4-12-3635/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-12-3635

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.september 2012 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-12-3635 (2440,12,004704)

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses K.V LS § 227 lg 3 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles tunnistati süüdi K.V LS § 227 lg 3 järgi ja karistati rahatrahviga 400 eurot ning LS § 227 lg 2 p 2 alusel eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusalune isik K.V isikukood: xxx, elukoht: xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120, 32 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

K.V kaebus Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 10.07.2012 otsuse peale väärteoasjas 2440,12,004704 rahuldada.

Tühistada kohtuvälise menetleja 10.07.2012 otsus väärteoasjas 2440,12,007404 osaliselt, põhi- ja lisakaristuse osas. Teha asjas uus otsus.

Mõista K.V-le LS § 227 lg 3 järgi karistusena rahatrahv 65(kuuskümmend viis) trahviühikut summas 260(kakssada kuuskümmend) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahvi summas 260 eurot tasumine ositi 10(kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tasuda 26(kakskümmend kuus) eurot.

Rahatrahvi summa, selle esimene makse 26 eurot, tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik viitenumber 10220125190047.

2

Tühistada kohtuvälise menetleja 10.07.2012 otsuse väärteoasjas 2440,12,004704 lisakaristuse

osas, nimelt juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Muus osas jätta otsus muutmata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja VTMS § 135 lg 5 kohaselt K.V-le väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassats

iooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhke- takse 30-

või pühapäevale, loe päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

19.06.2012 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Jevgeni

Malahhov väärteoprotokolli AB 1226392 (lk 9) K.V suhtes selle fakti kohta, et

xxx km- mootorsõidukit xxx registreerimisnumber xxx l juhtis K.V asulavälisel teel kiirusega 140+-7 km/h

, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 43 km/h.

Nimetatu LS § 15 lg 1 p 1. K.V d tegudega rikkus K.V tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 19.06.2012 (lk 9 ).

Ida prefektuuri ots vanemväärteomenetleja Asja Malahhova tegi 10.07.2012 use väärteoasjas

2440,12,004704, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja

kohas asu -7 es lubatud kiirust 43 km/h. lavälisel sõidukiirusega 140+ km/h, ületades seejuur Menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 3 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati K.V LS § 227 lg 3 järgi

rahatrahviga summas 400 eurot ja lisakaristusena eriõiguse nimelt juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

02.08.2012 saabus Viru Maakohtule K.V kaebus tema suhtes 10.07.2012 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,12,004704.

KAEBUS

3

02.08.2012 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri sas uus otsus, millega 10.07.2012 otsusega mõistetud karistus ja teha karistuse o vähendada nii põhikaristusena määratud rahatrahvi summa kui ka lisakaristuse pikkust. Kaebuse esitamise tingisid järgmised asjaolud:

Menetlusalune isik leiab, et nii põhi- kui ka lisakaristus ei vasta tema isikule. Kuigi toimepandud väärtegu on tõsine, ei ole piisavalt arvestatud õigustavate asjaoludega. Samuti tähelepanuta on jäetud rikkuja isik. Ta kiirustas mõjuval põhjusel kokkusaamisele vanglasse. Ta ei ole süsteemne liiklusrikkuja. Menetlusalune isik ei tööta, õpib aianduskoolis. Menetlusalune isik

avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,12,004705 Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja, vanemväärteomenetleja A. Malahhova leiab,

et otsuse tühistamiseks alust ei ole. Karistus vastab teole, määratud arvestades rikkumise raskust ja tõsidust. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust. Menetlusalune isik pani toime ühe raskeimatest väärtegudest, asetades ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Isik peab tajuma toimepandud teo tõsiduse.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § 15 lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutam lk 10 millest nähtub, et 19.06.2012 ise protokolliga kell xxx km- xxx reg nr xxx l teostati mootorsõiduki liikluskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on

kasutatud mõõteseadet Stalker Dual antenn 053806, seadmele tehtud test 19.06.2012 kell 13.10

, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati , mille kiirus oli jälitamisel 142 km/h. Mootorsõiduk liikuvast patrullautost

liikus 2.

. K -7 sõidurajal, üksinda, pärissuunaliselt, eemaldus patrullautost iirust mõõdeti 5

sekundi jooksul, segavaid faktoreid ei esinenud. Kiiruse Doppleri signaal ühtlaselt tõusev.

mõõtmisel oli seadme lugem km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud ki 140 irus 90 km/h, laiend - 7 km/h, seega

seeritud määramatus + ületamine on mitte vähem kui 43 km/h võrra. Fik

näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta.

Tunnistajaks on kaasatud Sergei Matotškin. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 13 ).

Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist lk 11 nähtub, et ta võtab rikkumise omaks ega vaidlusta kiiruse ületamise fakti. Kohus tuvastas, et xxx K.V poolt juhitud mootorsõiduk liikus LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

4

Seega piiranguks on 90 km/h. sõiduki kiiruseks antud maksimaalse sõidukiiruse K.V teelõigul oli mõõdetud 140+ km/h, seega ületamine vähemal km/h võrra. -7 t 43

LS § 227 lg 3 sätestab, ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

et m

eest 41 60 kilomeetrit tunnis – –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Seega pani menetlus

alune isik toime LS § 227 lg 3 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 6 tte nähtud 0 km/h, mille eest on e karistuseks kuni 2

00 trahviühikut rahatrahvi või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni.

K.V tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas

vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristusena määratud rahatrahvi suurus ning juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust, nimelt sõites kiirusega vähemalt 140 km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav kiirus 90 km/t, rikkus menetlusalune isik LS-

st nimelt § 15 lg 1 p 1

tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Koh

us ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

10.07 tunnistati süüdi LS § 227 .2012 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega K.V

lg 3 alusel rahatrahviga 100 tr järgi ja karistati KarS § 56 lg 1 LS § 227 lg 3 ahviühikut summas 400 eurot ja lisakaristusena eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebuse esitaja palus rahatrahv vähendada i suurust ja juhtimisõiguse äravõtmise pikkust järgmistel põhjendustel. Menetlusalune isik tunnistab tegu ja väljendab kahetsust. Ta ei ole süsteemne õiguserikkuja. Ta on aianduskooli õpilane ja tema majanduslik seisund on kehv

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud

karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduk ma sõidukiiruse

i juhi poolt lubatud suuri ületamise eest 41 kuni 60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ( see on 8 – 00 eurot 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni või arestiga

.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud põhikaristuse määr ei ole põhjendatud ja esinevad alused karistuse kergendamiseks.

5

Eeskätt märgib kohus, et karistus on tegupõhine ehk obligatoorselt tuleb arvestada süüteo

toimepanemise asjaolusid. Riigikohtu praktikas lahendis 3-1-1-43-06

on rõhutatud: „13.1

Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud - tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on

esmajoones isiku süü.“

Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, mille toimepanemisel ei ole kellelegi ega

millelegi kahju tekitatud. LS § 227 lg 3 alusel on karistatav kiiruse ületamine 41 kuni 60

km/h võrra. Menetlusalune isik ületas kiirust 43 km/h võrra ehk konkreetse sanktsiooniga kehtestatud keelu alammäärale lähedases määras. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6:

„Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab

võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse

kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud

kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Kohus leiab, et K.V süü LS § 227 lg 3 järgi ettenähtud väärteos on keskmisest vähem, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1- -07) on osutatud 76

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine.

Ekslik on kohtuvälise menetleja seisukoht, et menetlusalune isik on varem väärteokorras karistatud ja omab kaht kehtivat karistust. Kohus on kontrollinud Karistusregistri andmeid ja tuvastas, et K.V on karistamata isik ( lk 18). Tema varasem ainuke väärteokaristus

on kustunud Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel. Kui arvestada asjaoluga, et

kohtuväline menetleja lähtus karistuse määra valimisel muuhulgas ka isiku ekslikest

karistusandmetest, kuulub määratud karistus rahatrahv vähendamisele, kuna menetlusalune isik on varem karistamata. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb arvestada ka isiku majanduslikku olukorda, et

rahalise laadi karistus ei oleks ilmselt ebaproportsionaalne toimepandule ja isiku

majanduslikule seisundile. Kaebuse läbivaatamisel on tuvastatud, et menetlusalune isik on õpilane, kel puudub püsiv sissetulek.

Kohus leiab, et rahatrahv 65 trahviühikut summas 260 eurot on proportsionaalne

toimepandule ja piisav isiku mõjutamiseks. Selline rahalise laadi väärteokaristuse puhul tunnetab isik majanduslike kitsenduste kaudu, et tema tegu on ühiskonnas taunitav, samuti

paneb selline karistus isikut loobuma edaspidi seadusevastasest tegevusest. Kohus leiab, et kuna rahatrahvi miinimum kuupal ei oma summa on lähedane töötava isiku gale, K.V

sissetulekut ja on õpilane, on põhjendatud lubada tasuda rahatrahv summas 260 eurot ositi kümme kuu jooksul, igakuine makse 26 eurot. Lisakaristuse, nimelt juhtimisõiguse äravõtmise, kohta märgib kohus järgmist.

LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ei ole tegemist raskeima ja ohtlikuma

süüteoga, mille puhul tuleks alati ja reeglina kohaldada lisakaristust. Reeglina on juhtimisõiguse äravõtmine kohtupraktikas kohaldatav liiklusalaste kuritegude toimepanemise

puhul, muuhulgas ka joobeseisundis sõiduki juhtimise eest. Lisakaristuse kohaldamine on ilmtingimata reeglina põhjendatud ka raskeimate väärtegude puhul, sedagi siiski juhul, kui

6

väärteo eest määratav põhikaristus ei ole piisav isiku mõjutamiseks. Lisakaristuse

kohaldamine aktualiseerub näiteks korduvate liiklusõiguse rikkujate puhul, kelle kohta on faktilisi andmeid, et ainult rahatrahvi määramist ei ole enam piisav.

Kohtuvälise menetleja otsusest ega tema kirjalikust seisukohast ei nähtu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks ta leiab, et K.V puhul ei ole rahatrahv piisav karistus ja teda tuleks mõjutada veel täiendavalt lisakaristuse määramise kaudu. Üldsõnalist tõdemust, et „Isik peab karistusega tundma ja tajuma toimepandud teo tõsiduse“ , „ … isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, mille eest isikut tuleb karistada karmimalt“ ei piisa lisakaristuse kohaldamise põhjendamisel.

Erialases ajakirjanduses (Sanktsiooniõigus, 2007, ) on rõhutatud ( lk 111), xxx, J. Sxxx et lisakaristusel ei ole süühüvitise funktsiooni, lisakaristus peab silmas esmaselt preventsioone. Kohus leiab, et K.V, kes on karistamata isik, õpilane, ei oma iseseisvat sissetulekut ja kellele mõistetakse rahatrahv 260 eurot kohustusega tasuda summa 10 kuu jooksul osamaksetena 26 eurot kuus, tunnetab oma teo tagajärjed, kuna rahalise laadi karistuse toime hakkab avalduma 10 kuu jooksul. Kohus ei tuvastanud ühtegi põhjust, miks K.V puhul oleks vajalik lisakaristuse kohaldamine. Omalt poolt peab kohus märkima, et lisakaristuste lauskohaldamine,

mis ei tugine üld ja eripreventsioonile, õõnestab lisakaristuse kui iseseisva karistusmeetme - tähendust ja kahandab lisakaristuse kohaldamisest tulenevat üldpreventiivset toimet.

KOHTU MEE™ED

K.V ohtuvälise menetleja kaebus tuleb rahuldada. K

Ida Prefektuuri

vanemväärteomenetleja Asja Malahhova otsus väärteoasjas poolt tehtud 10.07.2012

2440,12,00 - ja lisakaristuse osas. Teha asjas uus otsus 4704 tuleb tühistada osaliselt, põhi ra põhikaristusena rahatra skendamata menetlusaluse isiku olukorda., mõistes K.V-le hv

summas 260 eurot (65 trahvühikut), lubada selle tasumine ositi 10 kuu jooksul, igakuiselt tasuda 26 eurot. Lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, kuulub tühistamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Inna Kirsipuu