55 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-11-7121

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-7121 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid tingimisi enne V.K tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

V.K, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta V.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt V.K-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista V.K-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,40

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

V.K tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise il

tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2(5) Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

V.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

V.K on süüdi tunnista

tud Viru Maakohtu 17.06.2011 otsusega (kriminaalasi nr 1-

10-5450) KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4,5,8,9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti V.K-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes V.K-le lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V.K karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2009 – 26.10.2009, s.o 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäeti V.K-le

1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 17.06.2011. Nimetatud kohtuotsus jõustus 27.02.2012 Riigikohtu määrusega.

Viru Maakohtu 19.09.2011 otsusega (kriminaalasi nr 1-11- süüdi 7121) mõisteti V.K KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 213 lg

1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, ja KarS § 266 lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg le 1 mõisteti V.K-le - liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes V.K-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 23.11.2010 kuni 12.04.2011, s.o 4 kuud 21 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 9 päeva vangistust. Sama maakohtu otsusega mõisteti V.K süüdi KarS § 346 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 288 eurot, mida

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes V.K-le karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära, s.o 192 eurot.

Viru Maakohtu 14.03.2012 määrusega, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti V.K-le Viru Maakohtu 17.06.2011 otsusega mõistetud karistus – 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust – ja Viru Maakohtu 19.09.2011 otsusega mõistetud karistus – 7 kuud 9 päeva vangistust ja rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, summas 192 e

– ning üksikkaristustest raskeima urot suurendamise teel mõista V.K-le liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 192 eurot. Rahaline karistus määrati täideviimisele iseseisvalt. Karistuse kandmise

algus 17.06.2011 ja lõpp 17.09.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.08.2012.

Kinnipidamisasutusest

V.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetaval toimunud vestlused sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vangistuses on kinnipeetav Kinnipeetaval on 7.klassi haridust. kaasatud tööhõivesse ja töötab koristajana.

Huvi põhikooli lõpetamise vastu V.K puudub. Kinnipeetav ei ole omandanud eriala, kuid ta on motiveeritud vangistuses omandada eriala. Kinnipeetaval puudub ametliku töö

3(5)

kogemus, mitteametlikult on ta töötanud lühiajaliselt erinevatel ehitustel. Enne vahistamist oli

V.K 2 kuud töövõimetuspensionil, enne seda sai ta töötuabiraha. Vabanemisjärgselt ei ole V.K garanteeritud töökohta. Vabanedes asub elama aadressile xxx. Tegemist on 3- toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub V.K emale

. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa ja abikaasa ning nende ühine alaealise laps. Omavahelised suhted on V.K kõigi oma lähedastega väidetavalt head. Kinnipeetaval on aga lisaks toetavatele suhetele ka kriminaalkorras karistatud tuttavaid ja tema korduvad grupis sooritatud kuriteod viitavad V.K riskeerivale elustiilile.

Kinnipeetava sõnul on üks tema kuritegudest sooritatud alkoholijoobes, vangla andmetel on kinnipeetav alkoholijoobes sooritanud kaks kuritegu. Alkoholi tarvitamisest tingitud probleeme

V.K ei tunnista. Alates 2003 a. tarvitab kinnipeetav narkootikume. 2009.a sooritas kinnipeetav narkojoobes kuriteo. Kinnipeetav ei pea ennast mitte sõltlaseks, vaid juhutarvitajaks.

V.K on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest peresuhete säilitamise eesmärgil täielikult loobuma.

V.K on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vangistust kannab ta 4.korda.

Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 18 korral. Hetkel kannab V.K karistust varavastaste ja narkokuritegude eest.

Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kuritegude eest, mis on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning mille puhul on soodusteguriks olnud sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav asus kuritegelikule teele juba alaealisena. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olles rikkunud sealseid kontrollnõudeid. V.K enda sõnul on tal soov muutusteks, kuid arvestades kinnipeetava varasemat kriminaalset käitumist ning tema praegust vangla sisekorraeeskirjadele mitteallumist (kehtivad distsiplinaarkaristused), ei ole tema soov muutusteks tõsiseltvõetav. Viru Vangla ei toeta V.K tingimise ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht abikaasa xx xx juures aadressil xxx xx koos oma alaealise lapsega. Antud . Käesoleval ajal elavad korteris xx korter kuulub kinnipeetava emale xx etustel kuna xx , kes viibib antud korteris ainult nädalavah argipäeviti töötab . Kinnipeetava ema ja abikaasa on nõus V.K vanglast xxx

vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on algharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole V.K kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Kinnipeetav omab isikuttõendavat dokumenti kehtivusega kuni 10.03.2015.a.

V.K on üheksa korda kriminaalkorras karistatud. Enamus kuritegusid on sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil.

V.K Ta on taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

läbitud programm Convictus, samuti vanglas töötab ta koristajana. Distsiplinaarrikkumine ei olnud tõsine.

Kaitsja leiab, et isikut tuleb vabastada käitumiskontrollile allutamisega. Positiivne on see, et isikul on elukoht ja teda toetav perekond. Vabaduses on tal sissetulek – töövõimekaotuse pension.

Prokurör ei toeta

kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri arvamust leiab, et V.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

4(5)

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise nii isikut iseloomustavad andmed - kuriteole eelnenud ajal,

kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 9 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta 4.korda.

Käesoleval ajal kannab karistust narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, vargu

se grupis sissetungimisega, vägivallaga ja korduvalt, omavolilise sissetungi vägivallaga, arvutikelmuse, dokumendi varguse toimepanemise eest. 2006.-2007. aastal oli ta kohtuotsusega allutatud käitumiskontrollile, kehtiva katseaja jooksul pani toime uue varavastase kuriteo, mille eest karistati juba vangistusega, vabanes 2009. Vabaduses jätkas ta hulgaliste väärtegude toimepanemisega, samuti pani toime uued kuriteod, kuni oli 17.06.2011 vahistatud karistuse kandmiseks kohtuotsuse alusel. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varavastaste ja narkokuritegude eest.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 7-13 on 18 korral ) on näha, et V.K väärteokorras karistatud, nendest 3 korral NPAS alusel, 1 korral avaliku korra rikkumise eest, 3 korral v

äheväärtusliku asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused V.K puhul ei ole täitnud eesmärki

- hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et V.Kil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud keelatud esemete omamise eest, sigarettide selleks mitte ettenähtud kohas valdamise ja suitsetamise eeskirjade rikkumise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on van

gistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul kinnipeetaval on toimunud vestlused sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vangistuses osaleb . tööhõives Kinnipeetu sõnul on tal läbitud programm Convictus, millega kohus arvestab.

Isik omab isikut . tõendavat dokumenti mis kehtib kuni 10.03.2015

Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud elukoht aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava ema xx. xx

Vabanedes ei ole

. Positiivne, et isikul on vabaduses V.K kindlat töökohta iseseisev sissetulek-

töövõimetuspension. Enne vangistust isik , 2 kuud ning enne seda ul puudus ametlik töökoht sai töövõimetuspensioni

sai t . Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kuritegude eest, mis on sooritatud öötuabiraha

materiaalse kasu saamise eesmärgil ning mille puhul on soodusteguriks olnud sõltuvusainete tarvitamine

Samas kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid V.K

(nar ja mitmed varavastased kuriteoepisoodid), korduvaid karistusi (9 korda koaine käitlemine

5(5) kriminaalkorras karistatud, nendest kahel korral narkokuriteo toimepanemine) ja tema käitumist vabaduses (

jätkuv kuritegude toimepanemine, korduvalt karistatud väärteokorras NPAS § 15´1 alusel) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha puudumine ja tagasihoidlik sissetulek)

, ei

ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikud võimalused vabaduses (pere olemasolu ja sissetulek) ei kaalu üle ülalmainitud asjaolusid.

Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud varem karistuse kandmisest vabastatud tingimisi, kuid katseajal pani toime uue raske narkokuriteo.

Seega karistusest vabastamine ei osuta piisavalt mõju. Eksisteerib suur V.K-le

tõenäosus, et süüdimõistetu pane Tema ennetähtaegsel b vabaduses toime uue kuriteo.

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. nnetähtaegse vabastamise puhul ei ole E karistuseesmärgid saavutatavad.

Samas narkootikumide tarvitamine suurendada uue kuriteo toimepanemise võivad omakorda

ohtu. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid Karistusaeg lõpeb 17.09.2013, ehk karistusaja lõpuni on veel ligi 1 aasta, mis on pikk aeg.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu V.K temale Viru Maakohtu 17.06.2011 ja 19.09.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Inna Kirsipuu