik ei täitnud kohutust mitte tarvitada alkoholi. Seega võib järeldada, et kriminaalhooldaja järelevalve mittevabadusekaotuslik karistus ja ei avalda isikule piisavat mõju.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6 on 4-l korral karistatud ) on näha, et U.H väärteokorras, millest ühel korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldaja järelevalve U.H puhul ei ole täida eesmärki süü

- hoiduda uute tegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et U.H on 1 kehtiv

4(4) distsiplinaarkaristus te olemasolust mitteteavitamise eest ning on toime pannud süütamisvahendi

tööülesannete mittekohusetundliku täitmise ja ametniku korraldusega seotud distsipliinirikkumise (menetluses)

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- - 91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav

Viru Vanglas 22.06.2012 xxx töötab . Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et ka vangistuses ehk . rangemas režiimis ei ole isiku käitumine laitmatu

U.H on isikuttõendav dokument

kehtivusega 03.05.2016.

Vabanedes on kindel elukoht aadressil xxx. U.H Vabanedes ei ole ssetulekuallikat, mis raskendab toimetulekut U.H kindlat töökohta ega si ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid U.H ( korduva vägivalla

kasutamine, ülalpidamise kohustuse täitmisest kõrvalehoidumine), korduvaid karistusi, tema

käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( uue kuriteo toimepanemine ja kontrollkohustuse rikkumine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole

kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud,

kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks,

järelevalve ajal ei täitnud kontrollkohustust ja tarvitas alkoholi. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.H-le piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, kuid see ei takistanud

tal kuritegusid toime panna. Samas xxx eurot alkoholi tarvitamine ja suured võlanõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

U.H kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest temale Viru Maakohtu 29.08.2011 enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Inna Kirsipuu