1-12-8167/5 · 1-12-8167/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-8167

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31 august 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-8167 (12230107225) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi U.R süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav U.R

ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 31.05.2012 kuni 01.06.2012, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 15.01.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 5 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta; 2. Tallinna Linnakohtu 06.05.2002 otsusega KrK § 2025 lg 1 järgi arest 36 päeva; 3. Tallinna Linnakohtu 20.02.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 5 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 4. Harju Maakohtu 29.01.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu 16 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 5. Harju Maakohtu 05.06.2009 otsusega KarS § 202 lg 2 p 1; § 424 järgi vangistus 8 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 9 kuud 16 päeva; 6. Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud 10 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks.

Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Eva Tibar-Šuvalov

2 RESOLUTSIOON

1. U.R süüdi tunnistada

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 31.05.2012 kuni 01.06.2012, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada U.R-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, so

tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, so 238

(kakssada kolmkümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele

vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) tundi.

4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) aastane tähtaeg alates

kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada U.R üldkasuliku töö tegemise ajal, so 2 aasta

vältel järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 sätestatud

kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742).

6. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada U.R järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: Xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

7. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata U.R-ile lisakohustus: mitte tarvitada alkoholi

või narkootikume üldkasuliku töö täitmise perioodil.

8. U.R suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

9. Kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 alusel U.R suhtes lisakaristust, võttes U.R-ilt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. 10. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

11. LS § 127 alusel on isik, kelle suhtes on jõustunud otsus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 12. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 alusel U.R-ilt kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja

60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.R , 1-12-8167, kaitsjatasu“. 13. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 alusel U.R-ilt

kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45

(nelikümmend viis) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.R , 1-12-8167, koopiate kulu“. 14. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 U.R-ilt lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 (kümme) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43

(nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

3

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.R , 1-12-8167, sundraha“.

15. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav

ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

U.R süüdistatakse selles, et tema 31.05.2012 kella 11.00 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Tööstuse 101 maja juures mootorsõidukit Mazda Xedos registreerimismärgiga xxx,

olles joobeseisundis (narkootiline joove). Sellise käitumisega rikkus U.R

liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse

tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/.

Seega U.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokuröri abi Urmo Paal, süüdistatav U.R ja

tema kaitsja Eva Tibar-Šuvalov sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus U.R karistamist vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 31.05-01.06.2012.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka mõistes U.R-ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada U.R-ile mõistetav vangistus, s.o. 7 kuud ja 28 päeva

(s.o. 238 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasuliku tööd, mõistes U.R-ile karistuseks 476 üldkasuliku töö tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat.

Vastavalt KarS §-le 69 lg 4 on U.R üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud

järgima KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on U.R kohustatud:

• elama kohtu määratud alalises elukohas,

• ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

4

• alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud

selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS §st 50 lg 1 p 1; 68 lg 1; 69; 75; 424, asub kohus seisukohale, et U.R kuulub temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samuti võib

kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest saab järeldada, et süüdistatav on täisealine töövõimeline isik, kellele mõistetav isiku vabadust piirav karistus asendatakse üldkasuliku tööga. Seega ei ole alust jätta menetluskuludest osa

riigi kanda ning süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulu kogu ulatuses. Kuivõrd

süüdistataval puudub alaline ja regulaarne sissetulek, leiab kohus, et menetluskuludest suurema osa võib määrata tasumisele pikema aja jooksukl, andmaks süüdistatavale võimaluse temal lasuvad rahalised kohustused täita vabatahtlikult.

Märt Toming kohtunik