4-12-2788/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-12-2788

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-2788 (260212004123) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Z.I väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 20. juuni 2012 otsus Kaebuse esitaja

kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa Menetlusalune isik Z.I isikukood: XXX elukoht: XXX töökoht: E A OÜ XXXX varem väärtegude eest karistamata

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-dest 145 lg 1 ja 147 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 20. juuni 2012

otsus väärteoasjas nr 4-12-2788 muutmata ja kohtuvälise menetleja esindaja vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 6. septembril 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 7. septembrist 2012.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 7. septembrist 2012.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

2

Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsusega tunnistati Z.I süüdi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Menetlusalune isik Z.I tunnistati maakohtu otsusega süüdi selles, et tema juhtis 20.06.2012

kella 08.44 ajal Põlva maakonnas Kõlleste vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 216-l

kilomeetril mootorsõidukit (XXXX) seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas

õhus oli 0,32 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 on lõplikuks tulemiks loetud 0,27 mg/l. Mõõtmine on toimunud alkomeetriga Alcotest Dräger MK IV ARAF-0015. Sellega rikkus Z.I LS §-de 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 sätteid. Toimepandu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2

järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Z.I on 20.06.2012 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et olles eelmise päeva õhtul

tarvitanud alkoholi, asus ta 20.06.2012 hommikul juhtima tööandjale E A OÜ-le kuuluvat traktorit, kuna kartis tööst ilma jääda. Liikluspolitseinik K.V. otsusega on Z.I LS § 91 lg 2 p 2 alusel kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus on ilmnenud alkoholilõhn sõidukis ja juhi suust, mis annab aluse arvata, et juhi veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 20.06.2012 on tõendatud, et

Z.I poolt väljahingatavas õhus oli 20.06.2012 kella 08.44 ajal indikaatorvahendi

AlcoQuant 6020 nr A111166 näidu kohaselt alkoholi 0,36 mg/l, muu joobeseisundile viitava tunnusena on märgitud viimase 24-tunni sündmuste mittemäletamine. Tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST MK IV ARAF-0015 on mõõdetud alkoholisisaldus 0,32 mg/l, arvestades mõõtemääramatust 0,05 on lõplikuks tulemiks 0,27 mg/l.

Vastavalt LS § 33 lg 11 p 2 on juhil keelatud juhtida sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tulenevalt LS § 65 lg 1 on joobeseisund liiklusseaduse tähenduses muuhulgas alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht osundatud paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt muuhulgas juhul, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

Maakohus leidis, et Z.I on süüdi LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo

toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades. Z.I süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestati, et Z.I karistust kergendavaks asjaoluks võib pidada tema

poolt kohtumenetluses avaldatud kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalust isikut ei ole varem ei väärtegude toimepanemise eest ega ka kriminaalkorras karistatud.

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik karistada nii

rahatrahvi kui arestiga. Kuna Z.I ei ole varem süütegusid toime pannud, ei pea kohus

põhjendatuks valida karistuseks raskemat karistusliiki, mida on võimalik määrata väärteo toimepanemise eest – aresti. Kohus leidis, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma

väärtegude toimepanemisest, kohaldades tema suhtes karistusena rahatrahvi. Trahvi võib

tulenevalt KarS § 47 lg-st 1 kohaldada 3-300 trahviühiku ulatuses, trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Z.I-le kohaldatava rahatrahvi suuruse määramisel võttis kohus arvesse, et isikut ei ole varem karistatud ning ta on avaldanud kahetsust toimepandu

3

suhtes. LS § 224 lg 2 sätestab alkoholisisalduse piirid mootorsõidukijuhi ühes liitris

väljahingatavas õhus – 0,25-0,74 mg/l. Z.I puhul oli see alumise piiri lähedane (0,27 mg/l), seega tema süü ei ole suur. Z.I töötab OÜ-s E A traktoristina ja saab tema enda sõnul miinimumpalka. Eeltoodud asjaoludel ning arvesse võttes, et kohaldatav karistus ei pruugi avaldada soovitud mõju, kui osutub isikule ülejõukäivaks, määrab kohus Z.I-le rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Kohtu hinnangul ei tingi ka õiguskorra kaitsmise huvid antud juhul rangema karistuse määramist, sest antud eesmärki silmas pidades on oluline pigem karistuse vältimatus.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes palub maakohtu otsuse tühistada mõistetud karistuse osas ja mõista Z.I-le uus raskem karistus. Järgnevalt on kokkuvõtlikult toodud apellatsioonis esitatud väited.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud

alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on

enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik oma süüd ja väitis, et alkoholi tarvitas eelmisel õhtul. Menetlusalune isik asus töökohustuste täitmisel traktorirooli, kuigi sai oma sõnade kohaselt aru, et tervis ei ole kõige parem.

Arvestades eeltoodut leiab kohtuväline menetleja, et olukorras, kus menetlusalune isik juhib mootorsõidukit seisundis, kus tema poolt väljahingatava õhus on alkoholipiirmäär mitte väiksem kui 0,27 mg/1, ei saa lugeda tema süüd väikseks või vähetähtsaks.

Riigikohus on toetunud positiivsele üldpreventsioonile kui õiguse adressaadile andvale

signaalile, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül kümneid ja saab

vigastada sadu inimesi, siis on vajalik riigipoolne reaktsioon mootorsõiduki joobes juhtimise rangest karistamisest (RKKKo nr 3-1-1-26-03). Karistusliigi ja -raamid on kindlaks määranud juba seadusandja, kes on sellega ühtlasi andnud

kohtule ette mitte lihtsalt kohaldamisele tuleva karistuse piirid, vaid määranud ka tüüpilisele ebaõigusele vastava teo süü suuruse. LS § 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle poolt väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,10 - 0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle poolt väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,27 - 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Seega on seaduseandja juba määranud, et mida suurem on menetlusaluse isiku poolt väljahingatavas õhus oleva alkoholi kogus, seda suurem on ka kohaldatava karistuse sanktsioon. Eelnevast lähtudes leiab kohtuväline menetleja, et olukorras, kus menetlusalune isik paneb toime liiklusseadus § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, peaks temale mõistetud karistus olema mitte alla liiklusseadus § 224 lg 1 järgi määratava teo maksimumkaristuse ehk rahalise karistuse puhul mitte alla 100 trahviühiku.

Vastuväited apellatsioonile

Menetlusalune isik Z.I kinnitab, et on eksimusest aru saanud ja teinud sellest vastavad järeldused ning talle määratud trahvi tasunud.

4

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsuses esitatud motiivid ja järeldused menetlusalusele isikule Z.I-le mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt V™S §-le 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea

ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on motiveeritud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. 2. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on oma praktikas sedastanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu

peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7). 3. LS § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt,

kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 224 lg 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

4. on põhjendatud karistuseks kergema Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Z.I-le karistusliigi – rahatrahvi – mõistmine ning ei ole vajalik mõista raskemat karistusliiki – aresti. Nimelt on Z.I varasemalt süütegude eest karistamata ning seega on teda võimalik mõjutada edaspidistest süütegudest hoiduma ka rahatrahvi kohaldamisega.

5. juhtinud mootorsõidukit olekus, kui tema ühes liitris Käesolevas asjas on Z.I

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,27 milligrammi. Seega oli Z.I alkoholijoove

mootorsõiduki juhtimise ajal lähedane LS § 224 lg-s 2 sätestatud alammääraga. Järelikult on põhjendatud talle ka karistuse mõistmine vastavas sättes ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud seisukohaga, et LS § 224 lg-s 2 sätestatud

väärteo toimepanemise eest tuleb mõista karistus mitte alla LS § 224 lg-s 1 sätestatud maksimumkaristust. Ringkonnakohus rõhutab, et LS § 224 lg-s 2 ei ole seadusandja sätestanud

karistusena mõistetud rahatrahvi alammäärana lõikes 1 sätestatud karistust. Seega on

seadusandja jätnud kohtule kaalutlusõiguse otsustada, millises ulatuses rahatrahvi kuni 300

trahviühikut § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest mõista, sh jättes kohtule võimaluse mõista ka rahatrahvi alla lõikes 1 sätestatud ülemmäära, s.o alla 100 trahviühiku.

6. KarS § 56 lg 1 kehtestab süüpõhimõtte kui karistuse kohaldamise aluse, mis tähendab, et

süütegude toimepanemise eest karistamisel tuleb arvestada isiku süüd. Süü suurust mõjutavad

asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu, tagajärg), aga ka subjektiivsed (motiiv, eesmärk). Z.I puhul loeb ringkonnakohus süü suurust mõjutavateks asjaoludeks tema alkoholijoobe suurust, mis on LS § 224 lg-s 2 sätestatud alammäära lähedane, samuti asjaolu, et Z.I oli tarvitanud alkoholi eelmisel õhtul ning kasutas mootorsõidukit seoses tööülesannete täitmisega.

Samuti iseloomustab Z.I süü suurust kergendava asjaoluna toimepandu kahetsemine.

Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus

5

maakohtuga, et Z.I süü ei ole nimetatud väärteo toimepanemisel nii suur, et nõuaks väga ranget karistust.

7. mõjutada edaspidistest süütegudest hoiduma, leiab Arvestades võimalusi Z.I

ringkonnakohus, et maakohtu poolt Z.I-le mõistetud rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100

eurot, on piisav karistus mõjutamaks teda edaspidi seadusekuulekalt elama. Z.I juhtis

mootorsõidukit olekus, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,27 milligrammi, mis on LS § 224 lg-s 2 sätestatud alumise piirmäära lähedane. Z.I teenib

tema enda ütluste kohaselt miinimumpalka. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõistes isikule karistuseks talle ülejõukäiva rahatrahvi, ei pruugi see isikule soovitud mõju avaldada ning

leiab, et Z.I-le mõistetud rahatrahv 100 eurot on piisav, et täita karistuse eesmärgid – motiveerida isikut edaspidistest õigusrikkumistest hoiduma.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et rahatrahv 25 trahviühikut on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Õiguskorra huvide kaitsmiseks on vajalik avaldada süütegu toime pannud isikule õiglase karistusega mõju, mis kinnitab ühiskonna liikmete usku õiguskorda. Siiski ei tohi

üldpreventiivsetel eesmärkidel mõista isikule karistust, mis ületab tema süü suurust.

Ringkonnakohus leiab, et rahatrahv 100 eurot on Z.I toimepandud väärtegu ning tema

isikut iseloomustavaid asjaolusid arvestades põhjendatud ning saadab ühiskonnale signaali, et joobes juhtimine on tõsine süütegu, millele järgneb karistus.

9. sissetulekut ning asjaolu, et ta ei ole varasemalt kuriteoega Seega arvestades Z.I väärteokorras karistatud, samuti et asjas esineb kergendava asjaoluna toimepandu kahetsemine, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt mõistetud rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, on põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud kõigi KarS §-s 56 sätestatud karistamise alustega, mistõttu apellatsiooni põhjendused ei ole sellised, mis tooksid kaasa maakohtu ostuse

tühistamise. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

Mati Kartau Kohtunik