Legislator Case Law & Legislation
27 AI generated

27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(4) Toimik nr 1-11-9227

Legislator headnote

AI generated

27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(4) Toimik nr 1-11-9227

Keywords

AI generated
financial hardship severe personal hardship alcohol dependence substance use disorder personal circumstances insufficient economic hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4) Toimik nr 1-11-9227

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.septembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-9227 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

E.V, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta E.V vangistusest

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrat

a tema poolt E.V-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista E.V-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eurot kaitsjatasu

osutatud õigusabi eest.

E.V tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esita 26.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.V tingimisi s enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 23.09.2011 kohtuotsusega tunnistati E.V süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 213 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse algus 01.03.2011 ja lõpp 25.12.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.07.2012.

Kinnipidamisasutusest E.V kinnipeetavat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav on vangistuse jooksul

osalenud Toiduvalmistamise kursusel, lõpetas Puutöö kursuse. Alates 26.04.2012 osaleb

programmis Eluviisitreening ja alates 25.06.2012 pottsepp-müürsepa kursusel ning alates

10.05.2012 on isik hõivatud vangla majandustöödes osakonna koristajana. Vabanemise korral asub elama ema ja vanaema juurde aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust, eriala puudub. Varasemalt on töötanud mitteametlikult kinnisvara hoolduses, xxx

ja koolivaheaegadel xxx xxx. Kuriteod on sooritatud . Vabanemisel soovib jätkata õpinguid

rahalise kasu saamise eesmärgil. Täitise andmetel on täitmata nõudeid summas 2102,10 eurot.

Enamus kinnipeetava sõpradest ja tuttavatest on kriminaalse taustaga. Isik tunnistab probleeme

seoses alkoholi tarvitamisega. Uue samalaadse kuriteo sooritas katseajal. Kiire rahalise kasu

saamise eesmärgil on võimeline seadust rikkuma. Vangla ei toeta E.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemisel elama aadressile Kastani xxx. Tegu on neljatoalise kõigi mugavustega korteriga, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava ema ja

vanaema. Kinnipeetava peamiseks kuritegeliku käitumise põhjuseks oli tema liigne mõjutatavus.

T

ema jaoks olid olulised sõbrad ja nende arvamus. Seega võivad kinnipeetava negatiivsete

tagajärgedega käitumise suunas mõjutada sõbrad. Kinnipeetava perekond on igati nõus E.V aitama, kuni ta endale töökoha leiab.

E.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör tähtaega vabastamist kirjalikult ei toeta E.V tingimisi enne .

Kaitsja on seisukohalt, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Isik on esimest korda vangistuses ja ilmselt on juba oma õppetundi saanud. Ta ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Isikul on elukoht. Vangistuses oli ta aktiivselt kaasatud kasulikusse tegevusse.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arv u , ära kuulanud süüdimõistetu am se

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab, et E.V

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

3(4)

S on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. üüdimõistetu

Isikut on varasemalt karistatud varavastase kuriteo (kelmus, vargus, arvutikelmus) eest ja dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise eest tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid panemata. Käesoleval ajal kannab karistust varavastaste

kuritegude (vargus, kelmus, omavoliline sissetung) ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Pärnu Maakohtu 23.09.2011 kohtuotsus 17) on näha, et tegemist on 12 et (kohtu toimik lk 14- episoodilise asjaga ja kuriteoga tekitati kannatanutele märkimisväärset kahju, 6254,27 eurot.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 13-

on väärteokorras 36 20) on näha, et E.V

korral karistatud, nendest 13 korral Tubakaseaduse rikkumise eest, 3 korral avaliku korra rikkumise eest, 10 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 4 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalho puhul ei

oldus E.V ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud Toiduvalmistamise kursusel, lõpetas Puutöö kursuse. Alates 26.04.2012 osaleb programmis Eluviisitreening ja alates

25.06.2012 pottsepp-müürsepa kursusel ning alates 10.05.2012 on isik hõivatud vangla majandustöödes osakonna koristajana

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 07.09.2015.

Va elama oma perekonna juurde aadressil xxx, kus elas ka enne banedes asub E.V

vangistust. Tegu on neljatoalise korteriga, kus elavad käesoleval ajal kinnipeetava ema ja vanaema. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat iseseisvat sissetulekut. Sa töökohta ega muti vähene haridus (8 klassi) ja eriala

t ja suurendab uute kuritegude ja töökogemuse puudumine raskendab töö leidmis toimepanemise riski. Samas E.V suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud (kuriteokaaslane).

Arvestades E.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ( korduvad II astme varavastased kuriteod, muuhulgas korduvad kelmused), tema käitumist kriminaalhooldaja

järelevalve all olles (uus kuritegu katseajal) tema käitumist , vabaduses (korduvad väärteokaristused , ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine ) õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik oli juba kahel korral ( esmest korda 2008. aastal alles alaealisena) kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks,

katseajal pani uue kuriteo toime. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.V-le . piisavalt mõju Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi ametlik töökoht AS

SOL puhastusteenistus (isiklik toimik lk 3 vahistamismäärus 03.03.2011), kuid see ei takistanud

tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamine ja rahalised kohustused summas

2102,10 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isiku karistusregistri

andmetest ( is toimik lk 13- nnud 20 nähtub, et kuni vahistamiseni 01.03.2011 on isik toime pa

rida varavastaseid süütegusid 21.,22.,23.02.2011, mis näitab, et üksnes vahistamine pani isiku

õigusevastasele tegevusele lõpu. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid Seega on uute kuritegude toimepanemise , kelle poolt on ta mõjutatav ja kaasahaaratav. risk väga kõrge.

4(4)

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei

kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ta on esimest korda

vangistuses viibinud alates 01.03.2011 ja karistusaja lõpp on 25.12.2013. Karistusaja lõpuni on

veel üle 1 aasta ja 3 kuu, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu E.V

temale Pärnu Maakohtu 23.09.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu