4-12-1823/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4 – 12 – 1823 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Tõlk Anu Metsallik Kohtuasi

V.Z (isikukood xxx; Itaalia Vabariigi

kodanik; elukoht: xxx; töökoht: U OÜ) väärteoasi Liiklusseaduse § 207 ja § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 03.04.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,12,000789 Asja läbivaatamise kuupäev 31.05.2012.a, 06.05.2012.a. ja 18.06.2012.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja V.Z kaebuse esitaja kaitsja Henrik Kirsimäe kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus

otsustas:

Jätta PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 03.04.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,12,000789 muutmata ning V.Z kaebus rahuldamata.

Jätta rahuldamata V.Z taotlus kaitsjale makstud õigusabi kulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest.

Tasu tõlketeenuse osutamise eest, summas 153.60 eurot, jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa

kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 28.08.2012.a.

Asjaolud ja menetluse käik

09.03.2012.a on koostatud väärteoprotokoll AB 1132120 selle kohta, et V.Z juhtis

20.01.2012.a. kell 03.34 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Paldiski mnt. 48a juures

mootorsõidukit BMW Z4, reg. märgiga xxx, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline

tehnonõuetele vastavuse kontroll, samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingat s õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg/l (0,32 +/- 0,05 mg/l). Sellise tegevusega rikkus V.Z LS § 69 lg 5 ja § 73 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseerit d väärteod.

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

poolt 03.04.2012.a. väärteoasjas 2317,12,000789 tehtud otsusega karistati V.Z rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses s.o 700.00 eurot.

V.Z kaitsja Henrik Kirsimäe esitas 24.04.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles

palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini poolt 03.04.2012.a. tehtud otsus väärteoasjas 2317,12,000789 ning lõpetada väärteoasjas menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel

Menetlusaluse isiku kaitsja märgib, et väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 2 kohaselt Kui

käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS)§ 10 lg 2 kohaselt menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. KrMS § 161 lg 1 kohaselt kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda

eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tema puudumise tõttu õigustühine. Politsei ja piirivalve seadus (PPVS) § 724 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga

alkoholi sisaldumist isiku väljahingat s õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku

alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral

alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku

alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt enne alkoholijoobe kontrollimist indikaatorvahendiga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest; 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta ldusi, mis protokollitakse; 4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga; 5) õigus esitada vaie Politseija Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule.

Ülalloetletud toimingute puhul on tegemist kohustuslike menetlusaluse isikule ant te selgitustega, mis on käsitletav menetlustoiminguna V™S tähenduses.

3 Kuivõrd antud menetlustoimingu ja alkoholijoobe tuvastamisel ei olnud kaebaja jaoks kaasatud menetlusse tõlki, siis on rikutud kaebaja suhtes KrMS § 161 lg-t 1.

Kaebajale ei ole tema poolt vald s mis tahes keeles teatatud õigusest keelduda nii indikaatorvahendi kontrollist kui ka õigusest nõuda vereproovi uuringut. Kaebaja seisukohast on selliste kriminaalmenetluslike garantiide tagamata jätmisel tegu tema põhiõigusliku riivega.

Eeltoodust johtuvalt on tema suhtes seoses alkoholi joobe tuvastamisega seotud

menetlustoiminguid õigustühised ning nende arvestamine otsuse tegemisel ei olnud lubatud.

Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus pole tõendatud kaebejale inkrimineerit süüteo objektiivseid tunnuseid, mistõttu puudus legitiimne aluse kaebaja karistamiseks joobes juhtimise eest. Kaebaja seisukohast on toime pandud oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine.

