1-11-5078/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-5078

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

05.septembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu B.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

B.I tunnistati Tartu Maakohtu 05.oktoobri 2000.a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 1, 2, § 195 lg 2, § 15 lg 2 - § 144 lg 1, § 128 lg 1 ja § 15 lg 2 - § 101 p 7 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 20 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud vabadusekaotusele

osaliselt B.I-le Tartu Linnakohtu 19.oktoobri 1998.a otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 20 aastat 6 kuud vabadusekaotust, mille kandmise algust arvata 31.detsembrist 1999.a.

Tartu Ringkonnakohtu 28.novembri 1000.a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 05.oktoobri 2000.a otsus osaliselt. B.I mõisteti KrK § 15 lg 2 - § 144 lg 1 järgi õigeks ning KrK § 15 lg 2 - § 101 p 7 järgi mõisteti talle karistuseks 13 aastat vabadusekaotust. Liitkaristuseks kuritegude kogumis mõisteti 14 aastat 6 kuud vabadusekaotust, millele liideti osaliselt Tartu

Linnakohtu 19.oktoobri 1998.a otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Harju Maakohtu 10.juuli 2007.a ja Tartu Maakohtu 05.aprilli 2010.a ning 27.juuni 2011.a

määrustega jäeti B.I tingimisi enne tähtaega temale mõistetud karistuse kandmiselt vabastamata.

B.I karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 30.detsembril 2014.a.

B.I on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Jõgeva Maakohtu 16.veebruari 1998.a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi 330 krooni

suuruse rahatrahviga;

2. Tartu Linnakohtu 19.oktoobri 1998.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1-aastase

vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga.

Väärteokorras ei ole B.I karistatud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.I uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on B.I vabaduses olemas igakülgselt

toetavad lähisuhted ja kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise

tingimustele. Kindel töökoht süüdimõistetul vabaduses puudub. Süüdimõistetul on

diagnoositud kerge vaimne alaareng ja alkoholisõltuvus ning tema tundeelu võib kalduda liigsele labiilsusele. Varasem kriminaalhooldus on süüdimõistetul olnud rahuldav.

B.I kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks koos

oma abikaasaga elama talle kuuluvasse korterisse ja võimalusel asuks e4sialgu tööle xxxx. B.I kinnitas, et ärakantud karistuse aeg on pannud teda enda elu üle järele mõtlema ja ta on saanud aru enda vigadest. B.I avaldas, et on valmis kriminaalhooldusnõudeid täitma kogu katseaja jooksul ega püüa enam suhelda kannatanuga. Alkoholi tarvitamisest kavatseb ta hoiduda.

Prokurör ei toeta esitatud kirjalikus arvamuses B.I tingimisi ennetähtaegset

vabastamist, arvestades seejuures nii tema poolt toimepandud kuritegusid, vangistuses distsiplinaarrikkumiste toimepanemist kui ka jätkuvaid kuriteoriskide. Samuti leiab prokurör, et välja ei ole selgitatud kannatanu edasise turvalisusega seotud riske.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on B.I kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.I on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, kuid käesolev reaalne vangistus on tema jaoks esmane. Vangistust kannab ta muuhulgas väga raske esimese astme kuriteo eest, s.o teise inimese tapmise katse eest eriti julmal ja piinaval viisil, mistõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitunud üldiselt positiivselt. Tal on varasemal vangistuse perioodil esinenud küll distsiplinaarrikkumisi, kuid need on jäänud juba minevikku ja hetkel

tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on vangistuse jooksul läbinud

sotsiaalabiprogrammi „12 sammu“, vihajuhtimise programmi, piiblikursuse. B.I on töötanud erinevatel aegadel xxxx ning osalenud majandusabitöödel. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht talle endale kuuluvas korteris. B.I on olemas lähedased naine ja õde,

kellega ta suhtlemist on vangistuse ajal jätkanud. Seoses perega on ta teinud endale ka

positiivsed tulevikuplaanid. Kuigi ohuteguriks tuleb lugeda seda, et vabanemisel puudub

süüdimõistetul kindel garanteeritud töökoht ja varasemalt on tema kuriteod olnud seotud ka majandusliku kasu teenimise eesmärgiga, siis leiab kohtunik, et nimetatud riskitegur ei sellise mõjususega, et tema ennetähtaegset vabastamist takistada. Süüdimõistetul on varasemast ajast olemas ametlikud töökogemused, samuti on ta pikaaegse vangistuse jooksul pidevalt töötanud ja seega on säilinud tal tööharjumused ning vabanemisel ilmselt töökoha otsimisega väga suuri probleeme ei saa tekkida. Tasumata nõuded tal puuduvad, teda on vajadusel lubanud toetada tema lähedased ning tal on ka endal vangla vabastusfondi kogunenud üle 800 euro. Seega ei kujuta tema majanduslik olukord peale vabanemist suurt ohtu.

Uue kuriteo peamise riskitegurina tuleb süüdimõistetu puhul arvestada tema võimalike probleemidega emotsionaalse stabiilsuse säilitamisel ja adekvaatsete probleemilahendusoskuste

valimisel, mida võib mõjutada ka alkoholi kuritarvitamine. Samas aga on materjalide ja

kohtuistungil avaldatud põhjal alust arvata, et süüdimõistetu on oma varasema käitumise

väärolemust ja selle riskitegureid vangistuses analüüsinud ning on motiveeritud oma elu

edaspidiselt muutma. Samuti on ta rehabilitatsiooni toetamiseks läbinud vangistuses

sõltuvuskäitumist käsitlevad sotsiaalabiprogrammid, tegelenud usuküsimustega ja enda sõnul

käib kirikus. Süüdimõistetu sõnul on ta mõistnud alkoholi negatiivset mõju endale ja enda eelnevale elule ning soovib alkoholist edaspidiselt loobuda. B.I peab vajalikuks peale nii

pikaaegset vangistust pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole, kes aitaks toime tulla

võimalike raskustega peale vabanemist. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu oli adekvaatne ja piisavalt enesekriitiline, et näidata tema suhtumise muutumist ja karistuse mõju.

Seega on kohtul tekkinud piisav veendumus, et süüdimõistetu on motiveeritud edaspidiselt

seadusekuulekalt elama ning oma probleemvaldkondadega ka vabaduses edasi tegelema. Kohtunik leiab, et B.I poolt praeguseks ärakantud pikaaegne karistus on olnud piisav ja isik on kasutanud ära kinnipidamiskohas praktiliselt kõik võimalused, mis aitavad kaasa tema suhtumise ja käitumise muutumisele ja teenisid positiivset karistuse kandmise eesmärki. Ei ole

tõenäoline, et järelejäänud umbes kaheaastane karistus peale pikaaegse vangistuse kandmist enam antud isiku puhul oluliselt positiivsemaid tulemusi ja muutusi annaks. B.I puhul on edaspidi pigem oluline täiendav kontroll ja vajadusel toetus ning abi, mida suudab pakkuda ennetähtaegse vabanemisega kriminaalhooldus.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et B.I katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane pikaaegne reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu

ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna

vabaduses säiliks tema üle teatud kontroll ja samas saaks kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja

süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kohus ei pea vajalikuks arvestades B.I reaalselt ärakantud karistusaega ning kinnipidamisaegset käitumist, rakendada tema suhtes ennetähtaegsel vabanemisel veel lisapiiranguid elektroonilise valve näol.

Kuna süüdimõistetu õigusvastane käitumine on suuresti tulenenud enesekontrolli kaotusest, mida on mõjutanud psüühiline olukord ja ka alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks psüühilisele ravile allumise kohustuse ning alkoholi ja

narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti on vajalik määrata

süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks lisakohustus endale töö leidmiseks, et tagada seega majanduslikku stabiilsust ja mõtestatud tegevusega hõivatust. Kuigi enda sõnul süüdimõistetul

vabaduses kriminaalkorras karistatud sõpru ei ole, siis arvestades tema poolt vangistuses viibitud aega peab ja selle kestel tekkinud võimalikke suhteid, peab kohus vajalikuks määrata talle käitumiskontrolli ajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Samuti on põhjendatud süüdimõistetu poolt toimepandud isikuvastaste kuritegude objekti

arvestades ning tagamaks kuriteos kannatanu ja nende poja turvalisus vajalik panna talle piirang ja kontroll võimaliku suhtlemise üle nimetatud isikutega.

Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus

m ä ä r a s :

Vabastada (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 05.oktoobri 2000.a otsusega B.I mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o B.I-le kuni 30.detsembrini 2014.a.

Kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: B.I

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7, 9 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused: B.I-le

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata;

4. mitte suhelda kannatanu M.L.-R. ja poja K.L.-R. ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata;

5. pöörduda kahe (2) kuu jooksul vabanemisest psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtul ja

alluda tema poolt määratud ravile.

KarS § 78 p 2 alusel hakata katseaega arvestama alates käesoleva määruse B.I jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse B.I (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. B.I

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik