1-12-5370/61-12-5370/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2012. a Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-5370 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi A.A. i süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav A.A.

isikukood: 49607292742; elukoht: XXXXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral – Tartu Maakohtu 29.09.2011. a otsusega KarS § 25 lg 1 – 121 järgi 30 päeva vangistusega (kandmata karistus 28 päeva vangistust) tingimisi KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga; Tartu Maakohtu 13.12.2011. a otsusega KarS § 121 järgi KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 2 kuud vangistust tingimisi KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud ühel korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 23.02.2012 Kahtlustatavana kinni peetud 22-23.02.2012. a Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.A. KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.–23.02.2012. a, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka, A.A. i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada A.A. ile mõistetud 4 kuud ja 28 päeva vangistust 296 (kakssada üheksakümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata A.A. i üldkasuliku töö tegemiseks 1 (ühe) aasta pikkune tähtaeg.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatule: 1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata A.A. ile kohustus jätkata käitumiskontrolli ajal õpinguid üldhariduse omandamiseks.

Tõkend – elukohast mittelahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 188 alusel välja mõista A.A. i emalt Maia Vinnilt (Vinni, isikukood 46810192760) riigituludesse menetluskuludena osa sundraha 100 (ükssada) eurot.

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigi kanda, sundraha osa 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot välja mõistmata.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 100 eurot tasumine ositi 10 (kümnele) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele kuupäevale järgnevast kuust on Maia Vinni kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 10 (kümme) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

A.A. i süüdistatakse selles, et tema võttis 22.02.2012 kella 16.35 paiku Tartu maakonnas, Mäksa vallas, Kaagvere Erikoolis oma toas isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kätega kinni kaasõpilase S.K. kätest ja tõukas kannatanut tahapoole, mille tagajärjel S.K. kukkus seljaga vastu toas asuva voodi puidust äärt. Seejärel võttis A.A. kätega S.K. juustest kinni ja sakutas teda umbes kahe minuti jooksul. Sellise tegevusega tekitas A.A. S.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – peapõrutuse. Sellega pani A.A. toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav A.A. i karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.A. i eelvangistuses viibitud aeg 22.– 23.02.2012. a, s.o 2 päeva ja mõista karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, liites sellele Tartu Maakohtu poolt 13.12.2011 A.A. ile liitkaristusena mõistetud 2 kuud vangistust ja mõista A.A. ile liitkaristuseks 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada A.A. ile mõistetud 4 kuud ja 28 päeva vangistust 296 tunni üldkasuliku tööga, mille A.A. on kohustatud ära tegema üheaastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et A.A. on kohustatud käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks.

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.A. i on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.A. süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

4

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 76,80 eurot, kohtumenetluses 19,20 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot).

A.A. on 16-aastane õpilane, kellel puudub iseseisev sissetulek. Kohus leiab, et alaealise A.A. i menetluskulude hüvitamise kohustus tuleb vastavalt KrMS §-le 188 panna tema emale Maia Vinnile.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist, arvestades pere rasket majanduslikku olukorda.

Kohus leiab, et taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib A.A. i ema Maia Vinnile üle jõu. Maia Vinni on 60% töövõimetu, tema pension on 153 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, abikaasa ei tööta. Pere saab sotsiaaltoetust. Arvestades Maia Vinni majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Arvestades Maia Vinni maksevõimet, tuleb anda talle võimalus hüvitada menetluskulud ositi 10 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik