1-12-1141/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-1141 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2012. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1141 (12250100347 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sara

ntšuk Kriminaalasi G.K distusasi kuritegudes KarS -de 120, 274 lg1, 275, süü §

424 järgi ( üldmenetlusest üle läinud avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetlusse) 28.08.2012.a. kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

G.K , ik. XXX, Kaitsja

Süüdistatav loobus kaitsjast RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõist G.K kuriteos 120 a karistuseks vangistus kuus (6) kuud.

Süüdi tunnistada G.K kuriteos KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus 274 lg1

üks (1) aasta kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada kuriteos KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus G.K 275

us ku (6) kuud. Süüdi tunnistada kuriteos KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus G.K 424 kuus (6) kuud.

KarS § 63 lg2 ja 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista -de

Kriminaalasi nr 1-12-1141 2 G.K-le liitkaristus vangistus kaks (2) aastat.

KarS § 68 alusel G.K poolt eelvangistuses viibitud aeg alates vahistamisest 27.04.2012.a.

kuni kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga 29.08.2012.a., so. neli (4) kuud kaks (2) päeva

arvata karistusaja hulka. Lisaks arvata karistusaja hulka G.K poolt kohtueelses

menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.-28.02.2011.a. ja 20.05.2011.a., so. kolm

päeva. Kokku arvata KarS § 68 alusel G.K-le mõistetud karistuse kaks (2) aastat vangistust kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aeg neli (4) kuud ja viis (5) päeva. G.K

poolt ära kandmata karistuseks on seega üks (1) aasta seitse (7) kuud ja kakskümmend viis (25) päeva vangistust.

KarS § de 74, 75 alusel jätta G.K’ le mõistetud karistuse ära kandmata osa - tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui G.K kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Mää katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna rata G.K

Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 5 tulenevaid kontrollnõudeid - :

1. elama kriminaalhooldaja poolt

määratud elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 29. augustist 2012. a. Kui G.K katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg1 alusel G.K’ ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus

viieks (5) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse

peatamine, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistribüroole.

Muuta G.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tõkendiks elukohast lahkumise

keeld. Selgitada G.K, et tõkend elukohast lahkumise keeld seisneb kohustuses, mille kohaselt G.K ei tohi lahkuda oma elukohast Kuressaare linn Kelluka tn2 ilma menetleja

loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vabastada G.K viivitamatult kohtusaalist vahi alt.

Välja mõista G.K’

ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

Kriminaalasi nr 1-12-1141 3

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12- 1141 menetluskulu, maksja - G.K ; ning nõude liik –

- sundraha

435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; -kaitsjatasu 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 70 senti.

5. ja kaitsjatasu tuleb G.K tasuda igakuiste osamaksetena Väljamõistetud sundraha 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 36.25 eurot ja kaitsjatasul 10.98 eurot. Igakuine sundraha ja kaitsjatasu makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. ks – kuupäevaks. Esimene osamakse teostada hiljemalt 30.10.2012.a.

6. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub

nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras.

Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks

täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus G.K’

26.02.2011 kella 22:30 ajal

it süüdistatakse selles, XXX asuvas korteris ähvardas

oma X Y- X Yil ja sellega ITtervisekahjustuse tekitamisega, võttis kätte noa ja lubas XXX kõrid läbi lõigata. tundis G.K tegevuse tõttu hirmu ja pidas usutavaks, et G.K X Y

viib ähvarduse täide, kuna G.K oli alkoholijoobes ja on varem toime pannud kuritegusid. Oma sellise tegevusega, mis seisnes tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kui on

olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani G.K toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

26.02.2011.a kella 22:35 ajal tungis G.K

XXX asuvas korteris kallale väljakutsele

saabunud ja oma töökohustust täitvale politseiametnikule, Lääne Politseiprefektuuri

Kuressaare konstaablijaoskonna patrullpolitseiniku ülesandeid täitvale konstaabel Toomas

Vinnile. G.K haaras kätega politseiametniku helkurvestist ning tõmbas selle puruks. Seejärel lõi G.K rusikas käega Toomas Vinnile näo piirkonda, tekitades viimasele tervisekahjustuse: SA Kuressaare Haigla valvetoas fikseeritud parema ülalau piirkonnas ca 3 mm suurune marrastus.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuse täitmisega, pani G.K toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

Kriminaalasi nr 1-12-1141 4

26.02.2011.a kella 22:35 ajal XXX korteris kasutas G.K halvustavaid ja solvavaid

väljendeid väljakutsele saabunud ja ametikohustusi täitvate politseiametnike Lääne

Politseiprefektuuri Kuressaare konstaablijaoskonna patrullpolitseinike Toomas Vinni ja Kalmet Valge suhtes. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani G.K toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

20.05.2011 a, kella 01:16 ajal XXX juures juhtis mootorsõidukit MBVito, reg. märgiga XXXXX, olles alkoholijoobeseisundis, tõendusliku alkomeetriga Dräger Alkotest 7110 seeria

nr ARAF-oo36 möödetuna, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,89 mg/l, laiendmääramatus +/ , lõplik tulemus 0,80 mg/l. - 0,09 mg/l

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani G.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus G.K-le : iteo KarS § 120 ettenähtud kur toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 6 kuud KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus üks (1) aasta 6 kuud KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus 6 kuud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus kuus (6) kuud

KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista

liitkaristus vangistus kaks (2) aastat. KarS § 68 alusel eelvangistus alates kahtlustatavana

kinnipidamisest 27.04.2012 kuni 27.08.2012, so neli (4) kuud , arvata karistusaja hulka.

Ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta kaheksa (8) kuud vangistust KarS § 74 alusel

jätta kohaldamata ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud tingimisi katseajaga kaks (2) aastat käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks (5) kuuks.

Süüdistatav G.K andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud

kokkuleppega, on nõus kuritegude kvalifikatsiooniga. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. G.K

soovib, et temalt riigituludesse väljamõistmisele kuuluv menetluskulu tasumine määrataks ositi.

Prokurör kohtus kokkuleppe juurde. jäid Prokurör palus arvestada G.K poolt kantud karistusaja hulka ka G.K kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg, kokku kolm päeva. Tõendid on toimikus.

Kriminaalasi nr 1-12-1141 5

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid -

asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav.

Kokkulepitud karistus vastab KarS § 56 sätestatule. KarS § 120 alusel on kohtul võimalik

mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta; KarS § 274 lg1 järgi on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat; KarS § 275 järgi on võimalik mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni 2 aastat ja KarS § 424 järgi

rahalist karistust või vangistust kuni 3 aastat. Kokkulepitud karistus jääb seega seadusega

lubatud sanktsiooni piiresse. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud oma

nõusolekud ka kannatanud (tl.77-79 I kd). G.K on viibinud kohtueelses menetluses

vahi alla juba ligi viis kuud. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Tsiviilhagi puudub : Tõkend – G.K suhtes on kohtueelses menetluses olnud kahtlustatavana kinnipeetud

27.02.-28.02.2011.a. (tl.23-24) ja 20.05.2011.a. (tl.39,66). Pärnu Maakohtu 03.02.2012.a.

määruse alusel on G.K suhtes kohaldatud tõkendiks vahistamine, määruse alusel on

G.K vahistatud 27.04.2012.a. (tl.92-99,111). Kohus arvestades kokkuleppe sisu peab põhjendatuks muuta tõkend vahistamine tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Kohtuotsuse jõustumisel kuulub tõkend tühistamisele. Menetluskulud:

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõis - tva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot

ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi.

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt.

Kohtueelses menetluses on

riigiõigusabi korras osalenud kaitsjale määratud tasu 131.71 eurot (sisaldab käibemaksu,

tl.120).

KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi.

Kristel Pedassaar Kohtunik