4-12-2165/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Väärteoasi 4-12-2165

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse kuulutamise aeg ja koht 07.september 2012.a kell 16.00 Võru kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Heiki Kolk Väärteoasja number kohtumenetluses

4-12-2165 (väärteoasi kohtueelses menetluses nr 2603,12,000132)

Väärteoasi

G.L-i kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo

Võru politseijaoskonna 02.05.2012 otsusele üldmenetluses

Menetlusalune isik

G.L (isikukood xxx,

elukoht: xxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx

Kohtuväline menetleja

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond

Kohtuistungi toimumine ja osalejad 05.september 2012, osalesid: menetlusalune isik: G.L; kohtuvälise menetleja ametnik: Varbo Maandi. RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas:

1. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo

Võru politseijaoskonna 02.05.2012 otsus väärteoasjas nr 2603,12,000132 osaliselt so määratud lisakaristuse osas.

2. Jätta muutmata Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 02.05.2012 otsus väärteoasjas nr 2603,12,000132 G.L-i süüdi tunnistamises LS § 224 lg 2 järgi ja

tema karistamises 165 trahviühiku (trahviühiku suurus 4 eurot) ulatuses so summas 660 eurot.

2 (5) 2

3. Selgitada G.L-ile, et rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Rahatrahvi tasumata jätmise korral

saadetakse V™S § 202 lg 2,VTMS § 204 lg 2,3 sätestatud korras jõustumise

märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult

maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest. V™S § 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD

1. Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna patrullteenistuse 02.05.2012 otsusega väärteoasjas nr

2603,12,000132 määrati G.L-i karistuseks LS § 224 lg 2 järgi rahatrahv 165 trahviühikut so 660 eurot ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. G.L-ile määrati karistus selle eest, et tema 06.04.2012 kella 02.54 ajal Võru maakonnas, Meremäe vallas, Meremäe-

Miikse tee 3 km juhtis mootorsõidukit Audi 80, registreerimismärgiga xxxxxxx

seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,52mg/l.

Mõõtmine toimus Alcotest 7110 EST – ARAF-0032. Võttes arvesse

laiendmääramatust 0,05 mg/l lugeda lõplikuks tulemiks 0,47 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus LS § 69 lg 5, 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

2. esitatud kaebuses kohaselt väärteo toimepanemist ei eita, G.L

küll aga kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. Karistamine oli õige ja põhjendatud,

kuid vaidlustab karistuse selle suuruse osas. Kaebuse esitaja taotleb kohtult mitte

niivõrd rahalise kui lisakaristuse so juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kaebuse

esitaja elab töökohast ca 6 km kaugusel ja bussiliiklus antud piirkonnas praktiliselt

puudub, siis muutub küsitavaks töölkäimine, tekkiv töötus muudab omakorda küsitavaks rahatrahvi maksmise. Vastseliina Gümnaasiumis käiv poeg E. B. osaleb

aktiivselt koolivälises tegevuses ning bussiliikluse puudulikkuse tõttu saab häiritud tema tegevus, kui mitte ka õpingud. Pojal on diagnoositud nefrootiline sündroom N04 ja seoses sellega on vaja läbida uuringud Tartu Ülikooli Kliinikumis. Invaliidist ema

L. B. ja invaliidist vend S. B. vajavad sagedast abi arsti poole pöördumisel ja

arvestades nende tervisliku seisundit on neil ilma transpordita ja abita võimatu.

3 (5) 3

Toimepandud väärtegu, mida kaebuse esitaja ei jõua ära kahetseda on pannud

radikaalselt muutma maailmavaadet ja kurvastab asjaolu, et toimepandud teo tõttu

kannatavad süütud isikud. Esitatud kaebuses lubab S. B. täita liikluseeskirju punktuaalselt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJNEDUSED 3.

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

4. Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 sätestatab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt on 06.04.2012 G.L

tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110, ARAF 0032 mõõtetulemus 0,52 mg/l kohta (väärteotoimik lk 3). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsusest nähtuvalt on G.L 06.04.2012 kell 02.54 kõrvaldatud

mootorsõiduki Audi 80, registreerimismärgiga xxxxxxx juhtimiselt kuni kainenemiseni (väärteotoimik lk 4). Tunnistaja Margus Viitkari ütlustest nähtuvalt oli ta koos Jaanis Poolaga 06.04.2012 patrullis, kella 02.52 ajal märkasid auto liikumist kõrvalteelt peateele, otsustasid auto peatada. Piirivalve vanemkonstaabel Jaanis Poola

palus isikul puhuda alkomeetrisse, näit oli 0,56 mg/l kohta. Edasi võtsid ühendust

Võru politseijaoskonna välisjuhiga. G.L toimetati Luhamaa maanteepiiripunkti, kus kontrolliti joovet täpisalkomeetriga ja näiduks oli 0,47 mg/l kohta. G.L-i suhtes alustati väärteomenetlust.

5. Menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt koostati väärteoprotokoll sellepärast, et juhtis sõiduautot Audi 80 joobes olekus, joove oli 0,52 mg/l kohta. Enne rooli minekut tarvitas alkoholi. Pärast tööd lasi paar õlut, paarimees nihestas dušši all jala ja ta ei saanud koju. Sellepärast istus rooli ise ja viis paarimehe

koju. Kell oli umbes 12 öösel. Varem on karistatud rahatrahviga ja juhtimisõiguse

äravõtmisega 4 kuuks. Karistatud on joobes juhtimise eest ka kriminaalkorras, siis

võeti load ära. See tegu on toime pandud pärast kriminaalasja otsust. Laps, ema ja

vend on haiged, laps on 10 aastane. Last kasvatan koos lapse emaga. Peres omab sõiduki juhtimisõigust ainult ise, lapse ema ei oma juhtimisõigust. Kriminaalkaristuse tõttu oli 18 kuud kriminaalhooldaja järelevalve all, 4 kuuks võeti load ära. №vembris võeti load ära ja märtsi lõpus sai tagasi. Siis oli talv ja venda veel ei olnud. Vend elab Meeksi külas, Meremäe vallas ja on invaliid. Neli kuud sõitsin bussiga, nüüd ei saa enam ilma juhtimisõiguseta hakkama lapse, ema ja venna eest peab hoolitsema. Iga nädal tuleb neid viia arsti juurde, süüa tuua, postkontoris käia makse maksmas. Äkki

peaks minema viinaravile. Töökaaslane elab sealsamas lähedal. Alkoholi tarbib

sünnipäevadel, naine töötab ka seal samas puidutöökojas. Laps õpib Vastseliina gümnaasiumis. Vend ja ema elavad Meeksi külas, vahe on umbes 5 km.

6. LS § 2 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit. LS § 69 lg 1 järgi ei

tohi juht olla alkoholijoobes ja sama sätte lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

4 (5) 4 LS § 33 lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära

ületavas seisundis sõidukit juhtida. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist,

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku

ütlustest nähtuvalt G.L, olles seisundis kui alkoholisisaldus ühes

liitris väljahingatavas õhus oli 0,52mg/l, laiendmääratlust arvestades lõplikuks

tulemiks 0,47 mg/l kohta, juhtis 06.04.2012 kella 02.54 ajal Võru maakonnas,

Meremäe vallas, Meremäe-Miikse tee 3 km juhtis mootorsõidukit Audi 80,

registreerimismärgiga xxxxxxx. Kohus leiab, et G.L-i poolt

toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi, tema tegu on

õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

7. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb

arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja määras G.L-ile karistuseks 165 trahviühikut so 660 eurot. Kohus leiab, et

määratud karistus vastab G.L-i isikule ning on seaduslik.

G.L-i on varem samalaadse rikkumise eest karistatud

kriminaalkorras, kuid varasemast mõistetud karistustest ei ole ta teinud õigeid järeldusi, vaid on taas toimne pannud samalaadse süüteo. Samas leiab kohus, et süüd kergendava asjaoluna tuleb arvestada menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), raskendavad asjaolud puuduvad. Tema poolt toimepandud tegu

ei põhjustanud raskeid tagajärgi. Menetlusaluse isiku käitumise motiiviks oli

toimetada koju töökaaslane, kes oli vigastanud oma jalga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus põhikaristuse osas on seaduslik. 7. Kohtuväline menetleja on kohaldanud LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristust ning võtnud G.L-ilt ära juhtimisõiguse 4 kuuks. LS § 224 lg 3 p 2 järgi

võib kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 7.1 on Lõuna Prefektuuri 18.03.2008 otsusega karistatud LS G.L

§ 74-19 lg 1 järgi rahatrahviga 9000 krooni, karistus on täidetud 18.03.2008. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 järgi karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud 1 aasta. G.L-i on karistatud KarS § 424 järgi Tartu Maakohtu

20.11.2009 otsusega, otsus jõustus 27.11.2009. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.L-ile 18.03.2008 mõistetud karistus on kustunud ja käesolevas väärteoasjas ei saa seda arvestada. LS § 224 lg 3 p 2 alusel saab lisakaristust kohaldada juhul, kui

isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus on tuvastanud, et G.L-ile mõistetud varasem karistus on kustunud ja seega ei

saa teda lugeda isikuks, keda oleks varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega ei saa G.L-ile lisakaristuse määramisel lähtuda LS § 224 lg 3 p 2 ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb selles osas tühistada.

5 (5) 5

7.2 LS § 224 lg 3 p 1 alusel saab kolmest kuust kuni üheksa kuuni kohaldada lisakaristust isiku suhtes, keda ei ole varem karistatud LS § 224 järgi. Kohus märgib, et lisakaristuse määramisel tuleb arvestada KarS § 56 sätestatud karistuse kohaldamise

aluseid. Menetlusalune isik on esile toonud asjaolu, et tema töökoht asub ca 6 km

kaugusel ja bussiliiklus on olematu. Menetlusalune isik viitab ka asjaolule, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu saavad kahjustatud tema lähedaste huvid, invaliidist ema ja venna huvid ning poja osalemine koolivälises tegevuses. Väidete tõendmaiseks on menetlusalune isik esitanud L. B. , isikukood 44705086512 pensionitunnistuse ja

S. B. , isikukood 36801217015 pensionitunnistuse. Eeltoodus alusel leiab kohus, et

tõendatud on menetlusaluse isiku ema ja venna pensionäri saatus. E. B. , isikukood

50112096535 sünnitunnistusest nähtuvalt on laps kooliealine. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väidete kohaselt on pojal nefrootiline sündroom N 04 ja temaga on vajadus minna uuringutele Tartu Ülikooli kliinikumi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et

juhtimisõiguse äravõtmine avaldab negatiivset mõju G.L töökoha

säilimisele ning mõjub rängalt tema lapsele ning invaliidist emale ja vennale. G.L kinnitas kohtuistungil, et perekonnas omab juhtimisõigust ainult tema. G.L

kohustuseks on hoolitseda haige lapse eest ja selleks on vajalik töökoha

säilimine ning arstiabi tagamiseks on vajalik ka juhtimisõiguse olemasolu. Kohus

arvestab siinjuures ka asjaolu, et menetlusaluse isiku elukohas on bussiliiklus olematu. Juhtimisõiguse äravõtmist tuleks lisakaristusena kohaldada isiku suhtes, kes süstemaatiliselt rikub liiklusseaduse sätteid ja ta tuleks seetõttu liiklusest kõrvaldada. G.L-i rikkumisi ei saa lugeda süstemaatilisteks, KarS § 424 järgi on teda viimati karistatud 27.11.2009, seega on viimasest rikkumisest möödunud üle 2 aasta.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.L-i suhtes tuleb jätta lisakaristus kohaldamata.

Eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud 8.

lisakaristuse osas. G.L-i karistamise LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses so summas 660 eurot jätab kohus muutmata.

Kohus selgitab, et rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Heiki Kolk kohtunik