1-11-6751/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-6751

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 1 p 2 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada R.P talle 06.06.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11- 6751 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.

Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Ärakandmata karistust vabaneb (kui määrus jõustub 18.09.2012.a ja R.P

vangistusest 18.09.2012.a, siis 2 kuud 12 päeva vangistust)

ei pöörata R.P suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane (ühe) Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.september 2012.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6751 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster 10.08.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 09.08.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta

süüdimõistetu R.P tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Jüri Vissak

KrMS § 432 lg 33

alusel prokurör

07.09.2012.a kohtuistungil ei osalenud –

teatas 03.09.2012.a, et ei soovi istungil

osaleda ja edastas enda arvamuse

elektroonselt; elektroonses arvamuses

prokurör kinnipeetava vangistusest

tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Süüdimõistetu R.P

Kaitsjata asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 2-l korral vanglas kannab karistust esmakordselt

Süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

2 2

toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas -

XXXX

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks,

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või

sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb R.P-le osalemise kohustuslikuks,

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele

tööhõiveametis ning esitab selle kohta andmed ja tõendid kriminaalhooldusametnikule.

KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta. KarS § 78 p 2 alusel (üks)

hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja R.P vangistusest vabanemisest.

Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile ja allkirja vastu R.P-le.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD R.P on kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Vanglas kannab R.P karistust esmakordselt.

Esimest korda karistati R.P 28.02.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja

kohtuotsusega. Selle kohtuotsusega tunnistati R.P süüdi KarS § 424 järgi ja

karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel jäi kanda 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel mõisteti karistuseks vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga.

3 3

Teist korda karistati R.P 06.06.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja

kohtuotsusega KarS § 424 järgi 7 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel jäi liitkaristuseks 10 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 656 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. 17.01.2012.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määrusega tühistati R.P suhtes

üldkasuliku töö kohaldamine ja ärakandmata karistuse osa, s.o 9 kuud 18 päeva vangistust pöörati täitmisele. Karistuse kandmise aja algust määrati lugeda alates R.P kinnipidamiskohta saabumisest.

R.P ilmus ise vanglasse karistust kandma 13.02.2012.a ning see kuupäev on ka 9 kuu 18 päeva vangistuse kandmise alguseks.

R.P on karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud vangistust ja enam kui poole (1/2) karistusajast.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. 07.09.2012.a kohtuistungil avaldas R.P soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud

07.09.2012.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, ning olles tutvunud prokuröri

elektroonselt kohtule 03.09.2012.a esitatud arvamusega, on seisukohal, et esinevad

KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud eeldused süüdimõistetu R.P vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on

põhjendatud anda esmakordselt vanglas karistust kandvale R.P-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

R.P toimepandud II astme kuritegude (KarS § 424) asjaolud ei ole sellise

raskusega, mis välistaksid tema suhtes käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise.

Enamuse karistusest on R.P ära kandnud. Vangistuse ajal ei ole R.P distsiplinaarkorras karistatud.

Vangla on hinnanud R.P vanglas käitumise heaks

(II,4 – Tartu Vangla direktori 25.06.2012.a käskkiri kinnipeetav R.P soodustatud korras väljaspoole vangla territooriumi tööle lubamine) . Alates 19.07.2012.a töötab R.P väljaspool vanglat XXXX territooriumil. Vangla

lubas R.P väljapoole vangla territooriumi tööle, kuna kinnipeetav R.P käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea ning vanglal on alust oletada, et R.P ei pane toime uut õigusrikkumist; kinnipeetaval on väljaspool vanglat töötades

võimalik õppida erialast tööd ning jätkata võimalusel töötamist vabanemisjärgselt; kinnipeetav R.P taasühiskonnastamiseks ning iseseisva toimetuleku õppimiseks on otstarbekas tema tööle suunamine (II,4).

4 4 Tartu Vangla toetab R.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

R.P on olemas lähedaste toetus, samuti kindel elukoht vabaduses vanemate juures – XXXX. R.P vastu rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 178,80 eurot.

Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et R.P käitumine vangistuse ajal

osundab soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks, distsiplinaarkaristused puuduvad, töötab väljaspool vangla territooriumit, peab kohus põhjendatuks anda

esmakordselt vanglas viibivale R.P-le võimaluse vangistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud.

1 aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel R.P suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada R.P motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks.

07.09.2012.a kohtuistungil kinnitas R.P, et ta soovib teha

kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused:

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui

kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb neis osalemise kohustuslikuks,

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse

kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna R.P-le katseajaks eelmärgitud kohustused.

Heli Sillaots kohtunik