1-09-17914/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-09-17914

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.septembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-09-17914 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

A.H , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vangl

as

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta A.H vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.H tud Viru Maakohtu 10.12.2009

on süüdi tunnista otsusega KarS § 122 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.03.2010 27.07.2013. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.07.2012.

A.H andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 174 ).

Kohus märgib, et süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise küsimus on lahendatud Viru Maakohtu 03.01.2012 kohtumäärusega, taotlus jäeti rahuldamata, kohtumäärus on

jõustunud. Küll aga kohus arvestab elektroonilisele valvele allumise kohustuse määramise

võimalusega KarS § 76 lg 4-1 alusel.

2(4)

Kinnipidamisasutusest A.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sõltuvusprogrammid

Usk ja teadmine ja Igapäevane valik, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning käib regulaarselt psühholoogi vastuvõtul. Lisaks on läbinud riigikeele sissejuhatava kursuse ja A2 taseme kursuse. Jätkuvalt omandab kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Vabanemise korral soovib elama asuda

oma tädi Isikul on põhiharidus, eriala puudub. Enne vangistust xx xxx korterisse aadressil xxx. töötas ametlikult firmas . Mingi aeg oli registreeritud TTA töötuna. Peale vabanemist puudub xxx garanteeritud töökoht. K raha andmetel on 25.06.2012 seisuga tasumata võlanõudeid 560 - 7,05 euro ulatuses, vabanemisfondi hoiustatud xxx eurot. Isikul oli 2008.a. diagnoositud psüühikahäire ja ta

ravis end psühhiaatria haiglas. Eelmise kuriteo pani toime alkoholijoobes. Isiku sõnul suitsetas vahel kanepit ja on proovinud amfetamiini, kuid need ei meeldinud. Isik on kasutanud vägivalda oma elukaaslase suhtes. Tunnistas, et oli varem kergesti ärrituv ja pingelises olukorras võis olla

emaotsionaalselt ebastabiilne. Isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus nõudeid (kuritegu sooritatud katseajal). A.H puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on

kõige tõenäolisem olukorras, kui isikul tekivad lähedaste inimestega erimeelsused või konfliktid

ning sellest tulenevalt võib isik emotsionaalses seisundis muutuda agressiivseks. Vangla toetab kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht xx tädi xx juures aadressil xxx. Käesoleval ajal elab korteris tädi üksi. töötab ning on nõus A.H xx xx

vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kindel töökoht vabanemisel

puudub. Omab töökogemusi ehituse, metallitöötlemise ja autolukksepa alal. Kinnipeetavat on

kaks korda kriminaalkorras karistatud, neist viimane kuritegu on sooritatud katseajal. Mõlemad kuriteod sooritas kinnipeetav vägivalda kasutades.

A.H taotleb kohtult tin . gimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör kirjalikult kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta .

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv u , arvestades ära kuulanud süüdimõistetu am se

prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et A.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest

vabastamine - ud ennatlik ja ebaotstarbekas ja seda isegi täiendava KarS § 76 lg 4 1 järgi ettenäht garantiiga.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, riteo toimepanemisele . le ku ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on isikut karistatud Viru Maakohtu 02.04.2008 kohtuotsusega röövimise eest vägivallaga ja avaliku korra raske rikkumise

eest v

ägivallaga ja grupi poolt vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 24 kuud. Uued d, piinamise pani toime juba 20.06.2008, 24.09.2008, 28.09.2008, s.o vägivallakuriteo kehtiva katseaja jooksul. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-7) on näha, et A.H on 7 korral väärteokorras karistatud nendest 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15´1 alusel ja 1 korral väheväärtusliku asja varguse eest.

3(4) Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud krimi

naalhooldus A.H puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses kehtivat distsiplinaarkaristust. t on näha, et kinnipeetav omab 15

Karistused on muuhulgas määratud vangla vara lõhkumise, korraldustele mitteallumise ja

vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Peale viimast ennetähtaegse

vabastamise taotluse

läbivaatamist kohtus 03.01.2012 on A.H toime pannud kaheksa

uut distsiplinaarrikkumist. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole A.H

oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sõltuvusprogrammid Usk

ja teadmine ja Igapäevane valik, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning käib regulaarselt psühholoogi vastuvõtul. Lisaks on läbinud riigikeele sissejuhatava kursuse ja A2 taseme kursuse. Jätkuvalt omandab kutseharidussüsteemis keevitaja eriala.

Isikul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 16.11.2014.

Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht xx xx juures aadressil xxx. tädi Kinnipeetava tädi on nõus, et kinnipeetav hakkab elama seal peale vabanemist, mida on kinnitanud kirjaliku nõusoleku andmisega elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel puudub A.H kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul puudub eriala, mis raskendab kuritegude toimepanemise riski. töö leidmist ja suurendab Kinnipeetava tädi töötab ning on nõus A.H vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades A.H poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (kahel

korral kriminaalkorras karistatud muuhulgas raske varavastase kuriteo röövimise ja isikuvastase kuriteo piinamise eest), korduvaid karistusi

), (kõik kuriteod on seotud vägivallaga tema käitumist

kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei

ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt

vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki –

et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uue vägivallakuriteo, milles kannatanuks on tema abikaasa. Seega kriminaalhooldus ei osuta A.H-le piisavalt

mõju See kõik näitab, et tegemist on vägivaldse isikuga. Eksisteerib suur tõenäosus, et .

kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 5607,05 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

4(4) Eeltoo u dust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh s süüdimõistetu A.H

temale Viru Maakohtu 10.12.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu