4-12-3045/14 · 4-12-3045/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-3045 (2650,12,001877) Kohtukoosseis Paavo Randma Väärteoasi L.F-i väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 3. juuli 2012 otsus Kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja esindaja Arvo Turba Menetlusalune isik

L.F (isikukood: XXX, elukoht: XXXXXX) Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 2 jätta Tartu Maakohtu 3. juuli 2012 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-12-3045 sisuliselt muutmata, täpsustades lisakaristuse jõustumise aega.

Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et L.F-ilt võetakse KarS § 50

lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuvälise menetleja esindaja Arvo Turba apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 31. augustil 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 1. septembrist 2012.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 1. septembrist 2012.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

2

Tartu Maakohtu 03.07.2012 otsusega tunnistati L.F süüdi LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 140 trahviühikut, s.o 560 eurot. KarS § 68 lg 2 alusel arvati kinnipidamine 01.-02.07.2012, s.o kaks päeva ehk 20 trahviühikut karistusaja hulka ning arvati L.F kandmisele kuuluvaks rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrati rahatrahv tasumisele ositi, kohustades L.F tasuma hiljemalt 31.07.2012 160 eurot, hiljemalt 31.08.2012 160 eurot ja hiljemalt 28.09.2012 160 eurot. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti L.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks alates jõustunud kohtuotsuse liiklusregistrisse kandmisest.

Maakohus arutas L.F-ile LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi esitatud süüdistust selles, et ta

01.07.2012 kella 2 ajal juhtis Räpinas Hariduse tänaval Valdur Kuutoki mootorsõidukit

Mercedes-Benz 230CC (M1), registrimärgiga X, piiratud juhtimisõigusega nii, et tema kõrval puudus seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p

3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti oli tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l.

Menetlusalune isik L.F tunnistas ennast antud väärtegude toimepanemises maakohtus täielikult süüdi.

Maakohus tuvastas menetlusaluse isiku ütluste, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning juhilubade vaatlusega, et

L.F juhtis 01.07.2012 kella 2 ajal Räpinas Hariduse tänaval sõiduautot, olles eelnevalt tarvitanud õlut. Tema kõrval puudus seaduslik esindaja või viimase kirjaliku nõusolekuga isik.

27.09.2011 oli L.F-ile välja antud piiratud juhtimisõigusega juhiload (BP 009397) B-

kategooria sõiduki juhtimiseks kehtivusega kuni 27.12.2012. 01.07.2012 kella 2 ajal oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi üle seadusega lubatud piirmäära, s.o 0,55 mg/l kohta.

Lõuna Prefektuuri 28.11.2011 otsusega oli ta mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Juhiloaga BP 009397 oli tõendatud, et L.F oli 01.07.2012 kella 2 ajal olemas B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Lähtudes sellest, et L.F juhtis väärteoprotokolli kohaselt sõiduautot ja tal oli kehtiv B-

kategooria juhiluba ning tema juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks

tunnistatud, asus maakohus seisukohale, et tal oli 01.07.2012 kella 2 ajal olemas antud

mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuigi L.F oli Lõuna Prefektuuri 28.11.2011 otsusega

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu, ei saanud maakohus lugeda teda juhtimiselt kõrvaldatuks ka 01.07.2012.

LS § 95 lg 2 teise lause kohaselt võib piiratud juhtimisõigusega isik autot juhtida tingimusel, et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab

olema B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

Maakohtu arvates sätestab LS § 95 lg 2 teine lause üksnes tingimuse, mis juhul võib piiratud juhtimisõigusega isik autot juhtida, ning see ei ole käsitletav erinormina LS § 94 lg 1 suhtes ega

võta seetõttu piiratud juhtimisõigusega isikult veel ära juhtimisõigust. Taolise korra eiramine piiratud juhtimisõigusega isiku poolt on kvalifitseeritav liiklusnõuete muu rikkumisena, mis toob kaasa vastutuse LS § 242 järgi.

3

Kuna L.F omas piiratud juhtimisõigust, kuid eiras 01.07.2012 sõiduauto juhtimisel LS

§ 95 lg 2 teises lauses sätestatud tingimust (tema kõrval ei olnud seaduslikku esindajat ega seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isikut), siis kvalifitseeris maakohus menetlusaluse isiku poolt toimepandu ümber LS § 242 lg 1 järgi.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja A. Turba, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus kvalifitseeris menetlusaluse isiku teo ümber LS § 242 lg 1 järgi, ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada isik süüdi LS § 201 lg 1 järgi,

jättes karistuse muutmata. Samuti palub A. Turba uue otsusega täpsustada lisakaristuse jõustumise aega. Apellandi seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

Apellant ei nõustu menetlusaluse isiku teo ümberkvalifitseerimisega LS § 242 lg 1 järgi. Seejuures on apellant seisukohal, et LS § 95 on erinormiks LS § 94 lg 1 suhtes, käsitledes täiesti

erilaadset juhtimisõiguse liiki. Teistsuguse käsitluse korral muutuks piiratud juhtimisõiguse korral lisatingimuse seadmine sisutühjaks ega täidaks oma eesmärki.

Eeltoodud seisukohta kinnitab apellandi arvates ka seaduse üldine loogika. Piiratud

juhtimisõigusega juhi poolt LS § 95 lg-s 2 nimetatud lisatingimuse täitmata jätmisel on sama

sätte kohaselt isikul auto juhtimine keelatud. Seega ei ole liiklusjärelevalve teostajal õigust

lubada sellisel isikul auto juhtimist jätkata. LS § 91 lg-s 2 on esitatud loetelu liiklusnõuete rikkumistest, mille esinemisel järelevalve teostajal on õigus juht sõiduki juhtimiselt kõrvaldada,

st keelata sõiduki edasine juhtimine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

Loetelus ei ole nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhi poolt seaduses sätestatud

kõrvaltingimuse täitmata jätmist, vaid vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine.

Tulenevalt eeltoodust on apellant seisukohal, et piiratud juhtimisõigusega juhile on seaduse

alusel küll vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus antud, kuid sõiduki juhtimisel lisatingimuse täitmata jätmise korral isikul juhtimisõigus puudub ning mootorsõidukit juhtima võib isik asuda alles pärast seda, kui lisatingimus on täidetud. Seega tulnuks menetlusaluse isiku tegu, mis seisnes LS § 95 lg 2 nõuete rikkumises, küll ümber kvalifitseerida, kuid mitte LS § 242 lg 1, vaid LS § 201 lg 1 järgi. Veel on apellant seisukohal, et lisakaristuse kehtivuse alguse seostamiseks liiklusregistri kandega

puudub õiguslik alus. Kuigi KrMS § 421 lg 1 sätestab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine pööratakse täitmisele kohtuotsuse saatmisega asjaomasele asutusele ning LS § 175 lg 5 kohaselt

on ametiasutusel, kohtuvälisel menetlejal ja kohtul kohustus saata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta tehtud otsus liiklusregistrisse hiljemalt järgmisel tööpäeval otsuse jõustumisest

arvates, ei saa nimetatud sätteid koosmõjus tõlgendada nii, et lisakaristuse kehtivuse alguseks tuleks lugeda kohtu mõistetud karistuse kohta andmete kandmist liiklusregistrisse. Apellant on

seisukohal, et nii põhikaristus kui ka lisakaristus jõustuvad kohtuotsuse jõustumisel. Seda

seisukohta toetab ka põhimõte, et süüdlane peab otsuse täitmiseks teadma, millal täpselt

sanktsioonid jõustuvad, st millisest kuupäevast ta mootorsõiduki juhtimisõigust ei oma. Kui lisakaristuse jõustumine on seatud sõltuvusse liiklusregistrisse kandmisest, arvestades sealjuures asjaolu, et registripidajale ei ole kehtestatud tähtaega, mille jooksul ta kande peab tegema, puudub süüdlasel kindlus oma käitumise õiguspärasuses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Juhindudes V™S § 145 lg-st 1 lahendab ringkonnakohus kohtuvälise menetleja esindaja kaebuse kirjalikus menetluses.

2. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja

kohtuvälise menetleja esindaja apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab, et apellatsioon

4

kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o osas, milles apellant taotleb L.F-ile kohaldatud

lisakaristuse jõustumise aja täpsustamist. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu.

3. süüdi LS Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus osas, milles maakohus tunnistas L.F-i

§ 224 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemises. Küll aga on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kvalifitseerinud L.F-ile LS § 201 lg 2 järgi süüks arvatava väärteo ümber LS § 242 lg 1 järgi ning tegu tulnuks kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi.

Seejuures on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et piiratud juhtimisõigusega isikul on juhtimisõigus üksnes juhul, kui ta täidab LS § 95 lg-s 2 sätestatud lisatingimuse, s.o tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-

kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

4. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohta ei jaga, nõustudes maakohtu otsuses esitatud

põhjendustega L.F-i teo kvalifitseerimise kohta. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

4.1. Ringkonnakohus ei nõustu kohtuvälise menetleja esindaja käsitlusega LS §-dest 94 ja 95 kui üld- ja erinormist, leides, et § 95 lg-s 2 sätestatud piirang ei loo juhtimisõigust, andes üksnes

õiguse juhtimisõigust realiseerida. Juhtimisõigus on isikul sõltumata selle kasutamiseks

sätestatud piirangutest olemas juhul, kui talle on antud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning tema juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või

isikut ei ole juhtimiselt kõrvaldatud, st on täidetud LS § 94 lg-s 1 nimetatud tingimused.

Ringkonnakohtu seisukoht lähtub asjaolust, et juhtimisõiguse andmine on ühekordne, mitte sõiduki juhtimisele asumisele igakordselt eelnev otsustus. Seega, kui isik on täitnud seadusest tulenevad nõuded juhtimisõiguse saamiseks, on tal juhtimisõigus olemas seni, kuni ei esine LS § 94 lg-s 1 sätestatud juhtimisõigust välistavaid asjaolusid.

4.2. Ringkonnakohtu eelkirjeldatud seisukoht saab tuge asjaolust, et liiklusseadus sätestab lisaks § 95 lg-s 2 nimetatule piiratud juhtimisõigusega isiku poolt sõiduki juhtimisele veel täiendava tingimuse. Nii peab autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, olema LS § 95 lg 4 kohaselt ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Kui lähtuda kohtuvälise menetleja esindaja

käsitlusest, peaks ka selle tingimuse täitmata jätmise korral kvalifitseerima piiratud

juhtimisõigusega isiku poolt mootorsõiduki juhtimise LS § 201 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki

juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt. Ringkonnakohtu hinnangul oleks see aga ilmselgelt põhjendamatu, kuivõrd nimetatud tingimuse täitmata jätmine ei mõjuta mingil määral seda, kas

piiratud juhtimisõigusega juht vastab juhtimisõiguse saamise nõuetele. Seega tuleks ka algaja juhi tunnusmärgita sõiduki juhtimine kvalifitseerida LS § 242 lg 1 järgi.

4.3. juhtis 01.07.2012 Käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik L.F

B-kategooria mootorsõidukit, omades vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks vajalikku juhiluba. Tema juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Samuti ei olnud teda juhtimiselt kõrvaldatud. Seega oli tal teo toimepanemise ajal olemas juhtimisõigus.

Samas ei täitnud L.F LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimust, kuivõrd tema kõrval puudus

seaduse nõuetele vastav seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik.

Kirjeldatud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kuulub

L.F-i poolt sõiduki juhtimine, eirates LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimust,

kvalifitseerimisele LS § 242 lg 1 järgi liiklusnõuete muu rikkumise, mitte juhtimisõiguseta juhtimisena LS § 201 lg 1 järgi.

5

5.

Teise küsimusena on kohtuvälise menetleja esindaja apellatsioonis tõstatanud L.F-ile

maakohtu otsusega kohaldatud lisakaristuse jõustumise aja, leides, et puudub õiguslik alus siduda seda liiklusregistrisse vastava kande tegemisega. Ka ringkonnakohus on samal arvamusel, nõustudes kohtuvälise menetleja esindaja sellekohaste põhjendustega ning rõhutades täiendavalt järgmist.

5.1. V™S § 199 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui

teistmismenetluses. Jõustunud kohtuotsust on V™S § 200 kohaselt kohustatud täitma kõik

isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Nimetatud sätetest tuleneb, et väärteomenetluses tehtud

kohtuotsus jõustub tervikuna ning mingeid erisusi lisakaristuse jõustumisele seadus ei sätesta.

Seega hakkab L.F-ile mõistetud lisakaristus kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning seaduslikku alust selle jõustumise edasilükkamiseks ei ole.

5.2. Ringkonnakohtu hinnangul võis maakohtu otsuses lisakaristuse jõustumise aja sidumine jõustunud kohtuotsuse liiklusregistrisse kandmisega tuleneda selles, et V™S § 204 3 kohaselt saadetakse kohtuotsus põhi- või lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele

pööramiseks asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks. Siinkohal juhib ringkonnakohus aga tähelepanu asjaolule, et liiklusregistrisse kantud andmetel on liiklusregistri

pidamise põhimääruse § 9 kohaselt üksnes informatiivne tähendus ja andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul seadus selles osas erisusi ette ei näe. Seega ei ole mitte liiklusregistri kanne juhtimisõiguse äravõtmise aluseks, vaid selleks on siiski jõustunud kohtuotsus.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, täpsustades

lisakaristuse jõustumise aega, ning loeb L.F-i juhtimisõiguse äravõetuks 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik