1-07-9398/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-9398 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. septembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu F.Z kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.Z kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

In Jure kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti),

sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt F.Z-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.Z-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.

4. F.Z tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.Z 1- 07-9398 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud

Tartu Maakohtu 03.09.2012 määrusega jäeti F.Z temale Harju Maakohtu

01.10.2007 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

F.Z tunnistati Harju Maakohtu 01.10.2007 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele F.Z-ile Harju Maakohtu 02.11.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat

6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati F.Z eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.02.2007. Kohtuotsus jõustus 17.10.2007.

Harju Maakohtu 09.09.2010 määrusega täpsustati Harju Maakohtu 01.10.2007 otsust

F.Z-ile mõistetud karistusaja osas ja õigeks loeti, et KarS § 65 lg 2 alusel tuleb temale

mõistetud 2-aastast vangistust suurendada Harju Maakohtu 02.11.2006 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 27.09.2010.

Karistuse kandmise aja algus on 06.02.2007 ja lõpp 03.08.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 16.08.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus märkis, et F.Z puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht

ning garanteeritud töökoht. Tal on olemas ka toetavad lähedased. Samuti on positiivne, et

vangistuses on ta korduvalt osalenud XXXX, kuigi distsiplinaarkaristustest nähtuvalt on tal esinenud ka juhtumeid, kus ta on tööle minemisest keeldunud.

Hoolimata positiivsetest asjaoludest pidi maakohus arvestama, et F.Z on korduvalt

karistatud isik. Kriminaalkorras on teda varasemalt karistatud ühel korral tingimisi

vangistusega, millega määratud katseajal pani ta toime käesoleva vangistuse aluseks oleva

kuriteo. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude eest. Seega ei ole varasem

kriminaalkaristus, millega anti võimalus karistuse kandmiseks vabaduses, ega ka väärteokaristused tema käitumist piisavalt mõjutada suutnud. F.Z on jätkanud rikkumisi.

Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud alluda kinnipidamiskohas

kehtestatud reeglitele, kuna tal on vähemalt 40 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ka hetkel

kannab F.Z karistust kartseris. Süüdimõistetu ise kohtuistungil oma käitumist väga probleemseks ei pidanud, leides, et tegemist on keskmise kinnipeetava käitumisega ja teistel

on veel rohkem rikkumisi. Eelnev näitab, et F.Z ei ole oma eelnevast käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Seega puudus maakohtul veendumus, et ta sooviks jätkata oma elu

vabaduses seaduskuulekalt. Samuti andis süüdimõistetu vangistusaegne käitumine alust kahelda selles, et ta oleks motiveeritud ja suudaks nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabanemisega kaasneval katseajal kohaldatavaid kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi.

Kuna kõik süüdimõistetu kuriteod on olnud varavastase iseloomuga, tuleb maakohtu

hinnangul tema kuritegude riskitegurina käsitleda hõlptulu teenimise eesmärki. Kuigi käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul on süüdimõistetul olemas kindel töökoht, siis

tuleb siiski arvestada sellega, et tegemist on vaid minimaalset sissetulekut pakkuva

tegevusega, mis ei pruugi uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt maandada, eriti

arvestades temal olevaid võrdlemisi suuri tasumata rahalisi nõudeid ning materjalidest

nähtuvaid võimalikke probleeme enese majandamisega. Samuti võib süüdimõistetu majanduslikku toimetulekut ja õigusvastast käitumist mõjutada sõltuvusainete kasutamine. See

3

võib endaga kaasa tuua suurenenud rahalisi väljaminekuid, nõrgendada süüdimõistetu enesekontrollioskust ja põhjustada tagajärgedele mõtlematut käitumist. Materjalidest nähtuvalt

suitsetas süüdimõistetu vabaduses kanepit ja on proovinud ka teisi narkootilisi aineid, kuid

need tema enda sõnul igapäevaelu ei mõjutanud. Süüdimõistetu on varasemalt tunnistanud alkoholi mõju oma käitumisele, mis võib põhjustada tema agressiivsust. Kuigi kohtuistungil ta alkoholi liigtarvitamist eitas ja leidis, et ei ole vägivaldne inimene, viitavad tema poolt toime

pandud süüteod siiski võimalikele probleemidele nii alkoholi tarvitamise kui ka vägivaldusega. Maakohus leidis, et sellise isiku ennetähtaegset vabastamist tuleb kohtul eriti põhjalikult kaaluda ja hinnata, kas uue kuriteo riskitegurid on piisavalt maandatud.

Kuigi süüdimõistetu on alustanud vangistuses oma kuriteoriskide maandamiseks sotsiaalabiprogrammi XXXX läbimist, siis on ta distsiplinaarrikkumise toimepanemise ja selle tulemusena kartserisse paigutamise tõttu programmi nimekirjast siiski kustutatud. Samuti on ta alustanud sotsiaalabiprogrammi XXXX läbimist, kuid temast mitteolenevatel põhjustel jäi ka nimetatud programm pooleli. Seega leidis maakohus, et süüdimõistetul oleks vajalik tegeleda

enam oma kuriteoriskide maandamisega, tehes seda juba enne vangistusest vabanemist, et

vabaduses oleks kergem oma varasemast käitumisest hoiduda ning elada edaspidi seaduskuulekalt.

Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et F.Z katseajaga tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et

süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid käesolevaks ajaks piisavalt maandatud ning ta suudaks edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Kuigi tegemist on süüdimõistetu esmase reaalse

vangistusega ja seega võiks ka selle distsiplineeriv mõju olla ilmselt tugevam, näitab tema vangistusaegne käitumine, et karistuse eesmärgid ei ole ilmselgelt täidetud. Samuti pidas

maakohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine ei ole käsitletav iga süüdimõistetu puhul reeglina, vaid on seaduse mõtte kohaselt siiski erand, mida kohaldatakse siis, kui isiku puhul esinevad kõik positiivsed asjaolud. Kuna F.Z esineb aga karistuse

kandmise ajast väga mitmeid negatiivseid asjaolusid, siis ei toeta need kuidagi tema ennetähtaegset vabastamist.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada F.Z karistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja märgib, et F.Z on säilinud tihedad suhted lähedastega – ema, vanaema ja õega.

Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu suhelnud nendega kirja ja telefoni teel ning kokkusaamistel. Nimetatud isikute ring jääb teda ümbritsema ka vabanemisel. Lähedased on valmis teda toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Positiivne on seegi, et vabanemisel on

F.Z olemas kindel elukoht vanaema juures. Vabanemisel on F.Z kindel töökoht

OÜ D, mille kohta on olemas kirjalik kinnitus. Seega saab F.Z olema ka kindel sissetulek.

Lisaks eeltoodule märgib kaitsja, et vangla toetab F.Z vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei ole sellele samuti vastu vaielnud, märkides üksnes, et sellisel juhul on vajalik kohaldada lisatingimusi. Positiivse märgina tuleb

kaitsja hinnangul arvestada ka seda, et F.Z on vangistuse jooksul alustanud korduvalt õpinguid XXXX. klassis, kuid kahjuks pooleli jätnud. Samas näitab see siiski, et ta püüdis. F.Z

on käinud osa võtmas ka sotsiaalprogrammist XXXX, kuid ka see jäi pooleli, kuna

kustutati nimekirjast. Sotsiaalprogramm XXXX jäi pooleli seoses teise vanglasse

paigutamisega. Seega on F.Z vähemalt püüdnud osa võtta vanglas pakutavatest

programmidest ja õpingutest. Eriti positiivne on kaitsja arvates see, et ta on korduvalt osalenud XXXX. Kaitsja märgib, et kõige suurem etteheide F.Z-ile on tema arvukad distsiplinaarsüüteod,

mida on kokku 40. Vangla iseloomustusest nähtub, et F.Z on oma taustale kohased

4

sotsiaalsed oskused, kuid ta tegutseb impulsiivselt, mis ongi viinud distsiplinaarrikkumiste toimepanemiseni.

Arvestades eeltoodut ja seda, et tegemist on noore inimesega, kes vähemalt püüab end

parandada, leiab kaitsja, et F.Z väärib võimalust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

F.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud põhjalikult motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

3. positiivselt iseloomustavaid asjaolusid Kaitsja on määruskaebuses esile toonud F.Z

ning leidnud, et need kaaluvad üles asjaolud, mis maakohtu hinnangul ei võimaldanud F.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Nii on kaitsja hinnangul määrava tähtsusega, et F.Z on vabaduses kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus, samuti see,

et kinnipeetav on vangistuse jooksul püüdnud osaleda sotsiaalprogrammides ja jätkata

kooliõpinguid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse tegemisel arvestanud kõigi kaitsja poolt esile toodud positiivsete asjaoludega, kuid asunud põhjendatult seisukohale, et need ei ole F.Z vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad.

4. Ringkonnakohus rõhutab, et KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata nende

kogumis, kaaludes nii süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist soosivaid kui ka seda välistavaid asjaolusid. Oluline on veendumuse kujunemine kohtul, et süüdimõistetu on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ega ole enam vabaduses viibides ohtlik.

5. Käesoleval juhul jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole F.Z suure tõenäosusega vangistuse jooksul oma suhtumisi muutnud ning võib vabaduses jätkata

uute kuritegude toimepanemist. Selliseks arvamuseks annab alust nii tema varasem elukäik

kui ka käitumine vangistuse kandmise ajal. Nii on F.Z ka varem kriminaalkorras

karistatud. Sel korral pidas kohus võimalikuks mõjutada teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma tingimisi vangistusega, kuid juba katseajal pani F.Z toime uue kuriteo. Hinnates F.Z käitumist vangistuses, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et see oleks talle varasemast tingimuslikust karistusest suuremat mõju avaldanud. Seejuures võtab

ringkonnakohus arvesse, et F.Z on vangistuse jooksul tähelepanuväärsel arvul kordi distsiplinaarkorras karistatud – kehtivaid karistusi on vähemalt 40. Nimetatud asjaolu näitab, et F.Z on jätkuvalt probleeme korrale allumisega, mis tekitab põhjendatult kahtlusi, et

vabaduses suudaks ta käituda õiguskuulekalt. Ohumärgiks on ringkonnakohtu hinnangul ka see, et F.Z ise oma käitumist probleemseks ei pea, suhtudes rikkumistesse kahetsemise asemel ennastõigustavalt.

5 6. on kahel korral karistatud röövimise eest, mille ajendiks on olnud materiaalse F.Z

kasu saamine. Seega võib F.Z kuritegude riskiteguriks pidada hõlptulu teenimise

eesmärki. Ehkki F.Z oleks vabanedes olemas garanteeritud töökoht, ei ole see

ringkonnakohtu hinnangul nimetatud riski maandamiseks piisav. Siinkohal kordab

ringkonnakohus juba maakohtu määruses märgitut, mille kohaselt tagab töökoht F.Z-ile

vaid minimaalse äraelamise, samas on tal suured võlgnevused ning puudulik majandusliku toimetuleku oskus. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et teda on distsiplinaarkorras

karistatud muuhulgas tööleminemisest keeldumise eest. Seega puudub ringkonnakohtul

veendumus, et F.Z oleks vabaduses suuteline töökohta hoidma. Ka varasemalt pole F.Z omanud püsivat töökohta, vaid teeninud elatist mitteametlike juhutöödega.

7. Sarnaselt maakohtule rõhutab ka ringkonnakohus, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga,

kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna

ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid F.Z vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

8. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau