1-12-639/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ä R A K I R I

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2012, Rakvere kohtumajas Videokohtuistung toimus 31.08.2012 Kohtuasja number 1-12-639 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Enn Pustak Kaitsja Argo Küünemäe Kohtuasi Viru Vangla materjalid R Tu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R T, isikukood xxxx, kannab karistust Viru vanglas, karistusaja algus 08.08.2011, karistusaja lõpp 28.10.2012

Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON:

Vabastada R T tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 16.02.2012 otsusega

mõistetud karistuse kandmisest koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele, tähtajaga 1 (üks) aasta. Määrata R T Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks.

2 Kohaldada R Tu suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2) asuda tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või

võtta end töötukassas arvele;

3) mitte viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte

suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

Välja mõista R Tult menetluskuluna riigituludesse 91,20 eurot kaitsetasu adv. Argo Küünemäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr

221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Nurmi & Partner kasuks 91,20 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Argo Küünemäe poolt süüdimõistetu R Tu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R Tu vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R T mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 16.02.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, p ja § 121

järgi ning kohaldades KarS § 65 lg 2 ja § 65 lg 2 mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud ja 20 päeva, mille alguseks loeti 08.08.2012. Viru Vangla ei toetanud R Tu vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isik varem tingimisi karistatud, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika

on muutunud raskemaks. Uue kuriteo riskile viitab isiku madal haridustase, tööoskuse

puudumine, maksmata võlanõuded, pere majanduslik olukord, keerulised ja probleemsed perekonnasuhted, kerge mõjutatavus ning kuritegelikud sõbrad. Kohtuistung R. T taotles ka ise ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav selgitas, et tahaks vabanedes asuda

õppima, lõpetada ära põhikool. Kooli kõrvalt tahab minna tööle, maksta ära võlad. Samas tunnistas kinnipeetav, et väljavaated tööturul on nukrad. Elama asuks koju, kus elavad ema, kasuisa, vennad ja õed. Suhted kasuisaga on paranenud. Alkoholi tarbis, kuid narkootikume ainult proovis. Alkoholiseaduse rikkumise eest on teda karistatud kahel korral. Kinnipeetav arvas, et on vanglas viibides muutunud. On aru saanud, et elu on muud, kui lõbutsemine ja ringijooksmine.

3 Prokurör R Tu ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Iseloomustusest nähtub, et R. T pani uue kuriteo toime katseajal. Vangla samuti ei toeta tema vabastamist. Kriminaalhooldajal pole ka erilist usku temasse.

Kaitsja märkis, et isikul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas lõpetas isik 8 klassi. Kriminaalhooldaja ei toeta taotlust, sest olevat kõrge risk. Hooldaja põhjendab riski madala

haridustasemega, puuduvate tööoskustega, maksmata võlanõuetega. Kõik see on seletatav isiku noorusega. Kui koolis eriala ei õpetata, ei ole seda õpilasel kusagilt võtta ja sissetulekuid ei ole õpilasel samuti. Isiku vanematel on xxxx last, kasuisa tarvitab alkoholi - sellist olukorda

ei suuda R. T muuta. Samas on R. Tul head suhted emaga. Kuritegelikud sõbrad tekkisid arvatavasti xxxx ja seal häid sõpru leida polegi võimalik. Seega neid etteheiteid ei saa isikule

teha, sest tema neid muuta ei saa. Kaitsja palus T vabastada, pannes talle kohustused käia registreerimas ja mitte tarvitada alkoholi. Hariduse omandamine annaks talle võimaluse tööle saada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et R Tu suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Vabastades isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti sotsialiseerida ühiskonda ning motiveerib teda hoiduma

uute seadusrikkumiste toimepanemisest, samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt

määratud kohustuste täitmist. R. Tul on olemas elukoht oma vanemate juures ning plaan asuda õppima. Kohus leiab, et isikule tuleb anda võimaluse asuda õppima. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et kui vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla, peab ta oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel

ajal reageerida. Kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et

kriminaalhooldusalune endine kinnipeetav on ühiskonnale palju ohutum kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles,

et töö endiste kinnipeetavatega jätkub. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Kohus

leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi elama seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle

võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta aga vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus teostada kontrolli tema tegevuse ja tegevusetuse üle.

Kohus, arvestades R. Tu varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik:

(allkiri)

Anu Ammer Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus

14. septembril 2012. a.

Nooremreferent

Lea Herne