4-12-3006/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

04.09.2012.a

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kohtunik

Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB LMT 07.06.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,12,005904 H.A karistamises LS § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik H.A, isikukood xxx

(kaebuse esitaja)

elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus

Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus

LÕPPOSA

H.A kaebus rahuldada osaliselt. Põhja Prefektuuri KKB LMT 07.06.2012.a.

otsus väärteoasjas nr. 2315,12,005904 H.A-le määratud rahatrahvi osas jätta muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine summas 840 eurot ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 70 eurot. V™S § 134 lg 1, § 111 p. 10 kohaselt rahatrahvi esimene makse tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o. 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

Tühistada Põhja Prefektuuri KKB LMT 07.06.2012.a. otsus väärteoasjas nr.

2315,12,005904 H.A-le määratud lisakaristuse – 4 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Väärteoasi nr.4-12-3006

2 Kaevatava otsuse sisu H.A karistati Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.06.2012.a.

otsusega Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühikut, mis on 840 eurot ja

lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et tema 16.05.2012.a. kell 01:49 Tallinnas Priisle tee 16 juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg.

Kaebus

Kaebuses taotletakse rahatrahvi vähendamist 150 trahviühikule, mis on 600 eurot ja karistuse ajatamist 12 kuu peale. Kaebuse esitaja palub rahatrahvi määramisel arvestada asjaoluga, et on

töötu ja elab koos invaliidist emaga, keda ta hooldab. Ülalpidamisel on ka alaealine laps. Kaebaja leiab, et lisakaristuse määramine ei ole põhjendatud. Tal on juhtimisõigust vaja seoses invaliidist ema hooldamisega ning tal on avanenud võimalus asuda tööle kullerina. Seega palub ta otsus tühistada lisakaristuse osas. Kaebaja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, jäädes kohtule saadetud kirjalikus arvamuses otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis on enamohtlik liiklusalane rikkumine ning see

omakorda tingib karistuse ranguse. Ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid. Kohtuväline menetleja on karistuse valikul lähtunud ka võimalusest, et määratud

karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel ei ole kaebajat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidega, mille alla kuulub ka liikluskord ning mida saab tagada

üksnes siis, kui ohtlik juht liiklusest kõrvaldatakse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

üksnes rahatrahv 840 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks võib mõjutada H.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohtu seisukoht Menetlusalune isik ei vaidlustanud väärteo toimepanemist ja on tunnistanud, et tarvitas eelmisel õhtul kella 20.30 ajal 350g viina. Kella 01.40 ajal oli vaja sõita Linnmäe teele. Ta teadis, et oli tarvitanud alkoholi, kuid kuna sõita oli vähe ja tundis end normaalselt, istuski rooli.

Menetlusaluse isiku süü on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et alkomeetri lugem oli 0,46 mg/l. Seega on H.A rikkunud Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätteid ja pannud toime Liiklusseaduse §-s 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades.

H.A karistati kohtuvälise menetleja 07.06.2012.a. otsusega nii põhi- kui

lisakaristusega, kusjuures lisakaristuse kohaldamist on otsuses põhjendatud kohtupraktikaga,

mille kohaselt kohaldatakse üldjuhul taolise iseloomuga süütegude toimepanemise eest

lisakaristust ning lisakaristuse võib kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja

materjalidest ei ilmnenud erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmise. Kohtuväline menetleja arvestas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et mootorsõiduki juhtimine isikuna, kui juhi

poolt väljahingatavas õhus on teatud kogus alkoholi, on üks ohtlikumaid väärtegusid ning

karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka üldpreventiivset eesmärki, milleks on õiguskorra kaitsmise huvid. Sellest tingituna nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusega. Kohus arvestab ka seda, et H.A pani väärteo toime kavatsetult, olles mõni

tund varem tarvitanud alkoholi ja seejärel, olles teadlik oma seisundist, asus sõidukit juhtima. Tunnistajana ülekuulatud politseitöötaja Leonid Nõmmemees sõnul ei tulnud H.A ka sõiduki juhtimisega toime – kord sõitis kiiremini, siis jälle pidurdas ning sõiduk ka vingerdas kergelt. See ärataski tähelepanu, mille pärast sõiduk peatati.

3 Lisakaristuse määramine menetlusalusele isikule on aga kohtu arvates mittevajalik ja ei ole ka

otsuses piisavalt motiveeritud. Kohus ei nõustu viitega kohtupraktikale, et taoliste väärtegude

eest kohaldatakse üldjuhul lisakaristust ja üksnes erandlike asjaolude esinemisel võib selle

kohaldamata jätta. Kohtupraktika kohaselt käib see korduvalt sõidukit alkoholijoobes juhtinud

isikute kohta. Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et üldjuhul kohaldatakse

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist isikutele, kes korduvalt on juhtinud sõidukit

alkoholijoobes ja ainult erandlike asjaolude korral võib lisakaristuse sellisele isikule kohaldamata jätta. H.A ei ole varem karistatud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole ta enne 16.05.2012.a. toime pannud mitte ühtegi

väärtegu. Järelikult ei ole põhjendatud tema suhtes lisakaristuse kohaldamine. Tulenevalt tunduvalt üle sanktsiooni keskmise määratud rahatrahvist, on kohtul alus eeldada, et juba selline range põhikaristus on varem karistamata isikule piisavaks karistuseks eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, et ta tulevikus hoiduks taoliste rikkumiste toimepanemisest. Konkreetsele isikule lisakaristuse määramise otsustamisel ei ole õige arvestada üksnes õiguskorra kaitsmise huvidega, vaid ennekõike tuleb arvestada siiski süüdlase isikut. Kui lisakaristuse määramisel oleks olnud määrava tähtsusega õiguskorra kaitsmise huvid, millest tulenevalt tuleb kõiki joobes sõidukijuhte karistada ühtemoodi, oleks seadusandja muutnud lisakaristuse kohaldamise Liiklusseaduse § 224 rikkujatele obligatoorseks. Käesoleval ajal see siiski nii ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et H.A suhtes tuleb rahatrahv jätta muutmata, kuid kohus

võimaldab selle tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul. Lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud ja selles osas tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p.2.

Kohtunik