Legislator Case Law & Legislation
66 AI generated

66 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 66
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Ä R A K I R I

Legislator headnote

AI generated

66 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Ä R A K I R I

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Ä R A K I R I

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2012 Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 31.08.2012 Kohtuasja number 1-11-2192 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör

Kaitsja

Enn Pustak

Lembit Nirgi Kohtuasi Viru Vangla materjalid ANDRES KRUPENENKOVi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Andres Krupenenkov, isikukood: 39302155240, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 11.01.2012 ja lõpp 11.01.2013

RESOLUTSIOON:

Jätta Andres Krupenenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Andres Krupenenkovilt menetluskuluna

riigituludesse 38,40 eurot kaitsetasu adv. Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011

SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile

täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud

2 korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud

vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 38,40

eurot (sh käibemaks 20%) adv. Lembit Nirgi poolt

süüdimõistetu Andres Krupenenkovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik s

ai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 09.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Krupenenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Andres Krupenenkov on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega ja Viru

Maakohtu 18.01.2012 määrusega on talle mõistetud karistus, s.o 1 aasta vangistust, täitmisele

pööratud. Karistuse kandmise algust arvestati A. Krupenenkovi tagaotsitavana kinnipidamisest alates 11.01.2012.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral,

vanglas viibib ta esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud varguse eest, mis on toime

pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud

rahuldav, isik omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Tõenäosuseks, et isik paneb 2 aasta

jooksul toime mitte vägivaldse kuriteo, on 68%, vägivaldse kuriteo puhul on selleks tõenäosuseks 45%. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu istung: A. Krupenenkov taotles ka ise enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et tahab

vabaduses tööle asuda ja hakata lapse eest hoolitsema. Lapsepõlvesõbra isa kaudu saaks

Tallinnasse ehitusse tööle. Kinnipeetav tunnistas, et ei olnud suuteline tegema üldkasulikku tööd. Kinnipeetav kinnitas, et on juba nii kaua vanglas olnud, mõelnud oma tegude üle järele,

enam vanglasse sattuda ei tahaks. A. Krupenenkov avaldas kohtule, et tööpakkujaga ta rääkinud veel ei ole, puudub garantiikiri.

Prokurör Andres Krupenenkovi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Krupenenkov on

kahel korral karistatud, viimane kuritegu on toime pandud katseajal, kriminaalhooldust ei läbinud ja oli vahepeal tagaotsitav. Kaitsja leidis, et tema kaitsealuse taotlus on põhjendatud, sest vangla iseloomustus ei sisalda kuigivõrd riskitegureid. Ohtlikkuse tegureid ei olegi. On muidugi märgitud, et on tõenäosus

kuritegude toimepanemiseks, kuid pole selge, mis metoodikaga need protsendid saadud on. Märgitud on riski materiaalse toimetuleku osas, kuid isikul on tuttavad, kes käivad Tallinnas tööl ja on nõus teda endi hulka võtma, seega ei saa seda riski ohtlikuks pidada. On märgitud sõpruskonna mõju, kuid minnes tööle perefirmasse on see risk väike. On märgitud, et isik on aru saanud alkoholi tarvitamise negatiivsest mõjust. Narkootikume A. Krupenenkov ei tarvita. Vanglas viibimisega on karistuse eesmärk täidetud. Isikul on pere, keda on vaja ülal pidada.

3 Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei

ole põhjendatud ja Andres Krupenenkov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub ka võimalus kodu lähedal tööd leida.

Viru vangla on hinnanud nii vägivaldse kui mittevägivaldse teo toimepanemise tõenäosust isiku puhul kõrgeks. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid.

Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest

tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Andres Krupenenkovi enne tähtaega vabastada. Isiku

ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb alati hinnata elutingimusi ja tagajärgi, mida

vabanemine kaasa toob. Antud juhul on isikul olemas elukoht, kuid puudub töökoht ning võimalus, et ta selle leiab, on väike. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset

vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Isiku lubadusi elada seaduskuulekalt peab kohus paljasõnaliseks, kuna isik on ka varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud.

Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Andres Krupenenkovi vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

(allkiri)

Anu Ammer

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2012 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: 1. Jätta Viru Maakohtu 6. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andres Krupenenkovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti,

vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Andres Krupenenkovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Andres Krupenenkovilt

menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.

4. Andres Krupenenkovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Andres Krupenenkov 1- 11-2192 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus 02. novembril 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Nooremreferent

Lea Herne