1-12-3872/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.augustil 2012 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1-12-3872 (11240104097)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretä , tõlk r

Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk

Kriminaalasi

N.O süüdistuses KarS § 197 lg 2 järgi ja VDK Ehitus OÜ süüdistuses S § 197 lg 3 järgi lühimenetluses

Kar

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Aivar Lembit prokuröri abi

Süüdistatavad

N.O isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, haridus, emakeel- eesti keel, xxx põhi töökoht: karistatud:

1. Tartu Maakohtu poolt KarS 422 lg 1 28.04.2005 §

järgi tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 2

aastat, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks;

2. 10.06.2008 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi

vangistusega 4 kuud, KarS § 69 alusel asendati

vangistust üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 10

kuud, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks Tõkendit ei ole kohaldatud.

S.V registrikood xxx, asukoht: xxx Süüdistatava esindaja N.O Kaitsja N.O a vandedavokaat Sirje ja S.V kaitsj Must RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

2 N.O süüdi tunnistada KarS § 197 lg 2 järgi.

Mõista karistuseks 2(kaks) aastat vangistust.

Vastavalt -le 238 lg N.O-le u KrMS § 2 vähendada mõistetud karist st ühe

kolmandiku ehk 8(kaheksa) kuu

võrra. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 4(neli) kuud vangistust.

Lähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi N.O suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui N.O katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 rgi ettenähtud kontrollnõudeid. -5 jä

Katseajaks määrata 2(kaks) aastat 6(kuus) kuud. Katseaja algus 28.08.2012. –

KarS § 75 käitumiskontrolli ajal järgima lg 1 p 1-5 tulenevalt kohustada N.O järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama k xxx

ohtu määratud alalises elukohas aadressil

2.

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata N.O katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

S.V süüdi tunnistada KarS § järgi 197 lg 3 . KarS § 44 lg 8 kohaldamisega 3900(kolm tuhat üheksasada) karistada rahalise karistusega eurot.

Vastavalt KrMS § 2 vähendada S.V ´le mõistetud karistust ühe -le 238 lg

kolmandiku ehk 1300 eurot rahaline karistus summas võrra. Kandmisele kuulub 2600(kaks tuhat kuussada) eurot.

KarS §66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine 10(kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tuleb tasuda 260 eurot kuni summa täieliku tasumiseni.

Rahalise karistuse esimene osa 260 eurot tasuda tuleb S.V ühe kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011 SEB pank

või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100065064, ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Rahuldada kannatanu I Kxxx tsiviilhagi mittevaralise ka xxx hju hüvitamiseks summas 5000 eurot

täielikult. Välja mõista süüdistatavatelt N.O-lt ja S.V-lt solidaarselt kannatanu Ixxx xxx xxx, kasuks 5000(viis tuhat) eurot tsiviilhagi katteks. sünd 19.05.1974, elukoht

Välja mõista N.O-lt riigituludesse menetluskulud:

3 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot sundraha, 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot 50 senti surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest (ekspertiisiakt 265,19.10.2011), 0,45 eurot toimiku paljundamise eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel lubada menetluskulude summas 571,40 eurot tasumine ositi

10(kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tuleb tasuda 57,14 eurot kuni summa täieliku tasumiseni.

Välja mõista S.V´lt riigituludesse menetluskulud: 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot sundraha, 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot 50 senti surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest (ekspertiisiakt 265,19.10.2011).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011

SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 04.09.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu dav alates 19.09.2012 kantseleis kättesaa

Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti -

kättesaadavusest ehk juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni 05.10.2012 kohtuotsuse peale.

Süüdistus

N.O on an selles, et tema, olles alates xxx kuni xxx tud kohtu alla ja süüdistatakse ( äriregistri kood xxx) objektijuht ja ühtlasi tööandja, kelle õigused ja kohutused on kindlaks määratud ametikirjelduse punktides 6.1-6.43 Skanska EMV AS ja S.V 01.06.2011 vahel koostatud Ehituse alltöövõtulepingus nr C83900, p 6.6 kohaselt on ta

kohustatud teostama töid vastavalt projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale ja

muudele Lepingu dokumentidele, p 6.24 kohaselt töövõtja kohustub tagama ohutuse

Ehitise ehitusobjektil ja selle naabruses ning Lepingu lisade tööohutusplaani ja

Töösisekorra eeskirja järgimise, jättis tahtlikult oma kohustused ja eelnimetatud nõuded täitmata, rikkudes sellega:

-

”Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 4 lg 2 nõudeid, mille kohaselt, tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. - Sama seaduse § 4 lg 42 nõudeid, mille kohaselt kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada

4

abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või

eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. - 4 Sama seaduse § 4 lg

4 nõuete kohaselt tuleb välitöö korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust

- Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud ¹ “ määruse § 5 lg 6 nõudeid, mille

kohaselt tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda eelkõige järgmisele tööle, mis on seotud varisemisohuga, näiteks lammutustöö, töö kaevandis

- Vabariigi V hutuse alitsuse 30. aprilli 2009.a. määruse nr 74 „Töötervishoiu ja tööo nõuded ehituses“ määruse § 31 lg 1 p 1, mis sätestab et kaevandis, kaevus, tunnelis või

maa all töötades tuleb tarvitusele võtta vajalikud ettevaatusabinõud, kasutada pinnasele vastavat toestust või tõkketammi

- Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määruse nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses ¹” määruse 2 jagu nõudeid, mis kehtestab erinõuded välistöökohtadele ja §

31 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt tuleb kaevandis töötades tarvitusele võtta vajaliku ettevaatusabinõuna pinnasele vastavate toestuste või tõkketammide kasutamise

- “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 13 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,

korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas

seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

- “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 13 lg 1 p 12 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende

täitmist; p 13 kohaselt korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe -

- Sama seaduse § 13 lg 1 p 14 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava

töö kohta.

S.V juhatuse liige N.O ei korraldanud S.V

ehitusobjektil xxx piirkonnas ühisveevarustuse renoveerimistööde käigus, tahtlikult võttis

10.08.2011 tööle alaealise N.O Kxxx (ik xxx), xxx poolt 31.05.2011 koostatud Ehitusetööde tööohutuse plaani B. osa punkti nr 3 kohaselt on tööde tegemisega kaasnevad ohutegurid likult ei – kaevise varisemise või maalihke oht ning tööprotsessi ohutuks taht

võtnud kaevandis kasutusele pinnase vajumiseks vastavat tõkestust, kuigi xxx xxx poolt

koostatud „ ühisveevarustuse renoveerimine. Magistraaltorustike projekteerimine 2. xxx

Osa. Ehitusprojekt Töö nr 23 10/2“ kohaselt kaeviku seinad tuleb nende varisemise või -

lähedal asuvate rajatiste kahjustamise vältimiseks toestada. Kaeviku toetus ning rajamise

meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud pinnase liikumahakkamine. N.O jättis tahtlikult täitmata seadustest ja töölepingust tulenevad kohustused ning

ei korraldanud töid ohutult, võimaldas töötajatel tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes. Kergemeelselt arvas ta, et varing jääb

5 toimumata seetõttu, et pinnas kraavi juures, milles töötasid N.O Kxxx ja Sxxx xxx oli i varem läbikaevamata. Nimetatud rikkumiste taga xxx maakonnas xxx-xxx järjel sai võimalikuks, et tänaval laskis

S.V alaealise töötaja N.O Kxxxt (xxx) kaevandisse, mis oli ca 3m

sügavune, 2,6 m laiune ja 8 m pikkune, toestamata ja püstloodis külgedega, et asetada paika veetoru. Kaevandi otsas töötas ekskavaator Case 210B, kui varises kaevandi otsas seisva ekskavaatori esiotsale vaadates kaevandi vasakpoolne sein ja mattis täielikult N.O Kxxo pinnase alla. Kannatanu N.O Kxxx

suri saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal.

Sellega pani N.O toime KarS § 197 järgi kvalifitseeritava kuriteo lg 2 -

töötervishoiu ja tööohutusnõuete nõuete eiramise, millega on ettevaatamatusest - põhjustatud inimese surm.

Samuti süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas S.V ( äriregistri kood xxx) selles, et S.V, tegutsedes läbi oma juhatuse liikme N.O, rikkus:

”Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 4 lg 2 nõudeid, mille kohaselt, tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. -Sama seaduse § 4 lg 42

nõudeid, mille kohaselt kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada

abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või

eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid

- 4 Sama seaduse § 4 lg

4

nõuete kohaselt tuleb välitöö korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud ¹ “ määruse § 5 lg 6 nõudeid, mille kohaselt tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda eelkõige järgmisele tööle, mis on seotud varisemisohuga, näiteks lammutustöö, töö kaevandis

Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009.a. määruse nr 74 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ määruse § 31 lg 1 p 1, mis sätestab et kaevandis, kaevus, tunnelis või maa all

töötades tuleb tarvitusele võtta vajalikud ettevaatusabinõud, kasutada pinnasele vastavat toestust või tõkketammi

Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määruse nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses ¹” määruse 2 jagu nõudeid, mis kehtestab erinõuded välistöökohtadele ja §

31 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt tuleb kaevandis töötades tarvitusele võtta vajaliku ettevaatusabinõuna pinnasele vastavate toestuste või tõkketammide kasutamise

“Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 13 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,

korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas

seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

“Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 13 lg 1 p 12 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende

6

täitmist; p 13 kohaselt korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe -

Sama seaduse § 13 lg 1 p 14 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö kohta.

S.V juhatuse korraldanud S.V liige N.O ei ehitusobjektil xxx piirkonnas ühisveevarustuse renoveerimistööde käigus, tahtlikult võttis

10.08.2011 tööle alaealise Andrei Kovtunenkot (ik 39404292219), kuigi Skanska EMT poolt 31.05.2011 koostatud Ehitusetööde tööohutuse plaani B. osa punkti nr 3 kohaselt on

tööde tegemisega kaasnevad ohutegurid – kaevise varisemise või maalihke oht ning

tööprotsessi ohutuks tahtlikult ei võtnud kaevandis kasutusele pinnase vajumiseks vastavat

tõkestust, kuigi piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine. xxx poolt koostatud xxx

Magistraaltorustike projekteerimine 2. Osa. Ehitusprojekt Töö nr 23 10/2“ kohaselt -

kaeviku seinad tuleb nende varisemise või lähedal asuvate rajatiste kahjustamise

vältimiseks toestada. Kaeviku toetus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma

külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud pinnase

liikumahakkamine. N.O jätis tahtlikult täitmata seadustest ja töölepingust tulenevad kohustused ning ei

korraldanud töid ohutult, võimaldas töötajatel tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes. Kergemeelselt arvas ta, et varing jääb toimumata seetõttu, et pinnas kraavi juures, milles töötasid N.O Kxxxo ja Sxxxi Kxx, oli varem läbikaevamata. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et laskus S.V xxx xxxxxx alaealise töötaja N.O ) kaevandisse, mis oli ca 3m sügavune, 2,6 m laiune ja Kxxx (ik xxx 8 m pikkune, toestamata ja püstloodis külgedega, et asetada paika veetoru. Kaevandi otsas

töötas ekskavaator Case 210B, kui varises kaevandi otsas seisva ekskavaatori esiotsale vaadates kaevandi vasakpoolne sein ja mattis täielikult N.O Kxxxpinnase alla. Kannatanu N.O Kxxx suri saadud vigastuste ta

gajärjel sündmuskohal. Sellega pani S.V toime KarS § 197 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo -

töötervishoiu ja tööohutusnõuete nõuete eiramise juriidilise isiku poolt, millega - ettevaatamatusest põhjustati inimese surm.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Inna Kirsipuu