4-12-1727/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-12-1727

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2012.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-12-1727 (930012000635) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Menetlusalune isik

O.T , isikukood XXX, elukoht xxx , õppekoht xxx. : Kohtuväline menetleja

Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse tollikorralduse

osakonna piirikontrolltalitus, asukoht Vestervalli 7, 20307 Narva Väärteoasi

O.T´i kaebus Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja

tollikeskuse tollikorralduse osakonna piirikontrolltalituse

peainspektor O.T ´i 09 .a üldmenetluse .04.2012 otsusele väärteoasjas nr 930012000635. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: O.T Kaebuse esitaja esindaja: Aare O.T Maksu-ja Tolliameti ametnik

Tarvo Nurgamaa RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § 135 lg 2

Rahuldada kaebus osaliselt. O.T´i

Tühistada Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna

piirikontrolltalituse peainspektor Argo tluse otsu Abermann´i 09.04.2012.a üldmene s väärteoasjas nr 930012000635 , põhikaristuse määramise osas, osaliselt ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada

73 O.T´it TS § lg 0 80 1 järgi rahatrahviga 2 trahviühiku ulatuses, s.o (kaheksa ) eurot. kümmend

Rahatrahv leb tasuda Maksu-ja Tolliameti SEB Panga arveldusarvele nr 10052031000004, tu Nordea Panga arveldusarvele nr 17002872300, Sampo Panga arveldusarvele nr 333499990003 või Swedbanki arveldusarvele nr 221013264447, viitenumber 000322868205.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti

Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva

kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 23. augustist 2012.a. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS § le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. -

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 09.04.2012 930012000635 otsusega väärteoasjas nr

karistati O.T 5 220 eurot, selle TS § 73 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o

kohta, et 11.03.2012 kell 05.10 Narva Tollipunkti saabus Venemaalt Eesti Vabariiki sõiduauto Lexus reg.nr xxx, mida juhtis O.T. Suuliselt deklareeris O.T 40 sigaretti. Sõiduk oli suunatud läbivalgustusele, peale mida teostati Tolliseaduse § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 ja 2

ning § 42 lg 2 p 3 alusel sõiduki läbivaatus. Läbivaatuse käigus avastati lisaks deklareeritud sigarettide kogusele veel 1000 sigaretti Kent Nanotek, 200 sigaretti Kent HD, 200 sigarillot Captan Black, 260 sigaretti Diablo Nero ja 160 sigaretti Marlboro Filter Plus. Deklareerimata sigaretid olid

peidetud sõiduauto armatuurlaua sisse ja ülariiete alla. Kõigil sigaretipakkidel olid Venemaa maksumärgid. Deklareerimata 1620 sigaretti ja 200 sigarillot on kinni peetud ja paigutatud Narva

TP lattu. Toimetades üle tollipiiri 1620 sigaretti ja 200 sigarillot üle ATK s sätestatud EAS- maksuvaba koguse, neid peites ja deklareerimata jättes, pani O.T toime TS § 73 lg 1

sätestatud väärteo, so deklareeritava kauba toimetamine ühendusevälisest riigist Eestisse, kauba deklareerimata jättes. Samuti TS § 94 lg 3, K rS § 83 lg 6

a alusel konfiskeeriti deklareerimata 1620 sigaretti ja 200 sigarillot.

24.04.2012.a esitas O.T (edaspidi kaebaja) kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 09.04.2012.a otsus vaidleb kaebaja vastu, e peale väärteoasjas nr 930012000635. Kaebuse kohaselt et menetlusalusel isikul puuduvad kergendavad asjaolud ninng leiab, et kohtuväline menetleja jättis

väärteoprotokolli lisamata kaebaja süü ülestunnistamise ja uurimisele kaasaaitamise, mis oluliselt

muudaks väärteoasja otsust nr 930012000635/2 ning sellest tulenevalt ka määratud karistust. Kaebaja leiab, et väärteoprotokolli koostamise aluseks on VTMS § 69 lg 2, kus väärteoprotokolli põhiosas märgitakse punkti 1 järgi väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning

sama lõike punkti 3 järgi lisatakse väärteoprotokolli menetluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi ja sama lõike punkti 4 järgi tunnistajate ütlused

või viited. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollist välja jätnud kaebaja vastuse ja tegevuse, milleks oli kaebaja poolt vastus menetleja küsimusele, “kas Teil on veel deklareerimata sigarette?”

