1-11-8361/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-8361

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.septembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-8361 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu N.I, isikukood: xxx, xxx Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta N.I vangistusest

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt N.I-le

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot).

Välja mõista N.I-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eur

ot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

N.I tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 26.07.2011 kohtuotsusega mõisteti mõisteti N.I süüdi KarS § 199 lg

2 p 2 alusel suurendati Viru 4,8 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg

Maakohtu 28.07.2010 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 10 kuu vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendati 1090

tunni üldkasuliku tööga 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, ühes süüdimõistetu

allutamisega käitumiskontrollile selleks ajaks. N.I kohustati üldkasuliku töö

tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati teda mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Viru Maakohtu 09.11.2011 kohtumäärusega pöörati täitmisele N.I-le Viru Maakohtu

26.07.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 1 aasta 3 kuud ja 3 päeva

vangistust.

Karistuse algus 05.12.2011 ja lõpp 08.03.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.07.2012.

Kinnipidamisasutusest N.I kinnipeetavat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Isik töötab alates 09.04.2012 Viru Vanglas

majandustöödel koristajana. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel soovib elama asuda aadressile xxx. Isik omab põhiharidust mis on omandatud Murru vanglas. Enne vangistust ametlikku ja püsivat töökohta ei omanud. Ta oli hõivatud juhutöödega

ümbruskonna talupidajate juures. Kinnipeetava lähedastest vend on kriminaalkorras karistatud. Isik on pannud toime vägivallakuriteo, mille tingis alkoholi tarvitamisest põhjustatud agressiivne

käitumine. Katseajal rikkus korduvalt lisakohustust alkoholi tarvitamise keelk. Kõik

seaduserikkumised on toime pannud alkoholijoobes. Kriminaalhoolduse seisukohast oli isik

pigem koostöövalmis, kuid lisakohustust alkoholi mitte tarvitada ta täita ei suutnud, samuti on

katseajal toime pandud kuritegu. Isik on materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pannud kuritegusid, millest võib järeldada, et isik ei mõista oma probleeme ega oska õigeid lahenduskäike leida. Vangla toetab N.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. eramajaga, mis kuulub Exxx N.I, kes ise on paigutatud xxxxxxxe. Enne Tegu on väikese vangistust N.I ametlikku ja püsivat töökohta ei omanud. Ta oli hõivatud juhutöödega

ümbruskonna talupidajate juures. Vabanemisel töökoht puudub. Isiku toimetulekut vabaduses

takistas alkoholi kuritarvitamine. Varasemad tingimuslikud karistused ei täitnud oma eesmärki. Isik jätkas katseajal kuritegude toimepanemist, rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Oma probleeme (peamiselt materiaalseid) püüdis lahendada kuritegelikul viisil.

N.I taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör tähtaega vabastamist kirjalikult ei toeta N.I tingimisi enne .

Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist eeskätt põhjustel, et isikul on elukoht, vangistuse ajal ei ole ta distsiplinaarkorras karistatud.

Kohtu põhjendused

3(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arv u , ära kuulanud süüdimõistetu am se

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jätta tingimisi enne leiab, et N.I

tähtaega vangistusest vabastamata. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest Kohtu hinnangul on vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabasta Kohus võtab mine. taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest ja (muuhulgas röövimine)

isikuvastase kuriteo (raske kehavigastuse tahtlik tekitamine) eest. Isik on olnud neljal korral

kriminaalhoolduse all, eelviimasel katseajal pani toime uue kuriteo, viimasel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, rikkus korduvalt temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus pöörati täitmisele.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-10) on näha, et N.I on 17 korral

kar korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral istatud väärteokorras, nendest 7 väheväärtusliku asja varguse eest ja 1 korral avaliku korra rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused määratud

ja kriminaalhooldused N.I

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alates 09.04.2012 töötab Viru Vanglas majandustöödel koristajana.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 04.04.2012.

Vabanedes on N.I võimalus elama asuda aadressile Võrkla küla Viru-Nigula vald Lääne Virumaa. Tegu on väikese eramajaga, mis kuulub Elgi - Mustenile, kes on paigutatud Aseri hooldekodusse. banedes ei ole N.I

Va kindlat töökohta ega sissetulekuallikat.

Isikul on madal haridustase, puudub mis raskendab eriala ning töökogemus, töö leidmist ja suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades N.I

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ( aatilised süstem

varavastased kuriteod, muuhulgas röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus pöörati täitmisele, katseajal uus kuritegu), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha, toetava lähivõrgustiku puudumine),

ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kolmel korr et isik uute al kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki –

süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ühel kat

seajal pani toime uue kuriteo, viimasel

kriminaalhooldusel itmisele rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus oli tä

4(4) pööratud. Seega kriminaalhooldus ei osuta N.I-le . Oleks kergemeelne piisavalt mõju

arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korduvalt käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrol Eksisteerib suur tõenäosus, et li all uut seadusekuulekat elu.

kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jäta üüdimõi b kohus s stetu N.I

temale Viru Maakohtu 26.07.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu