4-12-3323/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 3323 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse esitaja

Z.B, isikukood

xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; töökoht: haigla Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 02.05.2012.a. üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2316,12,004075 Z.B karistamise kohta LS § 259 lg 1 järgi Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Z.B taotlus

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

02.05.2012.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,12,004075. Jätta Z.B kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 02.05.2012.a.

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,12,004075 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Z.B esitas 16.07.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu poolt

02.05.2012.a. väärteoasjas nr 2316,12,004075 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 259 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga summas 12,00 eurot.

2 Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna otsuse sai kätte alles 29.06.2012.a. ja ei saanud varem esitada taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, sest ta oli puhkusel ja ei olnud tol ajal linnas.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt AB 1307639, 08.04.2012.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 08.05.2012.a. Väärteoprotokolli kohaselt on

kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 08.04.2012.a. ning kinnituseks selle kohta on kaebuse

esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti

teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina EV isikutunnistuse nr. A1632538. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest,

temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav Kaebaja poolt kaebuses toodud väide, et ta sai otsuse kätte alles kohtutäiturilt 29.06.2012, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist, kuivõrd

isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele. Seaduse kohaselt algab

edasikaebamise tähtaeg alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele

kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuväline menetleja ei ole kohustatud otsust menetlusalusele isikule kätte toimetama. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke

kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis

tähendab, et Z.B pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte.

Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 16.07.2012.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 23.05.2012.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

3 Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Z.B niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud

materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav

kaebaja väide, et ta sai alles 29.06.2012.a. kohtutäituri vahendusel kätte tema suhtes tehtud

karistamisotsuse, samas kui kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme, et saada otsus varem kätte.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Z.B ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud

objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193

Aulike Salo Kohtunik