1-10-2917/85 · 1-10-2917/85 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-2917

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada P.L-i talle 09.06.2010.a Harju

Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2917 karistuseks mõistetud 3 aasta 6 kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt.

Vanglal on käesoleva määruse jõustumisest 6-e kuu möödudes õigus (kuue)

esitada uuesti kohtule materjalid P.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.august 2012.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-2917 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaija Sõster Regina Laiapea 28.06.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 27.06.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

materjalide edastamise kohta süüdimõistetu

P.L-i tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Sirle Melk – KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 24.08.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas

22.08.2012.a elektroonselt, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt;

enda arvamuses prokurör kinnipeetava

vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta

Süüdimõistetu P.L

Kaitsja asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 5-l korral

Aivar Hint

2 2 Süüdimõistetu P.L-i kaitsja advokaat Aivar Hinti 24.08.2012.a taotluse

alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 76 eurot 80 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 12,80 eurot) advokaat Aivar Hinti süüdimõistetu P.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi

seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista P.L-ilt riigituludesse menetluskuluna 76 eurot 80 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole

nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „P.L, 1-10-2917, menetluskulu 24.08.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu P.L-ile.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD P.L-i on kriminaalkorras karistatud 5-l korral.

Käesoleval ajal kannab P.L talle 09.06.2010.a Harju Maakohtu

kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks 01.03.2010.a.

P.L on talle 09.06.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud 2/3 karistusajast.

KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast.

24.08.2012.a kohtuistungil avaldas P.L soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

3 3 KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära

P.L-i ja kaitsja ning olles tutvunud prokuröri kohtule elektroonselt

22.08.2012.a edastatud arvamusega, on seisukohal, et P.L-i ei ole

põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

P.L-i senisest elukäigust nähtuvalt on tal vabaduses viibides välja

kujunenud kuritegelik elustiil ja seda selleks, et rahuldada enda narkosõltuvusest tulenevat narkootiliste ainete tarvitamise vajadust. Narkootikumide tarvitamist alustas P.L 15-aastaselt (1995), kui hakkas süstima opiaate, nii sünteetilisi kui ka moonivedelikku. Narkootikumide tarbimise vahele jäid ka paariaastased pausid, kuid kui tarbis, siis iga päev kuni pool grammi fentanüüli korraga, kolm kuni neli korda päevas. Teadlikult on võtnud ka narkoüledoosi.

Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti P.L-i suhtes 1998.a. Käesolevalt kannab karistust grupis alaealise suhtes toimepandud röövimise eest, mille pani toime

ajal, kui pidi 4.-nda süüdimõistva kohtuotsuse alusel tegema üldkasulikku tööd

(üldkasulik töö jäi osaliselt tegemata ja 4 kuud 10 päeva vangistust pöörati enne üldkasuliku töö tegemise tähtaja saabumist täitmisele). Üldkasuliku töö tegemise ajal ja ka enne seda ei ole ravi narkosõltuvusega seoses saanud.

P.L-i on ka enne viimast süüdimõistvat kohtuotsust karistatud röövimise

eest (2006.a). Vangistuses karistust kandmas ei viibi P.L esmakordselt.

Senised kohaldatud meetmed – tingimisi katseaegadega vangistused, 3 kuud

kinnipidamisesasutuses viibimist (tollel ajal kehtinud seaduse kohaselt kandis seda arestina), üldkasulik töö, reaalsed vanglakaristused, ei ole vajalikku mõju avaldanud, sest P.L on vabaduses kuritegude toimepanemist jätkanud.

Käesolevalt kantava vangistuse ajal on P.L viibinud sektsioonis, kus

paiknevad kinnipeetavad, kellel on tekkinud tahe tegeleda taasühiskonnastavate

tegevustega ning sõltuvusprobleemidega; käesolevaks ajaks on aktiivne

rehabilitatsioon läbitud – on osalenud toetava tegevusena joogas, 14.10.2011 osales

Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsioonil, 2011/2012 läbis

uimastisõltlastele mõeldud programmi Convictus tugigrupp , 2012 läbis 12 sammu sõltuvuse muutmise ja tagasilanguse ennetamise programmi , millise Eluviisitreening psühholoogi hinnangul täitis 100%. Sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis oli kristlaste

tugigrupi eestvedaja, käib regulaarselt vangla kabelis, ristiti 25.10.2011, on käinud

regulaarselt psühholoogi vastuvõttudel, alates 30.01.2012 saab individuaalset

psühhoteraapiat. Vanglast vabanemise järgselt kavatseb elama asuda

rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ XXX ja selle kohta on MTÜ XXX andnud ka sellekohase kinnituskirja, mille kohaselt on MTÜ valmis pakkuma P.L-ile

võimalust, osaleda 10-kuulises alkoholi-ja narkosõltuvusest taastumise programmis.

Peale programmi läbimist asub elama vanemate juurde XXX. Vanemad on valmis poega igati toetama. Vangistuse ajal on P.L töötanud ning töötab ka käesoleval ajal.

4 4

Negatiivne vangistuse ajast on see, et hetkel on P.L 5 kehtivat

distsiplinaarkaristust, neist 3 on seotud sõltuvusega ja sõltuvusainete tarvitamisega

(tubakatooted, suitsetamine, suitsetamistarbed) ning 2 on esemete omamise eest, millisteks luba puudus. Viimane distsiplinaarkaristus 06.02.2012.a.

Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, millistest 3 seonduvad tubakatoodetega (25.07.2010, 05.10.2010, 29.06.2011), osundab sellele, et vaatamata rehabilitatsioonis aktiivsele osalemisele on P.L-i õiguskuulekus küsitav. Kui P.L vangistuse ajal ei suuda järgiga tubakatoodete tarbimisega seonduvat korda, siis ei ole veenev ja usutav, et ta vabaduses suudab toime tulla tal esineva narkosõltuvusega. Samas on oluline positiivsena esile tõsta P.L-i aktiivset rehabilitatsioonis osalemist ja tema avaldatud tahet, vabaduses narkootikume rohkem mitte tarbida.

Taolises olukorras peab kohus veel ennatlikuks P.L-i vangistusest

vabastamist. Selleks, et P.L-i käitumises avalduma hakanud positiivsed

muutused kinnistuksid, peab kohus põhjendatuks menetleda P.L-i

ennetähtaegselt vabastamist uuesti käesoleva määruse jõustumisest 6-e kuu

möödudes. Selleni jääva aja jooksul on P.L võimalus näidata, et ta rohkem distsiplinaarsüütegusid toime ei pane ning sellisel juhul oleksid ka senised

hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused oma kehtivuse kaotanud. P.L-i

senist kuritegelikku elukäiku ja tema narkosõltuvust arvestades on põhjendatud, et

P.L jätkaks vangistuses ilmnema hakanud positiivsete muutuste kinnistumist, et vabadusse naastes oleksid uuesti kuritegelikule teele asumise riskid ja narkootikumide uuesti tarbima hakkamise riskid viidud võimalikult madalale.

Heli Sillaots kohtunik