4-12-879/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-12-879

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.augustil 2012.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-12-879 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: B.U ,

isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: PPA Lääne prefektuuri Paide

politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Kohtuvälise menetleja ametnik Virginia Ciunite Kohtuistungi aeg

22.08.2012.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata B.U kaebus.

Tühistada PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 13.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr.2510,12,000298 B.U karistamise kohta Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 3 p 2 alusel ja karistada B.U lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks LS § 224 lg 3 p 1 alusel.

Muus osas jätta PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 13.02.2012.a. otsus väärteoasjas nr.2510,12,000298 B.U karistamise kohta muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Menetluskulud jätta B.U kanda. Välja mõista B.U riigituludesse postikulu 2.88 eurot

(kaks eurot ja 61 senti) (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034796011 AS SEB Pank või 221023778606 AS Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või 17001577198 №rdea Pank, viitenr kõigil 2800049696).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule

Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaebuse sisu

13.02.2012.a. PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati B.U-le Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks

selle eest, et B.U 22.01.2012.a. kella 02.24 ajal Järvamaal Paide linnas Aiavilja tänaval juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,71 mg/l, tuvastamise tulemus 0,76+-0,05 mg/l. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandavat tegu ning on esitatud väärteo toimepanemise asjaolud.

Nimelt juhtis ta mootorsõidukit, olles ära joonud Paides sünnipäeval kaks rummikokteili. Kuigi ta plaanis algselt jääda ööseks lapse isa juurde ja mitte sõita, läks ta lapse isaga tülli, samuti polnud tal võimalik kedagi endale järele tellida. Kaebuse esitaja ei soovi vaidlustada rahatrahvi, küll aga lisakaristust, mille kohaldamist peab enda ja oma pere (ema, isa ja laps) jaoks ületamatuks probleemiks. Nimelt on kaebuse esitaja

ema puudega ning elades asulast ja arstist eemal, on vaja autot, et ema arstile sõidutada. Samuti on vaja viia igakuiselt kontrolli last. Puudub alternatiiv muu transpordi kasutamiseks, kuna bussiliiklus on kaebuse esitaja koduni peaaegu olematu. Kaebuse esitaja arvates võib nii tema ema kui ka lapse tervis sattuda juhul, kui kaebuse esitajal puudub juhtimisõigus, ohtu. Kaebuse esitaja leiab, et talle määratud lisakaristus on liialt karm, kuna ta on enne karistamata isik.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab, et alus määratud karistuse muutmiseks puudub. Mõistetud

karistus vastab väärteo raskusele. Kaebuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel.

Kohtu seisukoht

Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse B.U karistamise kohta LS § 224 lg 2 ja § 224 lg 3 p 2 alusel. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandud tegu ning on väärteo toimepanemise omaks võtnud ka väärteoprotokolli

alusel (tl 11). Seda, et B.U tuvastati alkoholijoove, tõendavad tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokoll ning indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 12, 14). B.U kõrvaldati 22.01.2012.a. otsusega sõiduki juhtimiselt (tl 15). Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. B.U on toime pannud teo, mis vastab LS

§ 224 sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. B.U on vaidlustanud mitte põhi-, vaid

lisakaristuse, pidades lisakaristuse kohaldamist liialt karmiks. Kaebuse esitaja elab maal

piirkonnas, kus bussiühendus on minimaalne, samuti on tema ema raskelt haige, vajades pidevat arstiabi nagu ka tema tütar, kellega on vaja käia tihti arstlikus kontrollis. Kuna teisi autoga sõitjaid peres ei ole, kaasneb kaebuse esitajalt juhtimisõiguse äravõtmisega oht teistele pereliikmetele.

Kohtu arvamus ühtib kohtuvälise menetleja seisukohaga selle kohta, et kohustused ema ja

tütre ees olid B.U teada ka enne sõidukit joobeseisundis juhtima asumist ning

eelpoolnimetatud põhjused ei ole arvestatavad lisakaristuse mittekohaldamise mõjuva

põhjusena. B.U teadis, et ta on alkoholi tarvitanud, kuid asus siiski juhtima

mootorsõidukit, pannes teo toime tahtlikult ning väited, et tal puudus võimalus sõidukit juhtimata koju Väätsa valda jõuda pole arvestatavad. Ka kohtuistungil esitatud väited ja tõendid, et kaebuse esitaja emal saab olla tagatud üksnes B.U juhtimisõigusest

olenevalt piiramatu arstiabi, ei ole arstiabi vajaduse asukohta ning kiirabi võimalusi arvestades tõsiseltõetav.

Tegemist on süüteoga, kus kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid

tagajärgi. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes

isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel

saab määravaks eelkõige isiku süü ja tahtluse liik. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile tuvastati B.U alkoholijoobeks 0,71 mg/l kohta, mis on

lähedane piirile, kust algab kriminaalvastus, seega on B.U rikkumine tõsine liiklusalane rikkumine.

Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 224 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. B.U puhul kohaldub LS § 224 lg 3, kuid kuna B.U on varem LS § 224 alusel karistamata isik, on B.U lisakaristuse kohaldamise aluseks mitte LS § 224 lg 3 p 2, vaid LS §

224 lg 3 p 1, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette

võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmiseks kolmest kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on kohaldanud rahatrahvi määramisel sanktsiooni keskmist määra ja lisakaristuse kohaldamisel alammäära, mistõttu ei ole kohtuväline menetleja olnud kohtu arvates karistuse määramisel liialt karm.

Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et B.U poolt pandi toime LS § 69 lg 5 ja LS § 33 lg 11 p 2 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 224 järgi. Karistus on

määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

V™S § 38 ja KrMS § 180 alusel tuleb menetluskulud hüvitada kaebuse esitajal.

Ingrid Niinemägi Kohtunik