1-09-12635/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-12635

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

06.septembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu H.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

H.U mõisteti Võru Maakohtu 17.augusti 2000.a otsusega õigeks KrK § 185 lg 2 ja KrK § 203 lg 1 järgi ning tunnistati süüdi KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 101 p 1, 7, § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 15 lg 2 - § 197 lg 2 p 1 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti H.U-le kuritegude kogumi eest 13 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud

liitkaristusele osaliselt Põlva Maakohtu 29.novembri 1999.a otsusega H.U-le mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti H.U-le 13 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtuotsus jõustus 08.veebruaril 2001.a.

Harju Maakohtu 18.septembri 2007.a ning Tartu Maakohtu 30.septembri 2009.a, 26.novembri

2010.a ja 28.juuli 2011.a määrustega jäeti H.U temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

H.U karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 17.veebruaril 2014.a.

H.U on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Võru Maakohtu 16.mai 1995.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 6-kuulise

vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

2. Võru Maakohtu 30.juuni 1995.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 10-kuulise

vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

3. Võru Maakohtu 26.juuli 1999.a otsusega KrK § 197 lg 2 p 2 ja § 139 lg 1 alusel 1 aasta

8 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

4. Põlva Maakohtu 29.novembri 1999.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 3-kuulise

vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vabadusekaotust.

Väärteokorras ei ole H.U karistatud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H.U uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 21%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on H.U vabaduses olemas igakülgselt

toetavad lähisuhted ja kindel elukoht. Süüdimõistetu edasist käitumist võib enam mõjutada tema enda kindlameelsus ja elus toimetuleku oskus, mida aitab toetada ka kriminaalhooldus.

H.U kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks elama oma vanemate juurde, aitaks esialgu maja remontida ja otsiks esimesel võimalusel

endale töökoha. Tal on olemas vabanemisfondis piisavalt raha, et esialgu end ise ära majandada. H.U avaldas, et kantud karistuseaeg on olnud talle piisav, et aru saada enda väärast käitumisest ning ta on muutnud enda suhtumist. Alkoholi tarvitamisest kavatseb ta hoiduda.

Prokurör toetab esitatud kirjalikus arvamuses H.U tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Prokurör leiab, et on alust arvata, et süüdimõistetu poolt praeguseks ärakantud

vangistus on talle piisavalt mõju avaldanud ning edasine kriminaalhooldusele allutamine annaks tema puhul paremaid tulemusi.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on H.U kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.U on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral, kuid kinnipidamiskohas viibib ta esmakordselt. Vangistust kannab ta muuhulgas väga raske esimese astme kuriteo eest, s.o teise inimese tapmise eest omakasu ajendil ning eriti julmal ja piinaval viisil, mistõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegusid iseloomustavat materjali tuleb tema

peamisteks kuritegelikku käitumist mõjutavateks riskiteguriteks lugeda majandusliku kasu teenimise eesmärki ja alkoholi tarvitamist. Kuigi käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei

ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud leiab kohus, et nimetatud kuriteorisk on praeguseks siiski piisavalt maandatud. Süüdimõistetul on vabanemisel olemas lähedaste toetus, tasumata rahalised nõuded tal puuduvad ja vabastusfondis on tal üle 800 euro. Vangistuses on ta omandanud keevitaja ja puidupingitöölise kutse, mis tagavad paremad võimalused tööturul

konkureerimiseks. Tänu vangistuses pikka aega majandusabitöödel osalemisele on tal

kujunenud pidev tööharjumus ning ta on ise seadnud endale eesmärgiks vabaduses tööle asumise. H.U sõnul on ta vend samuti lubanud võimalusel tööga aidata. Samuti on kohtuistungil avaldatu ja kohtule esitatud materjalide põhjal alust arvata, et ta on motiveeritud

oma senist elustiili muutma ning on endale tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid seadnud.

Vangistuses on ta oma suhtumise korrigeerimiseks ja kuriteoriskide maandamiseks läbinud

sotsiaalabiprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „12 sammu“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ ning asunud oma kuritegude põhjuseid ja tagajärgi analüüsima. Seega on alust arvata, et vangistus on süüdimõistetule piisavalt mõju avaldanud ning ta on omandanud ka

oskused oma käitumise edasiseks kontrollimiseks ja kuriteoriskide maandamiseks. Kuigi

materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul ka vangistuse jooksul esinenud probleeme oma

käitumise kontrollimise ja selle tagajärgedega arvestamisega, millele viitavad toimepandud distsiplinaarrikkumised, siis tuleb siiski arvestada sellega, et enamik probleeme on aset leidnud vangistuse algusaegadel, mil ta ei olnud oma käitumise muutmisega veel aktiivselt tegelenud

ega toetavaid sotsiaalabiprogramme läbinud. Praegu on süüdimõistetul kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud tubakatoodete, isiklikus nimekirjas mitteoleva käteräti ja

sigarettide, kui keelatud esemete, omamise eest. Viimane nimetatud karistustest on toime

pandud eelmise aasta lõpus ehk seega veidi vähem kui aasta tagasi. Seega on rikkumistest möödunud juba mõningane aeg ja tegemist ei ole tõsist laadi rikkumistega, mis juba iseenesest välistaksid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise põhjendatust.

Kohus leiab, et lisaks positiivsetele muutustele süüdimõistetu käitumises toetavad tema ennetähtaegset vabastamist ka tema edasised elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht ema ja viimase elukaaslase juures XXXX väikekülas, kus kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt puuduvad kriminaalset mõju omavaid isikud. Samuti on tal olemas lähedaste igakülgne toetus ja abi oma edasise elu korda seadmiseks. H.U vend, kes on koos temaga viimase

kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud, on mõistetud karistuse edukalt lõpuni kandnud olles vabaduses ennetähtaegselt vabanenuna.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et H.U katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on pikaaegne reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta

omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu

ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna

vabaduses säiliks tema üle teatud kontroll ja samas saaks kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu õigusvastast käitumist on varasemalt mõjutanud alkoholi tarvitamine, siis

peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja

narkootikumide mittetarvitamise kohustus. Samuti on kuriteoriskide maandamiseks vajalik määrata süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks lisakohustus tööle asumiseks või enese töötuna arvele võtmiseks, et tagada seega majanduslikku stabiilsust ja mõtestatud tegevusega hõivatust. Vältimaks süüdimõistetu võimalikku negatiivset mõjutatavust, peab kohus vajalikuks määrata talle käitumiskontrolli ajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, (v.a venna Anatoli H.U-ga) ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Vabastada (IK XXX) temale Võru Maakohtu 17.augusti 2000.a H.U otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o H.U-le kuni 17.veebruarini 2014.a.

Kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: H.U

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused: H.U-le

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a venna Anatoli H.U-ga) ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

KarS § 78 p 2 alusel hakata katseaega arvestama alates käesoleva määruse H.U jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse H.U kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. H.U

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik