1-11-4399/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1(17)

Kriminaalasi nr 1-11-4399

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2012. a Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-4399 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi V.P, K.I, .K, B.F-i, Z

A.A , J.N-i ja O.N-i süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3; § 200 lg 2 p 7, 8, 9,10 – § 22 lg 3; § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, 9; § 203; § 257 - § 22 lg 3; § 121; § 257 järgi

Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav A.A

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kannab karistust Jõhvi Vanglas, isikukood , Eesti Vabariigi XXX

kodanik, 10 klassi haridust, emakeel-eesti keel, ei tööta, varem

kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.08.2008 otsusega KarS § 266 lg 2 p 3, 199 lg 2 p 4,

7 järgi tingimisi vangistus 9 kuud katseaeg 2 aastat; 2) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.11.2009 otsusega KarS § 184 lg

2 p 1, 2 järgi tingimisi vangistus 3 aastat katseaeg 3 aastat; 3) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.02.2010 otsusega KarS §

209 lg 2 p 1, 3 järgi tingimisi vangistus 1 aasta 8 kuud ja 27

päeva, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 1254

tundi tähtajaga 2 aastat; 4) Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat 10 kuud 8 päeva

Kaitsja Vandeadvokaat Margo Normann Süüdistatav J.N

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood XXX, Eesti Vaba

riigi kodanik, keskharidus,

2(17) emakeel-

eesti keel, töövõimetuspensionär, 90%, varem karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem Süüdistatav V.P

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood

XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-

eesti keel, töökoht: Nordexline OY, varem karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Süüdistatav Z.K

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood , XXX Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, töökoht:

Mosaikpuu OY, tööline, kriminaalkorras karistatud: 1) Viljandi

Maakohtu 30.09.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7 järgi

vangistus 30 päeva, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 60 tundi tähtajaga 6 kuud; 2) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03.05.2006 otsusega KarS § 424 järgi rahaline karistus 200 päevamäära, so 10 000 krooni, mootorsõiduki juhtimise õigus

võeti ära 2 aastaks, tõkend: elukohast lahkumise keeld, 15.06.2010. a

Kaitsja Vandeadvokaat Margo Normann Süüdistatav K.I

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood

XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-

eesti keel, töökoht: Exigieere OÜ; varem kriminaalkorras

karistatud: 1) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.03.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 ja 185 lg 2 p 2 järgi tingimisi vangistus

3 aastat katseaeg 3 aastat, tõkend: elukohast lahkumise keeld, 02.11.2010. a

Kaitsja Advokaat Alla Raudsepp Süüdistatav B.F

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX,

Eesti Vabariigi kodanik, 7 klassi haridust, emakeel-eesti keel,

ilma kindla töökohata, teeb juhutöid, varem kriminaalkorras

karistatud: 1) Valga Maakohtu 12.05.2005 otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistus 4 kuud katseaeg 2 aastat, mootorsõiduki juhtimise õigus võeti ära 2 aastaks; 2) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 24.08.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 30 päeva; 3) Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 15.02.2008 otsusega KarS § 424 järgi tingimisi

vangistus 6 kuud katseaeg 18 kuud, mootorsõiduki juhtimise

3(17) õigus võeti ära 1 aastaks; 4) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

19.08.2008 otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi rahaline karistus

5000 krooni; 5) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.04.2009

otsusega KarS § 320 lg 1 järgi vangistus 7 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 420 tundi tähtajaga 1 aasta ja

1 kuu, pöörati täitmisele Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.03.2010 määrusega, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Advokaat Pille Toom Süüdistatav O.N

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,

emakeel-eesti keel, õpib Vana-

Antsla kutsekeskkoolis, varem kriminaal

korras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 13.12.2007

otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; 200 lg 2 p 7 järg tingimisi vangistusega 3 aastat katseaeg 3 aastat; 2) Tartu Maakohtu 26.05.2009 otsusega karistatud KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi rahalise karistusega 5000 krooni; 3) Tartu Maakohtu 15.09.2010 otsusega karistatud KarS § 263 p 3

4 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, so 5000 krooni tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A.A KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada A.A KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 – 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused lugedes kergema kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest A.A-le mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus A.A-le Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsusega kriminaalasjas 1-12-6115 mõistetud karistusega, mis on 3 (kolm) aastat

10 (kümme) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista A.A-le 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel arvata kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest maha Kermo A.A poolt 20.06.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 21.06.2012.a kuni 27.08.2012.a, s.o 2 (kaks) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. Kandmata karistus A.A

kohtuotsuste kogumis on 4 (neli) aastat 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust, mille algust tuleb arvestada alates 28.08.2012.a.

2. Süüdi tunnistada J.N KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui J.N 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Süüdi tunnistada V.P KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada V.P KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõista 8

4(17) (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V.P KarS § 203 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada V.P KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused lugedes kergema kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest V.P-le mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.P eelvangistuses viibitud aeg 06- 08.06.2010, 13-14.09.2010, 28.01-17.06.2011, s.o kokku 4 (neli) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel karistuse kandmata osa, mis on 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 4

(neli) päeva vangistust, täitmisele mitte pöörata, kui V.P 2 (kaks) aasta 8

(kaheksa) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.P

katseajaks Tartu vangla

kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

4. Süüdi tunnistada .K KarS § 257 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista Z rahaline karistus 180 päevamäära, s.o 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi nelja kuu jooksul, kohustades .K tasuma igakuiselt hiljemalt 28-ndaks kuupäevaks alates 2012.a Z septembrist rahalise karistuse katteks vähemalt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot kuus kuni kogu rahalise karistuse tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank 221023778606,

SEB 10220034796011 või Nordea Bank – 17001577198), märkides viitenumbriks

viitenumbriks 4100065035. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade

tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Süüdi tunnistada K.I KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada K.I KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K.I KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi (18.02.2010.a episood) ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused lugedes kergemad kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest K.I-le mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 liita mõistetud karistusega K.I-le Tartu Maakohtu 29.03.2010.a

otsusega kriminaalasjas 1-10-1599 mõistetud karistus 3 (kolm) aastat vangistust, lugedes karistused kaetuks ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

5(17)

Süüdi tunnistada K.I KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi (31.03.2010.a, 05- 06.04.2010.a, 22.05.2010.a episoodid) ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K.I KarS § 203 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada K.I KarS § 257 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkakristustest raskeima suurendamise

teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista K.I-le 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust K.I-le

29.03.2010.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-10-1599 mõistetud

karistuse ärakandmata osa, mis on 3 (kolm) aastat vangistust, võrra ja lõplikuks

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis K.I-le mõista 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.I poolt eelvangistuses viibitud

aeg 07.06.2010.a kuni 01.11.2010.a, s.o 4 (neli) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva

vangistust. Lõplik kandmisele kuuluv karistus kohtuotsuste kogumis K.I on 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud 4 (neli) päeva vangistust.

6. Süüdi tunnistada O.N KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust O.N-ile 13.12.2007.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-07-15655 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on

3 (kolm) aastat vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis O.N-ile mõista 4 (neli) aastat vangistust.

7. Süüdi tunnistada B.F KarS 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot. Süüdi tunnistada B.F KarS § 203 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused lugedes kergema kaetuks raskemaga ja

liitkaristuseks kuritegude kogumi eest B.F-ile mõista rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul,

kohustades B.F tasuma igakuiselt hiljemalt 28-ndaks kuupäevaks alates 2012.a

septembrist rahalise karistuse katteks vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot kuus kuni kogu rahalise karistuse tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank 221023778606,

SEB 10220034796011 või Nordea Bank – 17001577198), märkides viitenumbriks

viitenumbriks 4100065035. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade

tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. VÕS § 1043 alusel mõista välja tekitatud kahjude katteks:

1) AS Sektoron kasuks 9025 (üheksa tuhat kakskümmend viis) eurot 71 senti solidaarselt

A.A-lt ja J.N-ilt . Kahju tuleb tasuda AS Sektoron a/a-le 10022076271006.

2) AS Sektron kasuks 12617 (kaksteist tuhat kuussada seitseteist) eurot 50 senti

solidaarselt A.A-lt ja O.N-ilt . Kahju tuleb tasuda AS Sektoron a/a-le 10022076271006.

3) OÜ Jes-Trans kasuks 2980 (kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend) eurot 18 senti

6(17) O.N-ilt. Kahju tuleb tasuda OÜ Jes-Trans a/a-le 221018128643.

4) OÜ Malendo kasuks 1306 (üks tuhat kolmsada kuus) eurot 05 senti solidaarselt J.N-ilt ja A.A-lt. Kahju tuleb tasuda OÜ Malendo a/a-le 10220031544017.

5) xxxxxxxxxxxxxxx kasuks 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti solidaarselt

V.P-lt , A.A-lt ja K.I-lt . Kahju tuleb tasuda xxxxxxxxxxxxxxx a/a-le 1100851608.

6) xxxxxxxxxxxxxx kasuks 392 (kolmsada üheksakümmend kaks) eurot 35 senti V.P-lt . Kahju tuleb tasuda xxxxxxxxxxxxxxxxa/a-le 1101479979.

7) xxxxxxxxxxxxxx kasuks 218 (kakssada kaheksateist) eurot 58 senti K.I-lt.

8) GT Kaubanduse OÜ kasuks 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 46 senti

solidaarselt V.P-lt , K.I-lt ja A.A-lt . Kahju tuleb tasuda OÜ GT Kaubandus a/a-le 10220105351013 SEB või 221048541902 Swedbank.

9) xxxxxxxxxxxx kasuks 5573 (viis tuhat viissada seitsekümmend kolm) eurot 10 senti

solidaarselt V.P-lt ja K.I-lt . Kahju tuleb tasuda xxxxxxxxxxxx a/a-le 10302010590007. 10)OÜ Vjukenstron kasuks 14035 (neliteist tuhat kolmkümmend viis) eurot 76 senti solidaarselt V.P-lt , B.F-ilt ja K.I-lt . Kahju tuleb tasuda OÜ Vjukenstron a/a-le 10220034185017.

11)Tiina KT OÜ kasuks 20691 (kakskümmend tuhat kuussada üheksakümmend üks) eurot 97 senti solidaarselt V.P-lt, B.F-ilt ja K.I-lt. Kahju tuleb tasuda Tiina KT OÜ a/a-le 10302010367007.

12)xxxxxxxxxxxxxxxxkasuks 958 (üheksasada viiskümmend kaheksa) eurot 67 senti solidaarselt V.P-lt , B.F-ilt ja K.I-lt . Kahju tuleb tasuda xxxxxxxxxxxxxxx a/a-le 1108228592.

9. A.A menetluskulu käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot;

2) paljunduskulu 20 (kakskümmend eurot) 27 senti;

3) DNA ekspertiisi tasu solidaarselt V.P ja K.I-ga 157 (ükssada viiskümmend seitse) eurot 22 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda A.A-lt menetluskulud sisse osaliselt, kohustades teda

tasuma riigituludesse 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda ühe

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002),

märkides viitenumbriks 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. J.N-i menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot;

2) kaitsetasu 606 (kuussada kuus) eurot 76 senti;

3) paljunduskulu 45 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda J.N-ilt menetluskulud sisse osaliselt, kohustades

teda tasuma riigituludesse 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel

määrata sissenõutud menetluskulu tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades J.N-i tasuma igakuiselt hiljemalt 27-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks

alates 2012.a septembrist vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot kuus kuni kogu summa

tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

7(17) korras.

11. V.P menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot;

2) kaitsetasu 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot 85 senti;

3) DNA ekspertiisi tasu 157 (ükssada viiskümmend seitse) eurot 22 senti solidaarselt A.A ja K.I-ga;

4) tulekahju ekspertiisi tasu 704 (seitsesada neli) eurot 43 senti solidaarselt K.I ja B.F-iga;

5) paljunduskulu 25 (kakskümmend viis) eurot 70 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda V.P-lt menetluskulud sisse osaliselt, kohustades teda

tasuma riigituludesse 780 (seitsesada kaheksakümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel

määrata sissenõutud menetluskulu tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades

V.P tasuma igakuiselt hiljemalt 27-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks

alates 2012.a septembrist vähemalt 65 (kuuskümmend viis) eurot kuus kuni kogu summa

tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. .K menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on: Z

1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot;

2) paljunduskulu 5 (viis) eurot 03 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu tasumisele osade kaupa kuue kuu jooksul

kohustades .K

tasuma igakuiselt hiljemalt 27-ndaks kuupäevaks Z

menetluskulude katteks alates 2012.a septembrist vähemalt 74 (seitsekümmend neli) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-

le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. K.I menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot;

2) kaitsetasu 332 (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot 09 senti;

3) tulekahju ekspertiisi tasu 704 (seitsesada neli) eurot 43 senti solidaarselt V.P ja B.F-iga;

4) paljunduskulu 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 48 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda K.I-lt menetluskulud sisse osaliselt, kohustades teda tasuma riigituludesse 660 (kuussada kuuskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata

sissenõutud menetluskulu tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades K.I

tasuma igakuiselt hiljemalt 27-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2012.a septembrist vähemalt 55 (viiskümmend viis) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011,

Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8(17)

14. O.N-i menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot;

2) kaitsetasu 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 78 senti;

3) paljunduskulu 45 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda O.N-ilt menetluskulud sisse osaliselt, kohustades teda tasuma riigituludesse 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata

sissenõutud menetluskulu tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades O.N tasuma igakuiselt hiljemalt 27-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2012.a septembrist vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011,

Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. B.F-i menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot;

2) kaitsetasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot;

3) paljunduskulu 19 (üheksateist) eurot 82 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul

kohustades B.F

tasuma igakuiselt hiljemalt 27-ndaks kuupäevaks

menetluskulude katteks alates 2012.a septembrist vähemalt 46 (nelikümmend kuus) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-

le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

16. V.P suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

17. .K suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb Z kohtuotsuse täitmisel tühistada.

19. K.I suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni.

20. A.A suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.A süüdistatakse selles, et tema olles eelneva kokkuleppe kohaselt autojuhiks, millega

aitas tahtlikult kaasa K.I ja V.P poolt 22.12.2009 kella 04.53 ajal toime pandud röövimisele Viljandimaal Abja vallas Kamara külas asuvas GT Tanklad AS-ile kuuluvas

9(17) tanklahoones, kuhu K.I ja V.P tungisid ukseklaasi lõhkumise teel, relvataolise

esemega ähvardades ja maskiga nägu varjates. Röövi käigus teibisid K.I ja V.P müüjal xxxxxxxxxxxxxal kinni käed ja jalad ning seejärel röövisid kassast ca 5000 krooni, 0,7 liitrise viina, Coca-Cola ja muid kaupu.

Röövimisele kaasaaitamisega, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega, pani A.A toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle A.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, grupis koos O.N-iga: 12.02.2009. a Viljandimaal Viiratsi vallas Sakala 1 asuvas

AS Sektoron kütusetanklas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse AS Sektoron juhatuse liikmele xxxxxxxxxxxxx sellega, et O.N sõlmis OÜ Laurus Nobilis juhatuse liikmena AS-ga Sektoron ostu-müügilepingu nr 3, millega sai kütust

osta krediidivõimalusega, kohustusega arved tasuda 14 päeva jooksul peale arve saamist, ettekavatsusega jätta raha maksmata. O.N ja A.A tankisid:

28.02.2009. a 52 liitrit bensiini 95E, väärtusega 568,46 krooni (36,33 eurot); 4100 liitrit

diiselkütust Euro väävlivaba, väärtusega 45 862,64 krooni (2931,16 eurot); koguväärtusega 54 788,70 (koos käibemaksuga 18%) (3501,64 eurot); 31.03.2009. a 99 liitrit bensiini 95E, väärtusega

1082,27 krooni (69,17 eurot); 4000 liitrit eriotstarbelist diiselkütust Euro, väärtusega 31 864

krooni (2036,48 eurot); 7725 liitrit väävlivaba diiselkütust Euro, väärtusega 87 725,10 krooni

(5606,66 eurot). Lisaks jättis tasumata klaasipesuvedeliku, väärtusega 50,85 krooni (3,25 eurot):

käivitusaerosooli, väärtusega 50,85 krooni (3,25 eurot) ja koormakatte, väärtuses 101,70 krooni (86,50 eurot); koguväärtusega 142 632,20 krooni (koos käibemaksuga 18%) (9115,86 eurot). Kelmusega põhjustas A.A ja O.N AS-le Sektoron varalist kahju 197 420,90 krooni (12617,50 eurot).

Veel süüdistatakse A.A selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse grupis koos J.N-iga: 27.02.2009. a Viljandimaal Viiratsi vallas Sakala 1 asuvas

AS Sektoron kütusetanklas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ettekujutuse AS Sektoron juhatuse liikmele xxxxxxxxxxxxx sellega, et J.N sõlmis OÜ Lindemal juhatuse liikmena AS-ga Sektoron ostu-müügilepingu nr 5, millega sai kütust

osta krediidivõimalusega, kohustusega arved tasuda 14 päeva jooksul peale arve saamist,

ettekavatsusega jätta raha maksmata. Peale lepingu sõlmimist tankis A.A : 27.02.2009. a Viljandimaal Viiratsi tanklas 2000 liitrit väävlivaba diiselkütust Euro, väärtusega kokku 26 599,60

krooni (1700,02 eurot); 31.03.2009. a Viljandimaal Viiratsi tanklas 296 liitrit bensiini 95E, väärtusega 3235,87 krooni (206,81 eurot); 3080 liitrit eriotstarbelist diiselkütust Euro, väärtusega

24 535,28 krooni1568,09 eurot); 6089 liitrit väävlivaba diislikütust Euro, väärtusega 69 146,68 krooni4419,28 eurot); lisaks jättis tasumata 5 liitri mootoriõli Futura eest, väärtusega 219,49 krooni (14,03 eurot); koguväärtusega 114 622 krooni, millele on lisatud käibemaks 18% (7325,68 eurot). Kelmusega põhjustas A.A ja J.N AS-le Sektoron varalist kahju kokku 141 221,60 krooni (9025,71 eurot).

Veel süüdistatakse A.A selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja

varguse grupis koos J.N-iga 30.03.2009. a Pärnumaal Halinga vallas Mäeküla külas

asuvas OÜ Malendo kütusetanklas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse OÜ Malendo juhatuse liikmele xxxxxxxxxxxxxxxe sellega, et J.N

pöördus OÜ Lindemal juhatuse liikmenaxxxxxxxxxxxxxx poole, esitledes end OÜ Lindemal esindaja xxxxxxxxxxxxxx ning soovis saada OÜ Lindemal jaoks krediiti OÜ-st Malendo

kütuse ostmiseks. Lepingu sõlmimiseks saatis A.A OÜ Malendo juhatuse liikmele e-

postiga aadressilt: e

OÜ Lindemal kohta ebaõiged andmed, mille kohaselt OÜ Lindemal,

registrikoodiga 11119052, juriidilise isiku asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, juhatuse

liige on xxxxxxxxxxxxxOlles ebaõigete andmete esitamisega viinud eksimusse OÜ Malendo

juhatuse liikme xxxxxxxxxxxxxx, sõlmis ja allkirjastas J.N OÜ Lindemal juhatuse liikme xxxxxxxxxxxxxa 31.03.2009. a Pärnu linnas ostu-müügilepingu nr 1-2009, mille kohaselt

10(17)

kohustus OÜ Lindemal tasuma OÜ-le Malendo ostetud kauba eest arvel näidatud summa panga kaudu 5 kalendripäeva jooksul, ettekavatsusega jätta raha maksmata. Peale lepingu sõlmimist sai

J.N OÜ Malendo krediitkaardi, millega tankisid J.N ja A.A

02.04.2009. a eeluurimisel tuvastamata kellajal Pärnumaal Audru vallas Jõõpre tanklas 80 liitrit

bensiini 95 Euro, väärtusega 867,80 krooni (ilma käibemaksuta) (55,46 eurot); 39,4 liitrit

talvediiselkütust, väärtusega 414,07 krooni (ilma käibemaksuta) (26,46 eurot) ning samal õhtul

kella 23.00 ajal tankisid J.N ja xxxxxxxxxxxxx A.A korraldusel 2000 liitrit eriotstarbelist diiselkütust, väärtusega kokku 15 593,22 krooni (ilma käibemaksuta) (996,59 eurot).

Tangitud kütuse väärtus kokku 19 912,60 krooni, millele on lisatud käibemaks 18% (1272,65 eurot).

07.04.2009. a esitas J.N OÜ Malendo juhatuse liikmexxxxxxxxxxxxxxx nõudmisel

oma passi ja allkirjastas parandatud ostu-müügilepingu OÜ Lindemal esindaja J.N-i nimelt ning lubades, et tema Soome ülemus tasub koheselt OÜ Lindemal arve, tankis J.N

07.04.2009 Pärnumaal Audru vallas Jõõpre tanklas 40,3 liitrit bensiini 95 Euro, väärtusega 522,60 krooni (33,40 eurot). Kelmusega põhjustas A.A ja J.N OÜ- le Malendo varalist kahju kokku 20 435,20 krooni (1306,05 eurot).

Varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, mis oli

toime pandud varem kelmuse ja varguse toime pannud isiku poolt ning grupis pani A.A toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.N-i süüdistatakse selles, et tema grupis koos A.A-ga , lõi 27.02.2009. a

Viljandimaal Viiratsi vallas Sakala 1 asuvas AS Sektoron kütusetanklas varalise kasu saamise

eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse AS Sektoron juhatuse liikmele xxxxxxxxxxxxx sellega, et J.N sõlmis OÜ Lindemal juhatuse liikmena AS-ga Sektoron ostu-müügilepingu nr 5, millega sai kütust osta krediidivõimalusega, kohustusega arved tasuda 14

päeva jooksul peale arve saamist, ettekavatsusega jätta raha maksmata. Peale lepingu sõlmimist tankis A.A: 27.02.2009. a Viljandimaal Viiratsi tanklas 2000 liitrit väävlivaba diiselkütust

Euro, väärtusega kokku 26 599,60 krooni (1700,02 eurot); 31.03.2009. a Viljandimaal Viiratsi tanklas 296 liitrit bensiini 95E, väärtusega 3235,87 krooni (206,81 eurot); 3080 liitrit eriotstarbelist

diiselkütust Euro, väärtusega 24 535,28 krooni1568,09 eurot); 6089 liitrit väävlivaba diislikütust Euro, väärtusega 69 146,68 krooni 4419,28 eurot); lisaks jättis tasumata 5 liitri mootoriõli Futura

eest, väärtusega 219,49 krooni (14,03 eurot); koguväärtusega 114 622 krooni, millele on lisatud

käibemaks 18% (7325,68 eurot). Kelmusega põhjustas J.N ja A.A AS-le Sektoron varalist kahju kokku 141 221,60 krooni.

Veel süüdistatakse J.N-i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse,

grupis koos A.A-ga 30.03.2009. a Pärnumaal Halinga vallas Mäeküla külas asuvas OÜ Malendo kütusetanklas, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse OÜ Malendo juhatuse liikmele xxxxxxxxxxxxxxxe sellega, et J.N pöördus

OÜ Lindemal juhatuse liikmena xxxxxxxxxxxxxx poole, esitledes end OÜ Lindemal esindaja xxxxxxxxxxxxxxxning soovis saada OÜ Lindemal jaoks krediiti OÜ-st Malendo kütuse ostmiseks.

Lepingu sõlmimiseks saatis A.A OÜ Malendo juhatuse liikmele e-postiga aadressilt: ee

OÜ Lindemal kohta ebaõiged andmed, mille kohaselt OÜ Lindemal, registrikoodiga 11119052,

juriidilise isiku asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, juhatuse liige on xxxxxxxxxxx.

Olles ebaõigete andmete esitamisega viinud eksimusse OÜ Malendo juhatuse liikme

xxxxxxxxxxxxxx, sõlmis ja allkirjastas J.N OÜ Lindemal juhatuse liikme

xxxxxxxxxxxxxx 31.03.2009. a Pärnu linnas ostu-müügilepingu nr 1-2009, mille kohaselt

kohustus OÜ Lindemal tasuma OÜ-le Malendo ostetud kauba eest arvel näidatud summa panga kaudu 5 kalendripäeva jooksul, ettekavatsusega jätta raha maksmata. Peale lepingu sõlmimist sai

J.N OÜ Malendo krediitkaardi, millega tankisid J.N ja A.A

02.04.2009. a eeluurimisel tuvastamata kellajal Pärnumaal Audru vallas Jõõpre tanklas 80 liitrit

bensiini 95 Euro, väärtusega 867,80 krooni (ilma käibemaksuta) (55,46 eurot); 39,4 liitrit

talvediiselkütust, väärtusega 414,07 krooni (ilma käibemaksuta) (26,46 eurot) ning samal õhtul

kella 23.00 ajal tankisid J.N jaxxxxxxxxxxxxxxxA.A korraldusel 2000 liitrit

11(17) eriotstarbelist diiselkütust, väärtusega kokku 15 593,22 krooni (ilma käibemaksuta) (996,59 eurot).

Tangitud kütuse väärtus kokku 19 912,60 krooni, millele on lisatud käibemaks 18% (1272,65

eurot). 07.04.2009. a esitas J.N

OÜ Malendo juhatuse liikme

xxxxxxxxxxxxxxxnõudmisel oma passi ja allkirjastas parandatud ostu-müügilepingu OÜ Lindemal esindaja J.N-i nimelt ning lubades, et tema Soome ülemus tasub koheselt OÜ

Lindemal arve, tankis J.N 07.04.2009 Pärnumaal Audru vallas Jõõpre tanklas 40,3

liitrit bensiini 95 Euro, väärtusega 522,60 krooni (33,40 eurot). Kelmusega põhjustas J.N ja A.A OÜ-le Malendo varalist kahju kokku 20435,20 krooni.

Varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, mis oli

toime pandud varem kelmuse toime pannud isiku poolt ning grupis pani J.N toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.P süüdistatakse selles, et tema, isikute grupis koos A.A ja K.I-ga, tungis 22.12.2009 kella 04.53 ajal ukseklaasi lõhkumise teel, relvataolise esemega ähvardades ja

maskiga nägu varjates Viljandimaal Abja vallas Kamara külas asuvasse GT Tanklad AS-ile

(praeguse nimega GT Kaubanduse OÜ) kuuluvasse tanklahoonesse, kus teibiti müüjal xxxxxxxxxxxxxxxl kinni käed ja jalad ning seejärel röövis kassast 4246.90 krooni, so 271.43 eurot ja 0,7 liitrise viina väärtusega 110 krooni, so 7.03 eurot. Röövimisega tekitati kahju kokku 4356.90

krooni, so 278.46 eurot. Lõhkumisega tekitati kahju 1880 krooni, so 120.15 eurot. xxxxxxxxxxxxxxxxx tekitati röövimise ajal tervisekahjustus randmete pindmine vigastus ja valu,

samuti tekitati xxxxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 600 krooni, so 38.35 eurot, so tankla kassas olnud xxxxxxxxxxxxxxx isiklik raha.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvataolise esemega ähvardades, sissetungimisega ja nägu varjates pani V.P toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse V.P selles, et tema isikute grupis koos B.F-i ja K.I-ga

, tungis ööl vastu 18.02.2010 Viljandimaal Karksi-Nuias Pärnu mnt 17 asuvasse OÜ

Vjukenstron kuuluvasse kauplusesse ning varastas sealt erinevat alkoholi koguväärtusega 5000 krooni, so 319.56 eurot.

Veel süüdistatakse V.P selles, et tema isikute grupis koos K.I ja B.F-iga , murdis ööl vastu 31.03.2010 ukseluku lõhkumise teel sisse Viljandimaal Karksi vallas

Univere külas asuvasse xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse Arukse garaaži, kust varastas

krossimootorratta Honda CRF väärtusega 40 000 krooni, so 2556.47 eurot ning krossikiivri väärtusega 1000 krooni, so 63.91 eurot ning ATV Kawasaki KVF 750 4×4 reg.märgiga 84441 TA väärtusega 140 000 krooni, so 8947.63 eurot.

Veel süüdistatakse V.P selles, et tema isikute grupis koos K.I-ga , tungis

ajavahemikul 05.04-06.04.2010 ukse avamise teel sisse Viljandimaal Karksi-Nuias Rahumäe

tänavas asuvasse xxxxxxxxxxxxxxxkuuluvasse garaaži ning varastas sealt ATV CF Moto 500A väärtusega 80 000 krooni, so 5112.93 eurot ja motokiivri väärtusega 2200 krooni, so 140.61 eurot.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani V.P toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse V.P selles, et tema, isikute grupis koos B.F-i ja K.I-ga

, peale varguse toimepanemist OÜ Vjukenstronile kuuluvast kauplusest 18.02.2010

Viljandimaal Karksi-Nuias Pärnu mnt 17, süütas eesmärgiga hävitada varguse sündmuskoht.

Tulekahju tulemusel hävines suurem osa Tiina KT OÜ-le kuuluvast kinnistust ja vara, mis oli

põlengu hetkel kaupluse ruumides: kolmed kangasteljed, kolm õmblusmasinat, overlokkmasin,

sokikudumismasin, kaks peenvillaselõnga kudumismasinat, millega tekitati Tiina KT OÜ-le

varalist kahju 600 000 krooni, so 38346.99 eurot, mis on varade väärtus ja 311 800 krooni, so 19927.65 eurot, mis on hoone hävinemise kahju. OÜ-le Vjukenstron tekitati varade rikkumise ja hävitamisega kahju 219 612 krooni väärtuses, so 14035.76 eurot, millest põhivarade kahju on 144

599 krooni, so 9241,56 eurot, tööstuskaupade kahju 13 600 krooni, so 869.20 eurot ja toidukaupade kahju 61 413 krooni, so 3925.01 eurot.

12(17)

Võõra asja rikkumise ja hävitamisega, millega tekitati oluline kahju pani V.P toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse V.P selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, varalise

kasu saamiseks, asudes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, korraldas internetiportaalis www.osta.ee

kasutajanime veix007 all oksjoni, kus müüs enampakkumise teel sülearvutit ASUS K52JR, mille võitis 02.03.2010 xxxxxxxxxxxxxxx, kes kandis samal kuupäeval sülearvuti hinnaks kujunenud 7300 kroonist, so 466.56 eurot 6139 krooni, so 392.35 eurot V.P

Swedbank AS-s asuvale arvelduskontole nr 221032102865, kuid V.P oksjoni

võitjale xxxxxxxxxxxxxxxxx lubatud sülearvutit kätte ei toimetanud, samuti ei tagastanud ta

kannatanule raha. xxxxxxxxxxxxxxxxx tekitati varalist kahju summas 6139 krooni, so 392.35 eurot.

Varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, mis oli toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt pani V.P toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Z.K süüdistatakse selles, et tema, olles 22.05.2010 autojuhiks seltskonnale, kus viibis

K.I ja olles kuulnud K.I-lt , et xxxxxxxxxxxxxx võlgneb talle 1500 krooni, osutas kaasaabi K.I poolt toime pandud kuriteole, mis seisnes selles, et 22.05.2010 kella 05.50 paiku Viljandimaal Karksi-Nuias Rahumäe tänaval, kus K.I nõudis omavoliliselt

xxxxxxxxxxxxxxxx vägivallaga ähvardades võla tasumist, et kannatanul raha ei olnud anda, siis

tõstis .K üles auto pagasiluugi ja K.I lükkas xxxxxxxxxxxxxxxauto Z pagasiruumi. Seejärel sõitis .K autoga Viljandimaal Karksi vallas asuva Nuuda järve Z

lähedale, kus K.I vabastas xxxxxxxxxxxxxx ning nõudis omavoliliselt veelkord temalt raha.

Oma oletatava õiguse teostamisele ebaseaduslikus korras kaasaaitamisega, mis oli seotud vägivallaga ähvardamisega ja isikult vabaduse võtmisega pani .K toime KarS § 257 – Z 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.I süüdistatakse selles, et tema, isikute grupis koos V.P-ga ja A.A kaasaaitamisel, tungis 22.12.2009 kella 04.53 ajal ukseklaasi lõhkumise teel, relvataolise esemega ähvardades ja maskiga nägu varjates Viljandimaal Abja vallas Kamara külas asuvasse GT Tanklad

AS-ile (praeguse nimega GT Kaubanduse OÜ) kuuluvasse tanklahoonesse, kus teipis müüjal

xxxxxxxxxxxxxxxx kinni käed ja jalad ning seejärel röövis kassast 4246.90 krooni, so 271.43

eurot ja 0,7 liitrise viina väärtusega 110 krooni, so 7.03 eurot. Röövimisega tekitati kahju kokku

4356.90 krooni, so 278.46 eurot. Lõhkumisega tekitati kahju 1880 krooni, so 120.15 eurot.

xxxxxxxxxxxxxxxxx tekitati röövimise ajal valu ja tervisekahjustuse, so randmete pindmine vigastuse, samuti tekitati xxxxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 600 krooni, so 38.35 eurot.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvataolise esemega ähvardades, sissetungimisega ja nägu varjates pani K.I toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9,10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse K.I selles, et tema viibides 24.01.2010 kella 21.10 paiku Viljandimaal Karksi-Nuias Tartu tn 8 maja juures, lõi rusikate ja jalaga xxxxxxxxxxxxxx näkku, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Kehalise väärkohtlemisega, so teise inimese löömisega pani K.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse K.I selles, et tema isikute grupis koos B.F-i ja V.P-ga

, tungis ööl vastu 18.02.2010 Viljandimaal Karksi-Nuias Pärnu mnt 17 asuvasse OÜ

Vjukenstron kuuluvasse kauplusesse ning varastas sealt erinevat alkoholi koguväärtusega 5000 krooni, so 319.56 eurot.

Veel süüdistatakse K.I selles, et tema isikute grupis koos V.P ja B.F-iga , murdis ööl vastu 31.03.2010 ukseluku lõhkumise teel sisse Viljandimaal Karksi vallas

Univere külas asuvasse xxxxxxxxxxxxxxe kuuluvasse Arukse garaaži, kust varastas xxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluva krossimootorratta Honda CRF väärtusega 40 000 krooni, so 2556.47 eurot ning krossikiivri väärtusega 1000 krooni, so 63.91 eurot ning ATV Kawasaki KVF 750 4×4

13(17) reg.märgiga 84441 TA väärtusega 140 000 krooni, so 8947.63 eurot.

Veel süüdistatakse K.I selles, et tema isikute grupis koos V.P-ga , tungis

ajavahemikul 05.04-06.04.2010 katuse kaudu sisenedes ja ukse avamise teel sisse Viljandimaal Karksi-Nuias Rahumäe tänavas asuvasse xxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse garaaži ning varastas sealt ATV CF Moto 500A väärtusega 80 000 krooni, so 5112.93 eurot ja motokiivri väärtusega 2200 krooni, so 140.61 eurot.

Veel süüdistatakse K.I selles, et tema 22.05.2010 kella 06.20 paiku Viljandimaal Karksi vallas Nuuda järve lähedal võttis avalikult kuid vägivalda kasutamata xxxxxxxxxxxxxxxx ära mobiiltelefoni Sony Ericsson K660I väärtusega 3420 krooni, so 218.58 eurot.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud

avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani K.I toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse K.I selles, et tema .K kaasaaitamisel, nõudis peksa Z

andmisega ähvardades 22.05.2010 kella 05.50 paiku Viljandimaal Karksi-Nuia linnas Rahumäe

tänaval xxxxxxxxxxxxxxxxxvõla 1500 krooni tasumist, kuivõrd xxxxxxxxxxxxxxxxraha anda ei

olnud, siis tõstis .K üles auto pagasiluugi ning K.I lükkas Z

xxxxxxxxxxxxxxxauto pagasiruumi. Seejärel sõitis .K autoga Viljandimaal Karksi Z vallas asuva Nuuda järve lähedale, kus K.I vabastas xxxxxxxxxxxxxx ning nõudis uuesti kannatanult raha.

Oma oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga

ähvardamisega ja isikult vabaduse võtmisega pani K.I toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse K.I selles, et tema, isikute grupis koos B.F-i ja V.P-ga

, peale varguse toimepanemist OÜ Vjukenstronile kuuluvast kauplusest 18.02.2010

Viljandimaal Karksi-Nuias Pärnu mnt 17, süütas kaupluse eesmärgiga hävitada varguse

sündmuskoht. Tulekahju tulemusel hävines suurem osa Tiina KT OÜ-le kuuluvast kinnistust ja

vara, mis oli põlengu hetkel kaupluse ruumides: kolmed kangasteljed, kolm õmblusmasinat,

overlokkmasin, sokikudumismasin, kaks peenvillaselõnga kudumismasinat, millega tekitati Tiina

KT OÜ-le varalist kahju 600 000 krooni, so 38346.99 eurot, mis on varade väärtus ja 311 800

krooni, so 19927.65 eurot, mis on hoone hävinemise kahju. OÜ-le Vjukenstron tekitati varade rikkumise ja hävitamisega kahju 219 612 krooni väärtuses, so 14035.76 eurot, millest põhivarade kahju on 144 599 krooni, so 9241,56 eurot, tööstuskaupade kahju 13 600 krooni, so 869.20 eurot ja toidukaupade kahju 61 413 krooni, so 3925.01 eurot. Võõra asja rikkumise ja hävitamisega, millega tekitati oluline kahju pani K.I toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.F süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, isikute grupis

koos K.I ja V.P-ga, tungis ööl vastu 18.02.2010 Viljandimaal Karksi-Nuias

Pärnu mnt 17 asuvasse OÜ Vjukenstron kuuluvasse kauplusesse ning varastas sealt erinevat alkoholi koguväärtusega 5000 krooni, so 319.56 eurot.

Veel süüdistatakse B.F selles, et tema isikute grupis koos V.P ja K.I-ga , murdis ööl vastu 31.03.2010 ukseluku lõhkumise teel sisse Viljandimaal Karksi vallas

Univere külas asuvasse xxxxxxxxxxxxxxe kuuluvasse Arukse garaaži, kust varastas xxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluva krossimootorratta Honda CRF väärtusega 40 000 krooni, so 2556.47 eurot ning krossikiivri väärtusega 1000 krooni, so 63.91 eurot ning ATV Kawasaki KVF 750 4×4 reg.märgiga 84441 TA väärtusega 140 000 krooni, so 8947.63 eurot.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt, grupis ja sissetungimisega pani B.F toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse B.F selles, et tema, isikute grupis koos K.I ja V.P-ga

, peale varguse toimepanemist OÜ Vjukenstronile kuuluvast kauplusest 18.02.2010

Viljandimaal Karksi-Nuias Pärnu mnt 17, süütas kaupluse eesmärgiga hävitada varguse

14(17)

sündmuskoht. Tulekahju tulemusel hävines suurem osa Tiina KT OÜ-le kuuluvast kinnistust ja

vara, mis oli põlengu hetkel kaupluse ruumides: kolmed kangasteljed, kolm õmblusmasinat,

overlokkmasin, sokikudumismasin, kaks peenvillaselõnga kudumismasinat, millega tekitati Tiina

KT OÜ-le varalist kahju 600 000 krooni, so 38346.99 eurot, mis on varade väärtus ja 311 800

krooni, so 19927.65 eurot, mis on hoone hävinemise kahju. OÜ-le Vjukenstron tekitati varade rikkumise ja hävitamisega kahju 219 612 krooni väärtuses, so 14035.76 eurot, millest põhivarade kahju on 144 599 krooni, so 9241,56 eurot, tööstuskaupade kahju 13 600 krooni, so 869.20 eurot ja toidukaupade kahju 61 413 krooni, so 3925.01 eurot. Võõra asja rikkumise ja hävitamisega, millega tekitati oluline kahju pani B.F toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse:

29.01.2009. a Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas asuvas Jes-Trans OÜ kütusetanklas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Jes-Trans OÜ

juhatuse liikmele xxxxxxxxxxxxx sellega, et O.N sõlmis OÜ Laurus Nobilis juhatuse liikmena OÜ-ga Jes-Trans vedelkütuse ostu-müügilepingu, millega sai kütust soodsama hinnaga ja

krediidivõimalusega, kohustusega arved tasuda 14 päeva jooksul peale arve esitamist, ettekavatsusega jätta raha maksmata. O.N tankis: 10.02.2009. a Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas asuvas OÜ Jes Trans tanklas 400 liitrit diiselkütust, väärtusega 5600 krooni (357,91

eurot); 14.02.2009. a Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas asuvas OÜ Jes Trans tanklas 420

liitrit bensiini 95E, väärtusega 5460 krooni (348,96 eurot); 26.02.2009. a Tähtvere vallas Haage

külas asuvas OÜ Jes Trans tanklas 1720 liitrit diiselkütust, väärtusega 23 392 krooni (1495,02

eurot9; 01.03.2009. a Tähtvere vallas Haage külas asuvas OÜ Jes Trans tanklas 999 liitrit

diiselkütust, väärtusega 13 586,40 krooni (868,33 eurot) ning jättis tasumata kartulikrõpsud San

Diego, 150 grammi, väärtusega 20 krooni (1,28 eurot). Kelmusega põhjustas O.N Jes- Trans OÜ-le varalist kahju kokku 46 629,70 krooni (koos allahindlusega 2980,18 eurot).

Veel süüdistatakse O.N selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja

kelmuse, grupis koos A.A-ga: 12.02.2009. a Viljandimaal Viiratsi vallas Sakala 1 asuvas

AS Sektoron kütusetanklas lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse AS Sektoron juhatuse liikmelexxxxxxxxxxxxx sellega, et O.N sõlmis OÜ Laurus Nobilis juhatuse liikmena AS-ga Sektoron ostu-müügilepingu nr 3, millega sai kütust

osta krediidivõimalusega, kohustusega arved tasuda 14 päeva jooksul peale arve saamist, ettekavatsusega jätta raha maksmata. O.N ja A.A tankisid:

28.02.2009. a 52 liitrit bensiini 95E, väärtusega 568,46 krooni; 4100 liitrit diiselkütust Euro

väävlivaba, väärtusega 45 862,64 krooni; koguväärtusega 54788,70 (koos käibemaksuga 18%);

31.03.2009. a 99 liitrit bensiini 95E, väärtusega 1082,27 krooni; 4000 liitrit eriotstarbelist

diiselkütust Euro, väärtusega 31864 krooni; 7725 liitrit väävlivaba diiselkütust Euro, väärtusega

87725,10 krooni. Lisaks jättis tasumata klaasipesuvedeliku, väärtusega 50,85 krooni:

käivitusaerosooli, väärtusega 50,85 krooni ja koormakatte, väärtuses 101,70 krooni; koguväärtusega 142632,20 krooni (koos käibemaksuga 18%). Kelmusega põhjustas O.N ja A.A AS-le Sektoron varalist kahju 197 420,90 krooni (12617,50 eurot).

Varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, mis oli

toime pandud varem kelmuse ja varguse toime pannud isiku poolt ning grupis pani O.N toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava

KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav karistuseks vangistuse 2 aastat, KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 – 22 lg 3 A.A-le

järgi vangistuse 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat, lugedes

kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada osaliselt

nimetatud karistust, so 3 aastat, Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsusega mõistetud karistuse, so 3

aastat 10 kuud 8 päeva, võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 3 kuud. Eelmise

kohtotsusega ärakantud karistus, so 2 kuud 7 päeva (27.08.2012 seisuga) arvata liitkaristusest

maha ning karistuseks mõista vangistus 4 aastat 23 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda

15(17) 28.08.2012. a.

KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus

süüdistatav karistuseks vangistuse 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel J.N-ile määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata J.N-ile katseaeg 3 aastat.

KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör

kohtus süüdistatav karistuseks vangistuse 3 aastat, KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi V.P-le vangistuse 8 kuud, KarS § 203 järgi vangistuse 1 aasta ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistuse 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat, lugedes kergemad karistused raskema karistusega kaetuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06-08.06.2010, so 3 päeva, 13.09-14.09.2010, so 2 päeva, 28.01-17.06.2011, so 4 kuud ja

21 päeva, kokku 4 kuud ja 26 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 4 kuud ja 26 päeva, milline on kokkuleppe sõlmimise ajaks

kantud ning ülejäänud karistus vangistus 2 aastat 7 kuud 4 päeva jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrates lg 3 alusel katseajaks 2 aastat ja 8 kuud.

KarS § 257-22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav karistuseks rahalise karistuse 180 päevamäära, so 576 eurot. KarS § Z.K-le 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 48 eurot.

KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9,10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör

kohtus süüdistatav karistuseks vangistuse 3 aastat, KarS § 121 järgi 8 kuud

K.I-le vangistust, KarS § 199 lg 2 p 7, 8 (18.02.2010 varguse episood) järgi vangistuse 3 kuud. KarS §

64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat, lugedes kergemad karistused raskemaga kaetuks. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat, lugedes nimetatud karistuse

kaetuks Tartu maakohtu 29.03.2010. a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, so 3 aastat.

KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 (31.03.2010, 05-06.04.2010, 22.05.2010 varguse episoodid) järgi

vangistuse 9 kuud, KarS § 203 järgi vangistuse 1 aasta, KarS § 257 järgi vangistuse 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 1 kuu, suurendades üksikkaristustest

suurimat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu 29.03.2010. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, so 3 aastat, võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2010-

01.11.2010, so 4 kuud 26 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 8 kuud 4 päeva. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus

süüdistatav karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, so 640 eurot. KarS § B.F-ile 203 järgi karistuseks rahalise karistuse 250 päevamäära, so 800 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista

liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära, so 800 eurot, lugedes kergema karistuse

raskemaga kaetuks. KarS § 66 lg 1 järgi määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 80 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni.

KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus

süüdistatav karistuseks vangistuse 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

O.N-ile nimetatud karistust Tartu Maakohtu 13.12.2007. a otsusega mõistetud karistuse võrra, so 3 aastat ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 250, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud

nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundrahad, ekspertiisitasud, postikulud ja

kaitsetasud, mis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleks süüdimõistva kohtuotsuse korral sisse nõuda süüdistatavatelt.

16(17) A.A ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude vähendamist ja seda põhjendusel, et A.A-lt

on sundraha juba välja mõistetud 2012.a juunis tehtud kohtuotsusega. Eelmise otsusega

väljamõistetud sundraha oli küll väiksem, kui käesolevas asjas seadusandja ette on näinud, kuid kaitsja arvates tuleks arvestada ka asjaolu, et isikul on vaja tasuda suur tsiviilhagi, ta asub vanglas ja ka hilisemaid resotsialiseerumisväljavaateid, mistõttu tuleks kogu sundraha jätta riigi kanda. J.N-i kaitsja taotles kogu menetluskulu riigi kanda jätmist, põhjendades seda asjaoluga, et süüdistatav on 90 töövõimetu ja tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension. Lisaks tuleb

tal hüvitada ka tekitatud kahjud ning menetluskulude sisse nõudmine seaks ta raskesse majanduslikku olukorda. J.N ise selgitas, et töövõimetus on tal vormistatud tähtajaliselt ja juba käesolevalt tegeleb ta töö otsimisega. V.P kaitsja palus samuti vähendada menetluskulusid ja määrata need tasumisele ositi.

Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et V.P tuleb hüvitada suur tsiviilhagi, mistõttu kogu menetluskulu tasumine käiks talle üle jõu ja raskendaks kahjude hüvitamist. Z.K kaitsja esitas taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks kuue kuu peale, kuna süüdimõistetul tuleb tasuda ka rahalist karistust.

K.I kaitsja taotles sundraha vähendamist poole võrra, kuna vaja on hüvitada suur

tsiviilhagi, isikul tuleb minna vangistust kandma ja hilisem resotsialiseerumine nii suurte

menetluskulude oleks ilmselt raskendatud. Lisaks palus ta määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa. O.N-i kaitsja palus võimalusel vähendada menetluskulusid ja määrata need tasumisele osadena. B.F-i kaitsja palus määrata menetluskulude tasumise ühe aasta peale osade kaupa. Prokurör toetas esitatud taotlusi neis toodud põhjendustel.

Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on menetluskulude

tasumise määramine osade kaupa, kuna sissenõutavate menetluskulude korraga tasumine

arvestades menetluskulude suurust ja süüdimõistetute sissetulekuid, oleks neile ilmselt üle jõu

käiv. Samuti on kohtu arvates põhjendatud menetluskulude osaline vähendamine, miie aga täies

ulatuses riigi kanda jätmine. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

A.A tasumisele kuuluva menetluskulu suuruse määramisel arvestab kohus asjaolu, et

20.06.2012.a otsusega on A.A süüdi tunnistatud ja temast mitteolenevatel asjaoludel ei

asja lahendatud ühe kriminaalasja raames. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud süüdistatava kanda menetluskulude jätmist, mis on tingitud asja lahendamisel menetleja poolt tehtud otsustusest, mis

tõi kaasa süüdistatava poolt toimepandud kuritegude lahendamise erinevate kriminaalasjade

raames. Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et A.A-lt on välja mõistetud kuritegudega tekitatud kahjud, mis on väga suured ning isik viibi hetkel ja veel ka jätkuvalt küllaltki pikka aega

vangistuses, siis kogu menetluskulu temalt sissenõudmine raskendaks oluliselt kannatanutel kahjude kättesaamist.

J.N-i menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus süüdimõistetu majanduslikku olukorda - tal on töövõimekadu 90 % ning tema sissetulekud on sellest tulenevalt

piiratud ja tal on vaja hüvitada ka tekitatud kahju. Samas kinnitas J.N ise, et ta saab

pensioni ja talle määratud töövõimatus on tähtajaline ning ta loodab ka tööle asuda. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud menetluskulu vähendamine ja selle tasumine osade kaupa.

V.P ja K.I tasumisele kuuluva menetluskulu suuruse määramisel arvestab

kohus asjaoluga, et mõlemal on tasuda väga suured kahjud, nende menetluskulu suurus on tavapärasest suurem, kuna tegemist on muu hulgas esimese astme kuriteoga ning asjas on tehtud

ekspertiisid. Kohus arvestab veel ka asjaolu, et V.P on varem karistamata ja vahi alt

vabastamise järgselt on ta kohtule teadaolevalt elanud seaduskuulekalt ja asunud tööle. K.I

tuleb asuda vangistust kandma, mis ilmselgelt raskendab rahaliste kohustuste täitmist.

Kõige eeltoodu põhjal ja arvestades ka isikute resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus

17(17)

põhjendatuks vähendada menetluskulusid poole võrra ja määrata ka sissenõutavad summad tasumisele osade kaupa.

O.N-i menetluskulude vähendamisel arvestab kohus samuti asjaolu, et süüdimõistetul on

vaja hüvitada kahjud suures ulatuses ja kogu menetluskulu sissenõudmine raskendaks kannatanutele kahjude hüvitamist ja raskendaks isiku resotsialiseerumist.

J.N-i, O.N-i ja B.F-i suhtes kohtueelselt ja ka kohtus tõkendit kohaldatud ei ole. V.P ja .K suhtes on tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, mis Z tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. K.I suhtes on samuti kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, mis tuleb jätta muutmata, kuni tema ilmumiseni vanglasse karistust kandma.

A.A suhtes on kohtueelselt kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kuid

käesolevalt kannab ta 20.06.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistust vanglas, mistõttu tuleb

tühistada ka käesolevas asjas kohaldatud elukohast lahkumise keeld ning ta jätkab karistuse kandmist. O.N-ile ja K.I-le teatakse vangistusse ilmumise aeg peale kohtuotsuse jõustumist.

Süüdimõistetute vangistuse kandmisele mitteilmumisel kohaldatakse nende suhtes sundtoomist vanglasse KrMS § 414 lg 3 alusel.

Kohtunik