Menetlusaluse isiku kaitsja jäi toimunud kohtuistungil esitatud kaebuse juurde ning leidis, et et 20.01.12 toimunud liiklusjärelevalvejärgselt läbiviidud menetlustoimingute raames on oluliselt

rikutud menetlusaluse isiku menetlusõiguslikke tagatisi. Talle ei tagatud esimeseks menetlustoiminguks tõlgi olemasolu KrMS § 161 tähenduses. Kuna ta ei valda eesti keelt, oli

tõlk kohustuslik. Kuivõrd tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli esimeseks menetlustoiminguks joobe kontroll indikaatorvahendiga, millele eelnesid selgituste andmine ja õiguste tutvustamine,

siis oli tegemist menetlustoiminguga, mis KrMS § 161 lg 4 tähenduses eeldas tõlgi kohustuslikku osalemist, kuna indikaatorvahendiga joobe kontrollimine eeldab PPS § 724 lg-st 2 tulenevalt võõrkeelse teksti tõlkimist. KrMS § 161 lg 6 kohaselt peab tõlk olema kaasatud kohe

menetlustoimingu alguses. Antud tehioludest aga nähtub, et menetlusalune isik allutati

indikaatorvahendi kontrollile ning vast d selgitused anti hilisemalt alles politseijaoskonnas. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-157-05 asunud seisukohale, et tõlk tuleb kaasata koheselt

menetlustoimingu alustamsest, mitte selle hilisemas staadiumis. Alternatiivselt asub kaebaja seisukohale, et kui indikaatorvahendi kontroll menetlustoiminguna ei eelda tõlgi olemasolu, siis

ei selgitanud sündmuskohal viibinud politseiametnikud menetlusalusele isikule piis lt selgelt tema õigusi. Kokkuvõtvalt siis emmas-kummas olukorras on kaebaja jaoks tegemist olulise rikkumisega V™S § 150 lg 1 p 9 mõistes, mis sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui asja on arutatud keeles, mida isik ei valda.

V.Z ldas kohtuistungil, et ta oli söönud kolm umbes 250 grammist magustoitu, mis sisaldasid alkoholi. See magustoit sisaldab päris palju alkoholi, aga kuna see on magustoidu sees, siis sellest aru ei saa. Tundis ennast väga hästi ja ei olnud üldse sellist tunnet, et oleks tarvitanud alkoholi. Tunnistas, et 20.01.2012.a. puudus tema autol kehtiv tehnoülevaatus. Kui ta auto ostis,

siis öeldi talle, et ülevaatus on autol olemas. Kui teda oli politsei poolt peatatud, siis kutsuti

kohale teine patrull, kuna esimene patrull ei osanud keelt, milles temaga suhelda. Korraldus puhuda indikaatorvahendisse anti talle inglise keeles. Küsis patrulli käest, mida tähend d need allkirjad, mida ta peab andma ning temale selgitati nende tähendust. Selgitus oli talle arusaadav.

Arvab, et enne esimest puhumist selgitati talle võimalust keelduda sellest. Peale seda viidi ta jaoskonda ja öeldi, et tehakse veel üks test ja ka enne teist puhumist jaoskonnas selgitati talle, et tal on õigus keelduda puhumisest. Ka jaoskonnas puhus ta vabatahtlikult. Kui ta oli mõlemad puhumistestid ära teinud, jõudis kohale tõlk, aga tal ei olnud enam midagi teha, sest mõlemad testid olid tehtud. Tõlki polnud kohal protsessi ajal ja keegi ei seletanud talle midagi. Talle ei selgitatud õigust valida erinevate joobeseisundi tuvastamise viiside vahel. Tõlk selgitas temale,

mida miski osa dokumentides tähendab. Omapoolsed ütlused ja selgitused dokumentidele kirjutas politseijaoskonnas tõlgi juuresolekul. Õigust keelduda puhumisest alkomeetrisse selgitati temale inglise keeles. Ametnik valdas inglise keelt hästi ja tema sai sellest aru.

Kohtus üle kuulatud tunnistaja Sergei I ldas, et oli 20.01.2012.a. tööl ja märkas Paldiski mnt.

Statoili tankla juures sõidukit, millest väljus ja sisenes korduvalt meesterahvas. Tuikus auto juures. Meesterahva käitumine tundus talle kahtlane ja otsustas teda kontrollida. Peatasid tema juhitud sõiduki tanklast eemal ja peale peatamist selgus, et meesterahvas räägib inglise keeles.

4 Kuna tema inglise keelt ei oska, siis kutsusid teise patrulli. Peale peatamist selgus ka asjaolu, et auto ei ole läbinud korralist tehnoülevaatust. Teise patrulli saabumisel andsid isiku nendele üle.

Kohtus üle kuulatud tunnistaja Martin V ldas, et 20.01.2012.a. oli ta patrullis koos välijuht Alo V ning nende abi palus teine patrull, kes oli Paldiski maanteel kinni pidanud sõiduki, mille juht rääkis nendele arusaamatus keeles. Selgus, et tegemist on itaallasega, kes rääkis inglise keeles.

Tema palus tulla isikul nende autosse, kus välijuht Alo V kontrollis indikaatorvahendiga

alkoholi esinemist isiku poolt väljahingat s õhus. Enne indikaatorvahendiga kontrollimist selgitati isikule tema õigused inglise keeles. Isik puhus vabatalikult indikaatorvahendisse, sest puhumine kestab 8 sekundit ja raske oleks seda sunniviisiliselt teha. Kuna indikaatorvahendi näit oli positiivne, siis toimetati isik Kesklinna politseijaoskonda, kus on ööpäevaringne inglise-eesti

keele tõlk. Koha peale Paldiski mnt-le isik tõlki ei nõudnud, samuti ei nõudnud ta ka

meditsiiniasutusse toimetamist. Tõlk viibis terve menetlustoimingu läbiviimise juures, kui tuvastati joove tõendusliku alkomeetriga. Enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist ei ldanud ta soovi vereproovi andmiseks. Isik ei ldanud arvamust, et ta ei saa inglise keelest aru ja vaja oleks itaalia keele tõlki.

Kohtus üle kuulatud tunnistaja Alo V ldas, et 20.01.2012.a. pidasid politseinikud Rainer K ja

Sergei I liiklusjärelevalve käigus kinni isiku, kes rääkis inglise keeles, mida nad kumbki ei osanud. Nemad võtsid tema kui välijuhiga ühendust, et tema (Alo V ) kohale tuleks ja suhtleks isikuga isikule arusaad s keeles. Kohale jõudes selgus, et sõiduk oli peatatud seoses väiksema rikkumisega, milleks oli vist ülevaatuse puudumine, kuid peale peatamist tekkis ka kahtlus, et

juht võib olla tarvitanud alkoholi. Tema koos Martin V iga selgitas, mis toimub ja millised

toimingud tuleb teha edasi. Indikaatorvahendi kasutamine toimus seal, kus auto oli peatatud.

Temaga suheldi inglise keeles ja isik sai sellest selgelt aru. Ta selgitas talle õigust keelduda indikaatorvahendisse või tõenduslikku alkomeetrisse puhumast. Ka pakkus võimalust minna

Wismari haiglasse vereproovi andmiseks, kuid isik ei mõistnud, miks tema peab maksma ekspertiisi eest, kui politsei ta sinna viib, mistõttu menetlusalune isik keeldus sellest. Peale seda toimetati isik Kesklinna politseijaoskonda, kus isikul lubati helistada, mida ta ka tegi kuni tõlgi

saabumiseni. Enne tõlgi saabumist mingeid toiminguid ei tehtud. Kui saabus tõlk, siis tema

rääkis eesti keeles ja tõlk tõlkis isikule kogu räägitu inglise keelde. Isikul võimaldati anda omakäelised selgitused, mida ta jaoskonnas ka tegi. Itaalia keele tõlgi osalemist ta ei nõudnud.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil jätta V.Z kaebuse rahuldamata. Joobe tuvastamine on haldutoiming, mille puhul rakendatakse haldusmenetluse sätteid. Kuna isik valdas inglise keelt, siis temaga suheldi talle arusaad s kelles, seega on ümber lükatud väited, et asja arutati keeles, mida ta ei valda. Hiljem Kesklinna PJ-s oli tõlk juba olemas, tõlk on seal 24 tundi kohal, seega ei ole väärteomentlusõigust rikutud.

Kohtuotsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära kuulanud kohtumenetluse pooled, tunnistajad, uurinud kõiki väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5

V.Z poolt toimepandud väärteod on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et V.Z juhtis 20.01.2012.a. kell 03.34 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Paldiski mnt. 48a juures mootorsõidukit BMW Z4, reg. märgiga xxx. Lisaks kaebaja kinnitusele tõend d sõiduki juhtimise fakti ka tunnistaja Sergei I ütlused. Asjaolu, et V.Z juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kinnit d kõik antud asjas kogutud tõendid. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist tuvastas Põhja

Prefektuuri välijuht Alo V V.Z ühes liitris väljahingat s õhus 0,27 milligrammi

alkoholi. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmete õigsust kinnitab

tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, millisest nähtub, et 20.01.2012.a. aj hemikul

04.22-04.28 mõõtja Alo V , kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr. ARAF-0036, tuvastas V.Z seisundi, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,32 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05, lõplik mõõtetulemus 0,27 mg/l.

Ka indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrolliti 20.01.2012.a. kell 03.51 V.Z väljahingat s õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A 103444, (kalibreeritud kuni 07.04.2012.a.) ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,30 mg/l).

V.Z poolset mootorsõiduki juhtimist tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega kaebaja kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingat s õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudub vast kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik

kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. V.Z on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

Kaebajale on arvatud süüks ka sõiduki, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline

tehnonõuetele vastavuse kontroll, juhtimine. Nimetatud asjaolu ei eita ka kaebaja ning see on

tõendamist leidnud ka väärteoasja raames kogutud kirjaliku tõendiga – Maanteeameti

liiklusregistri väljavõttega, mille järgi oli eelpool nimetatud sõidukil 20.01.2012 läbimata korraline tehnoülevaatus. Seega on kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist, et V.Z juhtis 20.01.2012.a. kell 03.34 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Paldiski mnt. 48a juures mootorsõidukit BMW Z4, reg. märgiga xxx, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll, samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingat s õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg/l (0,32 +/- 0,05 mg/l). Kohtu hinnangul on kaebaja pannud kvalifitseerit d väärteod toime ettevaatamatusest, kuna isik, kes sõi teadlikult magustoitu, mis sisaldab ka alkoholi, peab ise tundma huvi ja selgitama välja kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. Samuti peab juht tundma huvi ja kontrollima, kas sõidukil, mida ta juhib, on seaduses sätestatud tehnoülevaatus läbitud. Kuna teo õigusvastasust ja kaebaja süüd välist id asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu ja kohus on tuvastanud LS § 224 lg 2 ja § 207 tunnuste esinemise menetlusaluse isiku käitumises, on kaebaja karistamine olnud põhjendatud ja õiguspärane.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistat süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergend id ja raskend id

asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistusregistri teatisest nähtub kaebajal 1 kehtiva karistuse olemasolu.

Kohtuväline menetleja on määranud V.Z-ile karistuseks rahatrahvi 175 trahviühiku ulatuses ega ole kohaldanud lisakaristust. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt

kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele.

6

Väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 lg 1 p 1 alusel kohus alust ei näe, kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja liku menetlushuvi puudumise tõttu. Alkoholi piirmäära ület s seisundis mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub keelatud seisundis sõidukit juhtima, on

liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud

vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut

suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses

osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna alkoholi piirmäära ület s seisundis sõiduki juhtimine

kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega, mistõttu ei saa käesolevas asjas rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ega liku menetlushuvi puudumisest.

Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta väärteoasja

kohtuvälises menetluses, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole ei

väärteoprotokolli koostamisel ega väärteootsuse tegemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

Vast lt V™S § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. Kriminaalmenetlus võib

menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui

nad seda vald d. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tagatakse menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tõlgi abi. KrMS § 161 lg 1 kohaselt kui on vaja

tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse

kriminaalmenetlusse tõlk ja lg 2 kohaselt ei või tõlgi ülesannet täita kriminaalmenetluse muu

subjekt. KrMS § 161 lg 4 kohaselt on tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming

tema puudumise tõttu õigustühine. Väärteomenetluse seadustikus ei ole menetluse keelde

puutuvat sätestatud teisiti KrMS §-st 10 ega 161. V™S § 150 lg 1 p 9 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda.

Kaebuse kohaselt on rikutud oluliselt väärteomenetluseõigust sellega, et menetlusse ei olnud algselt kaasatud tõlki ja kaebaja ei saanud aru, et tal on õigus keelduda indikaatorvahendi kontrollist kui ka nõuda vereproovi uuringut. Kohus kaebaja väidetega väärteomenetluse olulise rikkumise kohta ei nõustu.

Tunnistaja Sergei I ütluste kohaselt peale seda, kui V.Z poolt juhitud sõidukile oli antud peatumismärguanne selgus, et roolis olnud isik ei räägi eesti keeles, vaid inglise keeles,

teavitati viivitamatult inglise keelt osk t välijuhti, kes saabus kohale. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka tunnistaja Alo V ütlustega, kelle sõnul sõitis ta peale informatsiooni saamist kohale ning asus autojuhiga rääkima keeles, mida viimane valdas s.o inglise keeles. Tema andis V.Z-ile

inglise keeles korralduse puhuda indikaatorvahendisse, selgitades ka indikaatorvahendisse puhumise keeldumise võimalust. Ka kaebaja kinnitas kohtus, et kohapeal öeldi, et tal on võimalus keelduda puhumisest, aga siis viiakse ta jaoskonda.

V.Z väited selle kohta, et temale ei tutvustatud enne indikaatorvahendisse puhumist PPVS § 724 lõikes 2 sätestatud õigusi, on ümber lükatud tunnistajate Alo V kui ka Martin V i

ütlustega, kes mõlemad ldasid, et õiguste ja kohustuste selgitamine toimus enne indikaatorvahendi kasutamist.

Seega ei saa väita, et indikaatorvahendi kasutamise toiming teostati keeles, mida kontrollile allutatud isik ei vallanud.

Siseministri 15.12.2009.a. määrusega nr. 70 kehtestatud „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise korra“ § 2 lg 1 kohaselt

7 kontrollitakse indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist kontrollile allutatud isiku väljahingat s õhus. Riigikohus on korduvalt oma otsustes rõhutanud, et indikaatorvahendiga ei ole võimalik

tuvastada kontrollile allutatud isiku joovet, vaid seda on võimalik teha ainult mõõteseaduse kohaselt taadeldud tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga.

Kuna antud juhul oli indikaatorvahendi näit positiivne, siis toimetati V.Z Kesklinna politseijaoskonda, kus oli nii tõenduslik alkomeeter kui ka professionaalne inglise keele tõlk. Ka V.Z-ile selgitati, et jaoskonda viimine on t line protseduur, kui indikaatorvahendi näit on positiivne ja kohapeal ei ole võimalik kasutada tõenduslikku alkomeetrit.

Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed V.Z väited selle kohta, et tõlk saabus peale

seda, kui tõendusliku alkomeetri kasutamine oli toimunud. V.Z ütlused on ümber lükatud tunnistaja Alo V ütlustega selle kohta, et Kesklinna politseijaoskonnas ei tehtud mingeid toiminguid enne tõlgi saabumist ja V.Z lubati helistada, mida ta ka tegi ja kõne kestis kuni tõlgi saabumiseni. Samuti on tunnistaja Martin V ldanud kohtuistungil, et tõlk viibis juures kogu aja, kui V.Z teostas puhumise tõenduslikku alkomeetrisse, samuti selgitas Alo V enne tõendusliku alkomeetri kasutamist tõlgi vahendusel õigusi ja kohustusi.

Ka V.Z ise on kinnitanud, et talle selgitati tõlgi poolt jaoskonnas mida mingi tekst

dokumentides tähendab. Ka selgitused kirjutas ta tõlgi juuresolekul. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis olevad ütlused kirjutas ise politseijaoskonnas tõlgi juuresolekul. V.Z on ühtmoodi nii kohtuvälises menetluses antud selgitustes kui ka kohtus kinnitanud, et oli söönud magustoitu, mis sisaldas alkoholi.

Riigikohus on oma otsuses nr. 3-1-1-6-07 märkinud, et üldjuhul tuleb õigusteja kohustuste

selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku

allkirjaga. On piis lt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja

tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel

tagasi võtta. Mõistet lt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust.

Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud asjaolusid nagu oleks V.Z sunnitud dokumentidele alla kirjutama või oleks allkirja saamiseks kasutatud pettust.

Nii tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, tõendusliku alkomeetri väljatrükist,

indikaatorvahendi kasutamise protokollist kui ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et kõik eelnimetatud dokumendid on tõlk Benno A poolt V.Z-ile tõlgitud.

Tunnistajad Alo V ja Martin V on kohtus selgitanud ja kinnitanud, et menetlus toimus inglise

keeles, mida V.Z valdas ning talle ei jäänud väärteomenetluse olemus menetleja inglise keele oskuse tõttu arusaamatuks. Ka ei ole kaebaja kogu menetluse kestel väitnud ja ka

kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et menetlusalune isik oleks inglise keelsest menetlusest keeldunud ning väärteoprotokolli pöördel on tema allkiri V™S § 19 teksti inglise keelse tõlke

juures, samuti on ta kinnitanud väärteoprotokolliga tutvumist ja selle kättesaamist. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku nõusolekul talle arusaad s keeles mitte-eestikeelsena toimunud menetluse korral on järgitud KrMS § 10 lg 1 ning ei ole ka rikutud KrMS § 161 nõudeid ning indikaatorvahendiga joobe tuvastamisel tõlgi puudumine ei ole käsitletav V™S § 150 lg 1 p 9

rikkumisena. Maakohtus toiminud väärteoasja eestikeelses kaebemenetluses on olnud tõlgi osavõtt menetlusest ja kaebajale seega tõlgi abi läbivalt tagatud. Seetõttu leiab kohus, et puudub

alus väita, et vaidlusalune väärteomenetlus on läbi viidud väärteomenetlusõiguse normide rikkumisega ning seetõttu puudub ka alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks.

Kohus ei rahulda kaebuse esitaja taotlust kaitsja tasu hüvitamiseks riigi eelarvest, kuna V™S § 23 näeb ette õigusabikulude hüvitamise ainult väärteomenetluse lõpetamise korral V™S § 29 lg

1 p-des 1-3, 5-6 sätestatud alustel. Antud juhul kohus ei rahulda kaebust ja ei lõpeta

väärteomenetlust V.Z suhtes, mistõttu puudub ka alus kaebuse esitaja taotluse rahuldamiseks.

8 Kuna kaebuse esitaja emakeel on itaalia keel, siis osales kohtumenetluses eesti – itaalia keele

tõlk. Käesolevas väärtoeasjas on kohtule esitatud MILL Tõlkebüroo UÜ poolt arve summas

153.60 eurot seoses itaalia – eesti tõlketeenuse osutamisega kohtuistungil. Nimetatud summa jätab kohus riigi kanda tuginedes V™S § 2, § 38, KrMS § 173 lg 4, § 177 p 3 ja § 178 lg 2.

Aulike Salo Kohtunik