4-12-2454/7 · 4-12-2454/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 01.august 2012.a.Rapla Väärteoasja number 4-12-2454 Väärteoasi

M.Z kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna

patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini 17.mai 2012.a. otsusele Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi Kaebuse esitaja M.Z, isikukood xxx, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxx xxxxx mnt. x, xxxxxxxxx xx tööline Kohtuväline menetleja

Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Olimar Merilaini Kohtuistungi toimumise aeg 01.august 2012 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 2, 133, 135 lg 2 ja 4, 155 ja 156

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini 17.mai 2012.a. otsus M.Z süüdistuses Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi muutmata ja M.Z kaebus rahuldamata.

Karistuse tähtaega arvestatakse kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada

maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise kohtuotsuse motiveerivat osa ei koostata ja kohtuotsus jõustub

09.augustil 2012.a. Kassatsiooniteate esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna 15.

päevaks pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav.

Asjaolud

Kaevatava otsusega on M.Z tunnistatud süüdi väärteos Liiklusseaduse § 2224 lg. 2 järgi ja

karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks (6) kuuks. Otsuse kohaselt juhtis

M.Z 21.aprillil 2012.a. kella 00.30 paiku Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna-Põlma teel sõiduautot Liiklusseaduse § 69 lg. 5 vastases seisundis- tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,39 milligrammi alkoholi.

M.Z tunnistab väärteo toimepanemist. Kaebuse kohaselt tekkis vajadus autoga sõima minna ootamatult. M.Z oli plaanis viia auto pühapäeval 22.aprillil k.a. tuttava juurde remonti, kuid õhtul selgus, et ta pidi olema 21.aprillil ja 22.aprillil k.a. tööl ja seepärast tahtis sõita kohe tuttava juurde, et saada kätte vajalik varuosa. M.Z oli joonud ve ini ja saab aru, et toimis mõtlematult.

Alates 2010.a. detsembrikuust on M.Z alaline töökoht, enne seda oli

töötu. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise korral võib ta kaotada töökoha, sest juhtimisõigus on vajalik nii tööle saamiseks kui ka töökohustuste täitmiseks. M.Z peab tagastama pangale laenu ja majanduslik

olukord kujuneb töö kaotamise korral raskeks. Neil põhjustel taotleb M.Z karistuse

kergendamist. Menetlusalune isik nõustub ka rahatrahviga, kui juhtimisõiguse äravõtmise aeg oleks lühem.

Kohtuväline menetleja ei pea kaebust põhjendatuks ja leiab, et karistuse tähtaeg sanktsioonis ettenähtust pooles ulatuses vastab süüks pandud teo ohtlikkusele ja menetlusaluse isiku isiksusele.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Asjas

ei ole vaidlust selle üle, et M.Z käitumises esinevad süüks arvatud väärteo objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Väärteoprotokolli kohaselt peeti M.Z teo toimepanemisel kinni ja M.Z tunnistab nii kaebuses kui ka kohtuistungil antud ütlustes teo toimepanemist. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli M.Z poolt välja hingatud õhu ühes liitris 0,39 milligrammi alkoholi. M.Z võtab omaks, et ta asus autot juhtima vahetult pärast alkoholi tarvitamist. Seega

tegutses ta KarS § 16 lg. 2 mõttes otsese tahtlusega. Küsimusi süüd või õigusvastasust välistavatest asjaolude esinemisest antud juhul ei tõusetu.

KarS §§ 57 ja 58 nimetatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid M.Z tegevuses ei ole ja karistuse määr pooles ulatuses sanktsioonis ettenähtust on seega teo ohtlikkusele

vastav. M.Z on 27.septembril 2010.a. karistatud kohtu poolt KarS § 424 järgi s.o. mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja kohus kohaldas sel korral mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist lisakaristusena. Autoga veelkordne sõitmaminek alkoholi tarvitanuna näitab

menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist õiguskorda ja sellega kaasneda võivasse karistusse. Kohtul ei ole alust kahelda, et mootorsõiduki juhtimise õigus on M.Z-ile töö tegemiseks ja oma

rahaliste kohustuste täitmiseks vajalik, kuid sellega oleks M.Z pidanud autoga sõitma minnes ka arvestama. Asja lahendamisel ei oma seepärast tähtsust tööandja poolt koostatud iseloomustus,

millest nähtub, et M.Z vajab töökohustuste täitmiseks mootorsõiduki juhtimise õigust ja et ta pidi 21.aprillil k.a. ootamatult tööl olema. Kohtu jaoks ei ole usutav M.Z väide, et auto jaoks vajaliku varuosa kättesaamiseks tuli just samal ööl tuttava juurde kohale sõita ja et sellest sõidust olenes auto kordasaamine. Kui autoga oli võimalik sõita öösel, siis oleks sama autoga saanud sõita ka järgmisel hommikul tööle ja teha auto remondiks vajalikud sõidud. Neil põhjustel kohus leiab,

et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on õiguskorra tagamise huvides rahalisest karistusest efektiivsem ja karistuse liigi muutmine ei oleks põhjendatud.

Indrek Saar Kohtunik