1-11-12840/11 · 1-11-12840/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-12840

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

22.augustil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu M.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega,

l e i d i s :

Tartu Maakohtu 22.novembri 2011.a otsusega tunnistati M.H süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 kohaldades 1 aasta 8 kuud vangistust, mille kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Kohtuotsus jõustus 07.detsembril 2011.a.

M.H asus temale mõistetud karistust kandma 22.detsembril 2011.a ning tema karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 22.augustil 2013.a.

M.H on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 19.aprilli 2006.a otsusega KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega, mis

asendati 180 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 9 kuud ning lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks;

2. Tartu Maakohtu 20.juuni 2007.a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi 9-kuulise

vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ning lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks 6 kuuks;

3. Tartu Maakohtu 12.oktoobri 2007.a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi 9-kuulise

vangistusega, mis KarS § 65 lg 2 alusel liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust, mille kandmiselt ta

vabanes ennetähtaegselt 25.juunil 2008.a, otsusega mõisteti lisakaristusena ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks.

Väärteokorras on M.H karistatud korduvalt.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M.H uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 10%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et M.H on vabanemisel olemas kindel

elukoht ja toetav lähisuhtevõrgustik. Süüdimõistetu vabanemise järgne elukoht vastab

elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele ning olemas on kõik vajalikud

nõusolekud süüdimõistetule elektroonilise valve kohaldamiseks. Uue kuriteo riskifaktoriteks

on süüdimõistetu puhul alkoholi tarvitamine, töökoha puudumine, järjepidevus kuritegude sooritamisel ja riskiv elustiil.

M.H kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise

valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses oma alkoholi tarbimise harjumuste üle järele mõelnud ning soovib neid muuta ja alkoholist hoiduda.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Kaupo-

M.H tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et

süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja põhjendatud, arvestades nii tema vangistuse aegset käitumist, vabastamisjärgseid elutingimusi kui ka uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on M.H ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud

karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus M.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Positiivne on M.H puhul vabaduses kindla elukoha ja igakülgselt toetavate lähisuhete olemasolu, vangistusest distsiplinaarkaristuste puudumine, eriala omandamine ning

majandusabitöödel osalemine. Samuti on materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal alust arvata, et süüdimõistetul on tekkinud motivatsioon oma alkoholiprobleemidega tegelemiseks ja seega edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks. Kuigi kindel töökoht süüdimõistetul vabanedes puudub, siis on tal olemas varasemad töökogemused ning enda sõnul kavatseb ta hakata oma talu majandama. Samuti on lähedased lubanud teda vajadusel majanduslikult aidata, vangistuse

jooksul on tal vabastusfondi kogunenud enam kui 600 eurot ning rahalised nõuded tal puuduvad, mistõttu leiab kohus, et vabanemisjärgset majanduslikku olukorda ei süüdimõistetu puhul eriliseks riskiteguriks lugeda. Samas aga arvestab kohus, et M.H on kriminaalkorras karistatud juba neljal

korral ning kõik toimepandud kuriteod on olnud üheliigilised – mootorsõiduki joobes

juhtimised ja nendega seotud karistuse kandmisest kõrvalehoidumised. Varasemalt on

süüdimõistetule antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses üldkasulikku tööd tehes või

käitumiskontrollile alludes. Samuti on ta kandnud ühel korral reaalset vangistust, mille

kandmiselt ta ennetähtaegselt vabastati elektroonilise valve kohaldamisega, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud. Süüdimõistetu peamiseks kuriteoriskiks on alkoholi tarvitamine ning kuigi nüüdseks on süüdimõistetu enda sõnul seda mõistnud ja on

motiveeritud edaspidiselt alkoholist hoiduma, siis puudub kohtul siiski piisav veendumus, et seekordselt ärakantud karistus oleks süüdimõistetule juba piisavat mõju avaldanud ning ta ka

tegelikult alkoholist hoiduda suudaks. Materjalide kohaselt on süüdimõistetu ka varasemalt

kriminaalhooldusel olles oma alkoholiprobleemi tunnistanud ja sellega tegelenud, kuid piisavaid tulemusi ei ole sellega saavutatud ja süüdimõistetu on alkoholi tarvitamist jätkanud.

Vangistuses koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on süüdimõistetu kuriteoriskide

maandamiseks muuhulgas ette nähtud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, kuid senini ei ole selles osalemine tal veel võimalik olnud. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks ennem vabanemist vangla piiratud tingimustes nimetatud sotsiaalabiprogramm läbi teha,

et kinnistada juba praeguseks tekkinud motivatsiooni, vähendada vabaduses tagasilanguse võimalust ja kindlustada seega edasiseks seadusekuulekuseks ka paremad võimalused. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et M.H katseajaga tingimisi ennetähtaegne

vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks

liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid

oleksid käesolevaks ajaks piisavalt maandatud ning et ta suudaks edaspidiselt vabaduses seadusekuulekalt käituda. Seejuures peab kohus vajalikuks ka märkida, et isiku ennetähtaegne

vabastamine saab seaduse mõtte kohaselt olla kõigi positiivsete asjaolude esinemisel vaid

erandiks, mitte reegliks. Arvestades seda, et M.H on juba varasemalt

samasugustel tingimustel ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud ja seega on riik

tema suhtes usaldust üles näidatud, siis sellest hoolimata ei ole ta oma elu õiguskuulekalt

jätkata suutnud. Seega ei ole tema suhtes korduva erandi tegemine ja tema järjekordne

ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega enam põhjendatud. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistuses oma alkoholiprobleemiga edasi tegeleda ning läbida vastav rehabilitatsiooni toetav sotsiaalabiprogramm, et kindlustada omale vabaduses paremad võimalused alkoholist hoidumiseks ja edaspidiseks seadusekuulekuseks. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Jätta vabastamata süüdimõistetu ) temale Tartu M.H (IK xxx

Maakohtu 22.novembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik