4-12-3994/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-12-3994

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.august 2012 kohtumajas Jõhvi Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-12-3994 (2440,12,005631)

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses

L.S-i LS kvalifitseeritava § 227 lg 2

väärteo toimepanemises, milles L.S

tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi

ja karistati eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusalune isik L.S isikukood: xxx, elukoht: xxx

Juhindudes VTMS §120, § 132 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta L.S-i kaebus Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis

Kaev´u 06.08 otsuse peale väärteoasjas .2012 2440,12,005631 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

J

uhtimisõiguse äravõtmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Liiklusseaduse L.S § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida VTMS § 135 lg Prefektuurile ja L.S-ile 5 kohaselt

. väljastusteatega või elektrooniliselt

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise

kuupäevast.

2 Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates -

kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja

-

viimane päev langeb puh või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks ke- - kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

15.07.2012 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik Oleg Jõhvi politseijaoskonna

Kornõljov väärteoprotokolli AB 1314605 (lk 9 L.S-i suhtes selle fakti )

kohta, et xxx km-l juhtis L.S moo xxx torsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115+-4 km/h km/h. , millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 21

Nimetatud tegudega rikkus L.S L.S LS § 15 lg 1 p 1. tegu o

n kvalifitseeritud LS § 227 lg 2järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 15.07.2012 (lk 9 ).

Ida prefektuuri teomenetleja Meelis Kaev tegi 06.08.2012 ot vanemväär suse väärteoasjas

2440,12,005631, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise

protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas asulavälisel sõidukiirusega 11 ületa 5+-4 km/h, des seejuures lubatud kiirust 21 km/h. Menetlusalune isik rikkus L

S § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 2 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetl L.S-i LS § 227 eja otsusega karistati lg 2 järgi eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

22.08.2012 saabus Viru Maakohtule L.S-i kaebus tema suhtes 06.08.2012 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,12,005631.

KAEBUS

22.08.2012 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Ida

Prefektuuri 06.08.2012 otsusega mõistetud karistus ja teha karistuse osas uus otsus, millega karistusena rahatrahv. mõista Kaebus

e esitamise tingisid järgmised asjaolud:

- L.S alates xxx

autojuhina. Menetlusaluse isiku ülalpidamisel on töötu abikaasa ja 2010. a sündinud laps. uhtimisõiguse äravõtmisel kaotab ta töökoha J ja perekond jääb ilma sissetulekuta.

Menetlusalune isik

avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõus kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise

tub menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,12,005631

3

Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja, tutvunud L.S-i poolt

esitatud kaebusega Ida prefektuuri otsusele väärteoasjas nr. 24401200 nõustub 5631 kirjaliku menetlusega ning palub kohtuvälise menetleja otsuse jätta muutmata ja L.S-i poolt esitatud kaebus rahuldamata. 15.07.2012.a. koostati L.S-ile väärteoprotokoll AB1314605 selle kohta, et isik samal kuupäeval, kell juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega xxx km.-il, 115+/-4 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületati kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Antud rikkumine on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

ning isikut karistati toimepandud väärteo eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse vastuvõtmisel oli arvestatud süüd kergendavate asjaoludega, isik tunnistas tehtut.

Tutvutud oli isiku karistusregistriga, kust nähtub, et isikul on mitmeid kehtivaid õigusrikkumisi, enamus neist on just kiiruse ületamised. Määratud rahalised karistused

on tasumata, ning seega ei avalda selline karistusmeetod isikule mitte mingisugustki

mõju. Karistus peab oma loomult vastama teo tõsidusele ja samas ka mõjutama isikut

selliselt, et edaspidiselt hoidutaks nende kordamistest. Antud tegu on pandud toime tahtlikult, s.t juht ületas lubatud sõidukiirust ettekavatsetult, hilines arstile, järelikult ta ka arvestas võimalike karistustega, mis võivad temale kaasa tuua töökoha kaotuse, juhul

kui ta politsei poolt kinni peetakse. Juht on kohustatud järgima liikluses kehtestatud

eeskirju, ning hilinemise põhjendus ei ole niivõrd kaalukas, kergema karistuse määramiseks. Isik peab oma aega ja teekonda sihtpunktini optimaalsemalt planeerima. Lähtudes antud asjaoludest ei pea kohtuväline menetleja mõistetud karistuse asendamist rahatrahviga vajalikuks ega otstarbekaks. Selline karistusviis ei avalda isikule vajaliku mõju. Isikule on määratud teole vastav karistus, tegemist on rikkumisega, mida ei saa kergesõnaliselt õigustada ja asjaolust, et isik oma tegu tunnistab, ei piisa, kergema karistuse määramiseks.

Arvestades eeltooduga jääb Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja tehtud otsuse juurde ja palub kohtul jätta vastuvõetud otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab § 15 lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 LS

järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk 13 millest nähtub, et

xxx

kmxxx l teostati mootorsõiduki liikluskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker MDR nr AS008371, seadmele tehtud test 15.07.2012 kell 17.30, tulemus: töökorras.

Mõõtmist teostati kõrvalteel seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, üksinda, lähenes. Kiirust mõõdeti 2-3 sekundi jooksul, segavaid faktoreid ei esinenud. Kiirus 115 irus 90 e mõõtmisel oli seadme lugem km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud ki km/h, laiend - 4 km/h, seega

määramatus + ületamine on mitte vähem kui 21 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise

4

kohta. Tunnistajaks on kaasatud Axxx xxx Š . Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 13 ). Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist lk 11 nähtub, et ta võtab rikkumise omaks ega vaidlusta kiiruse ületamise fakti. Kohus tuvastas, et L.S-i poolt xxx xxx xxx juhitud mootorsõiduk liikus xxx-l kiirusega 115+-4 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Seega piiranguks on 90 km/h. L.S-i maksimaalse sõidukiiruse sõiduki kiiruseks -4 km/h t 21 km/h antud teelõigul oli mõõdetud 115+ , seega ületamine vähemal võrra. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21 kuni 40 km/h kar ühikut ( see on istatakse rahatrahviga kuni 100 trahvi 400 eurot ) – 1 trahviühik on 4 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega pani menetlus

alune isik toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks k trahviühikut rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmine uni 100

kuni kuue kuuni .

L.S tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning

tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust, nimelt sõites kiirusega vähemalt 111 km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav kiirus 90 km/t, rikkus menetlusalune isik LS- st nimelt õ 15

lg 1 p 1 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönas seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

06.08 lega L.S tunnistati .2012 tegi kohtuväline menetleja otsuse, mil

süüdi LS § 227 lg 2 KarS § 56 lg 1 LS § 227 eriõiguse järgi ja karistati lg 2 alusel äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebuse esitaja palus karistusena ainult rahatrahv. määrata L.S-i - SVK KLIMA eeldab (ta on töökoht OÜ s juhtimisõiguse olemasolu autojuht)

ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56

näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda

edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine.

LS § 227 mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima lg 2 kohaselt karistatakse sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 400 eurot

– 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et määratud sõiduki juhtimise äravõtmine 3 on põhjendatud. kuuks

5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks

efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

L.S on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest lk 23-26) (Karistusregisrist väljavõte ), kusjuures pärast

ennetähtaegset vabanemist 22.06.2009, viibides katseajal kuni 11.11.2010, pani ta esimese väärteo toime ja just nimelt kiiruse ületamise juba 20.07.2009, mille eest oli

karistatud rahatrahviga 49,85 eurot, mis on tasutud. Pärast seda oli ta väärteokorrras karistatud veel 7 korral, muuhulgas 5 korral

jällegi kiiruse ületamise eest ja ühel korral

juhtimise eest .

ilma juhtimisõiguseta Määratud 8 rahatrahvidest on tasutud kaks.

Kohtuvälise m alusel määrati temale LS § enetleja 20.11.2011 otsuse 227 lg 3 alusel rahatrahv 340 eurot ja kohaldati lisakari kuuks, trahv on stus juhtimisõiguse äravõtmine 3

senini tasumata. Peale seda karistust on isikut veel 2 korral kiiruse ületamise eest karistatud. Samuti jätkas ta sõiduki juhtimist ajal, mil juhtimisõigus oli talt kohtuvälise menetleja jõustunud otsusega ära võetud ( karistatud 02.03.2012 otsusega rahatrahviga 380 eurot, trahv on tasumata). Viimati 14.07.2012 227 lg 2 otsusega määrati temale LS §

alusel rahatrahv 120 eurot, tasumata. ik need karistused on kehtivad. L.S-i Kõ puhul tuleb kohus

ülaltoodi alusel järeldusele, et tegemist on süstemaatilise

liiklusnõuete rikkujaga, kellel on välja ku 2011-2012 ajavahemikul junenud selge harjumus kehtestatud kiirusepiirangutest mitte kinni pidada.

Kohus leiab, et põhikaristusena, juhtimisõiguse äravõtmine on iseenesest põhjendatud, sest Karistusregistri teatisest ( 23-26 L.S-ile lk ) nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole

piisavat mõju avaldanud. Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena võib

panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Põhikaristusena rahatrahvi kohaldamist L.S-i puhul enam ilmselt ei piisa ja seda isegi koostoimes lüh LS § 227 lg 2 sätetele võib karistada sõiduki juhtimisõiguse iajalise lisakaristusega.

äravõtmisega kuni kuuni. Isikule on määratud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuue kuuks, mis on keskmises s. määra

L.S , vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest , ei ole neist vajalikke järeldusi teinud, (alates juulist 2009 kuuel korral) millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu

temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui L.S-i

ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Tööturul on võimalik asuda muule tööle kui ainult autojuhina, seda enam, et professionaalse autojuhi amet nõuab ranget liiklusdistsipliini, mida L.S ei ole. Ju 3 htimisõiguse äravõtmisel kuuks, mis ei ole isegi pikaajaline, ei kaasne L.S-ile ja tema perele selliseid ebamugavusi, mis oleksid ebaproportsionaalsed toimepandule.

Riihikohtu praktika kohaselt, lahend 3-1-1-26-10, p 7.3: „…Kriminaalkolleegium

märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt

tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise

võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks

asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“ Kohus soostuks võimalusega vätida karistusena juhtimisõiguse äravõtmise määramist

(kuna isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga), kui kohtul oleks vähematki

alust arvata, et rahatrahviga karistamiga oleks L.S-i puhul saavutatavad

6 karistamise eesmärgid, et ta hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kuigi L.S

lubab kaebuses hoiduda edaspidi õigusrikkumiste toimepanemises ja

kahetseb vähemalt sõnalisel siiralt, näitab tema eelnev, eriti viimase aja jooksul,

käitumine vastupidist. Sel juhul ei tekkinud kohtul siseveendumust, et rahatrahv on endiselt see karistusmee

de, mis võib osutuda piisavaks isiku mõjutamiseks.

L.S

olles teadlik endal lasuvatest perekondlikkest

ülalpidamiskohustustest, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmiseks on tal juhtimisõigus hädavajalik, ei

saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus

juhtimisõiguse järele seoses perekondlike või tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks liiklusalase väärteo toimepanemist.

Juhtimisõiguse äravõtmise määramine võib talle avaldada mõju ja panna ta

efektiivset hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest.

Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes juhtimisõiguse

äravõtmise kohaldamine mõjutada edaspidi hoiduma süütegude L.S-i toimepanemisest.

KOHTU MEE™ED

L.S-i tema kaebus tuleb jätta rahuldamata ja suhtes kohtuvälise menetleja Ida Prefektuur aevu poolt tehtud 06.08.2012

i vanemväärteomenetleja Meelis K o 5631 muutmata. tsus väärteoasjas 2440,12,00

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Inna Kirsipuu