ning tegevuse “kaebaja näitas sigarettide asetsemise koha” ning öeldu, et “tõin Venemaalt sigarette

endale ja sõpradele”, mille kaebaja ka lisas väärteoprotokolli. Kaebaja leiab, et kohtuväline

menetleja jättis väärteoprotokolli lisamata kaebaja õiguspärase käitumise ja õigusrikkumise

lõpetamisega seotud tegevuse ning ei arvestanud väärteoprotokolli tehes, kaebaja poolt

vabatahtlikult osutatud abile ja pu

htsüdamlikule ülestunnistamisele ning oleks pidanud arvestama KarS § 57 lg 1 p 3, kus karistuse kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Samas näeb para

grahvi 2 ette, et karistuse

kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid, milleks on menetlusaluse hetke olukord (noorus), reaalsed sissetulekud, kas menetlusalune töötab on töötu või

õpib, perekonna hetkeolukorda ja ühiskonnale tekitatud kahju ning karistusega tekkivad rahalised raskused ja hingelised läbielamised. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei kaalutlenud piisavalt

3 kaebajale olulisi A asjaolusid ega arvestanud väärteootsust tehes talle mitte olulisi kuid R päevases õppevormis õppivale õpilasele tähtsana olevaid asjaolusid, nagu see, et tal puudub sissetulek, ta ab sa

stipendiumi 15 eurot kuus, ta elab xxx, kus xxx on xxx ning seda eriti noorte seas ning et xxx perekonna ja tal puuduvad sissetulekud on Eesti üks väiksemaid. Samas ei ole kaebaja narkosõltlane

tahtlikud kriminaal kuriteod ning ta on eeskujulik õpilane, kes aitab vabatahtlikult (kaitseliitlase abina) kodukoha abivajajaid nende igapäeva tegemistes.

Kaebuse -ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse tollikorralduse esitaja palub muuta ära Maksu

osakonna piirikontrollitalituse peainspektor Argo Abermann´i väärteoasjas nr 930012000635/2 tehtud otsuse ja

määrata kaebajale karistuseks 50 eurot.

09.05.2012.a edastas Maksuja Tolliamet oimiku nr Viru Maakohtu Narva kohtumajale väärteot 930012000635 O.T

väärteoasjas.

21.05.2012.a edastas Maksu-ja Tolliameti juriidiline osakonda väärteomenetluse talituse juhataja

Tiiu Mõttus vastuse kaebusele väärteoasjas

nr 930012000635. Kirjalikus seisukohas taotleb

kohtuväline menetleja jätta 09.04.2012.a O.T-le tehtud üldmenetluse otsuse nr

930012000635/2 muutmata. -12.1- Veoki läbivaatuse aktis number 12 5/12/441, kontrolli käiku kirjeldavas osas on kirjas, et 11.03.2012.a saabus Venemaalt Eesti Vabariiki sõiduauto Lexus reg.nr. xxx, mida juhtis O.T. Suuliselt deklareeris O.T 40 sigaretti. Läbivaatuse

akti järgi olid deklareerimata sigaretid peidetud armatuurlaua sisse ja ülariiete alla, mis näitab, et isikul ei olnud eelnevalt soovi ilmuda süü ülestunnistamisele. Seega on kohtuväline menetleja

seisukohal, et menetlusalune isik ei ole ilmunud süü ülestunnistamisele. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokollist välja jäetud küsimus „kas Teil on veel deklareerimata sigarette?“ ning tegevus

„kaebaja näitas sigarettide asetsemise koha.“ Kaebaja poolt välja toodud kohtuvälise menetleja ametniku küsimusest nähtub, et mingi kogus deklareerimata sigarette oli juba leitud. Järelikult on

süütegu sellest hetkest, kui leiti esimesed deklareerimata sigaretid, juba avastatud ning O.T ei saanud süüteo avastamisele kaasa aidata. Lisaks sellele peab KarS § 57 lg 1 punkt 3 järgi

olema süüteo avastamisele kaasaaitamine isiku poolt aktiivne. Antud juhul ei saa kohtuvälise

menetleja ametniku poolt O.T-le esitatud küsimusele vastamist pidada kaebaja poolt aktiivseks tegevuseks. Järelikult puudub O.T käitumises KarS § 57 lg 1 punkt 3 järgne karistust kergendav asjaolu. Kohtuväline menetleja märgib, et kaebaja poolt kergendavad asjaolusid

arvestatakse KarS § 56 lg 1 järgsel karistuse määramisel. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks süü ning karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. aebaja poolt väljatoodud asjaolusid K on

kohtuvälise menetleja poolt arvestatud karistuse määramisel eripreventiivsete eesmärkide

saavutamiseks, mitte kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja otsuse

kohaselt on O.T pannud väärteo toime kavatsetult, mis osutab vajadusele mõjutada

isikut eripreventiivsel eesmärgil nii, et see oleks piisavalt mõjus. Lisaks sellele on tegu toime pandud omakasu eesmärgil, mis on raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 järgi. O.T deklareeris tolliametnikule lubatud koguse sigarette (40 tükki), olles ise eelnevalt peitnud ülejäänud

aktsiisivaba kogust ületavad tubakatooted auto armatuurlaua sisse ja ülariiete alla. Sellega on

tõendatud, et O.T oli eesmärk hoiduda kõrvale impordimaksude maksmise

kohustusest ning seeläbi saada varalist kasu. Seega oli O.T teo motiiviks omakasu. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud O.T tegevuses KarS § 57 sätestatud karistust

kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et tema tegevus

kvalifitseerub Kar § 42 lg 1 sätestatud loobumisena lõpetatud süüteokatsest. Süüteokatsest

loobumise peamine eeldus on loobumise vabatahtlikkus. KarS § 40 lg 3 järgi on loobumine vabatahtlik siis, kui isiku ettekujutuse järgi teost on teo lõpuleviimine veel võimalik ja isik loobub

teost tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Eelnimetatud kaks tingimust peavad

vabatahtlikkuse olemasoluks esinema koos (kumulatiivselt). Asjaolude kohaselt on tuvastatud, et sõiduk oli koos juhiga suunatud läbivalgustusele ja edasisele läbivaatusele. Sellest hetkest alates ei

ole teo lõpuleviimine enam võimalik. Samuti ei ole täidetud teine süüteokatsest loobumise

4 vabatahtlikkuse eeldus, milleks on üksnes isiku tahtest tingitud süüteokatse katkestamine. Kaebaja näitas sigarettide asetsemise koha alles siis, kui sõiduk oli suunatud läbivalgustusele ja täiendavale läbivaatusele ning mingi osa deklareerimata sigarettidest oli juba leitud. Sellistel asjaoludel ei ole

võimalik, et isik loobus üksnes enda tahtest lähtuvalt ning tema tahtest sõltumatute asjaolude

sunnita. Seega lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja veendunud, et O.T pole vabatahtlikult loobunud süüteokatsest ühelgi KarS § 40 lg 1 nimetatud juhtumil. O.T

teos puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna vää

rteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud tubakatoodete näol on tegemist aktsiisikaubaga, mistõttu

taoliste rikkumiste toimepanemine ohustab riigi maksulaekumisi, peab karistus olema õiguskorra

kaitsmise huvide kaitseks piisavalt tõhus. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu ka sigarettide kogusele, mida O.T aktsiisivabalt soovis ebaseaduslikult Eestisse toimetada, mis ületab ning seega ilma ada lubatud sigarettide tollile deklareerimata ühendusevälisest riigist Eestisse toimet koguse 40-kordselt (1600 : 40 = 40). Lisaks sellele toimetas O.T Eestisse 200 sigarillot,

mis ületab lubatud koguse kahekordselt. Seega juhul, kui O.T poolt peidetud tubakatooteid ei oleks tolliametnike d maksmata ka poolt kinni peetud, oleks nende eest jäänu

impordimaksud. Maksuja Tolliameti seadusjärgne roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. Ühiskonna kaitse

seisukohalt on oluline inimese tervise kaitsmine. Salakaubana Eestisse sisseveetud tubakatoodete

käitlemise üle pole mingisugust kontrolli, seega pole tagatud näiteks muuhulgas ka alaealistele müügi keeld ja teised tubakatoodete käitlemise nõuded. Kohtuväline menetleja märgib, et otsuse nr

930012000635/2 järgi on määratud rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, mis on O.T-le vähem kui viiendik TS § 73 lg 1 sätestatud väärteo eest kohaldatava rahatrahvi maksimummäärast,

milleks on 300 trahviühikut. Seega lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja veendunud, et

09.04.2012 otsuses nr 930012000635/2 O.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud

rahatrahv 55 trahviühikut on õigustatud ning seaduslik. Kohtuvälise menetleja arvates ei piisa O.T mõjutamiseks vähemast.

24.05.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtumäärusega võeti O.T kaebus menetlusse ja määrati avaliku kohtuistungi Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 06.06.2012.a kell 13.00. Kohtuistungil esitas O.T 01.06.2012.a volituse, kus volitab Aare O.T isikukoodiga 36704240248 esindama Viru Maakohtu Narva kohtumajas kohtuasjas nr 4-12-1727.

06.06.2012.a kohtuistungil menetlusalune isik teatas kohtule, et kaebusest loobumise õigus on arusaadav ja ta Kaebuse esitaja tunnistas kohapeal oma rikkumist Ta arvab, et jääb kaebuse juurde. rahatrahvi summa on liga suur, sest temal ei ole raha, st seda koha ära maksta.

Kohtuvälise menetleja leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus väärteoasjas nr muutmata.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid

11.03.2012.a. Veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/12/441, mille kohaselt Maksu-ja Tolliameti Ida

maksu-ja tollikeskuse ametnike poolt teostati 11.03.2012 kellast 05:10 kuni kellani 06:00 veokisõiduauto LEXUS registreerimismärgiga läbi xxx vaatuse. 11.03.2012 saabus Venemaalt Eesti

Vabariiki sõiduauto Lexus reg.nr 464 AYM, mida juhtis O.T . Suuliselt deklareeris O.T 40 sigaretti. Sõiduk oli suunatud läbivalgustusele, peale mida teostati Tolliseaduse § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 ja 2 ning § 42 lg 2 p 3 alusel sõiduki läbivaatus. Läbivaatuse käigus avastati lisaks deklareeritud sigarettide kogusele veel 1000 sigaretti Kent Nanotek, 200 sigaretti Kent HD,

200 sigarillot Captan Black, 260 sigaretti Diablo Nero ja 160 sigaretti Marlboro Filter Plus.

Deklareerimata sigaretid olid peidetud sõiduauto armatuurlaua sisse ja ülariiete alla. Kõigil

sigaretipakkidel olid Venemaa maksumärgid. Deklareerimata 1620 sigaretti ja 200 sigarillot on kinni peetud ja paigutatud Narva TP lattu. Veok ei ole kinni peetud. Läbivaatuse käigus pole midagi lisatud ja midagi võetud.

5 O.T i tehnilise passi koopia. passi koopia nimele ja sõiduk

O.T andis ütlusi, mille kohaselt tollipunktis peeti tema auto kinni, tehti kindalaegas lahti, vaadati ja nähti, et seal on suitsud. Siis öeldi, et sõitke garaaži, neil on seal läbivaatusgaraaž, seal tõsteti auto üles. O.T ü ta võtab kõik tles, et ei ole vaja aega raisata, laske auto alla,

ise välja. Võttis välja suitsud, pani laua peale. Küsiti, kas riiete all ka on, ütles, et jah, võt

tis suitsud välja, seal oli 4 blokki. Kohapeal tunnistas rikkumist

Kohtu seisukoht

Kohus, tema kaitsja ja seisukoha, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku leiab, et kaebus . O.T´i on osaliselt põhjendatud

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § ud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS -s 133 on loetlet § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Tolliseadus (edaspidi TS) eklareeritava kauba toimetamise eest § 73 lg 1 järgi karistatakse d ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse rahatrahviga kuni 300 trah

viühikut.

O.T ´ile inkrimineeritud tegu TS § 73 lg 1 järgi seisneb deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki tollikontrollist

kõrvale hoidudes ning kauba deklareerimata jättes

.

Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõend id ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõend e eid nende kogumis, on seisukohal, et O.T´i süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud S § 73 lg 1 järgi T

.

TS § 73 lg 1 järgi süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva kauba

toimetamises ühendusvälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki:

; kaupa vale tariifse klassifikatsiooni või vale kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides.

Deklareeritav kaup on selline kaup, mille kohta tuleb esitada tollideklaratsioon.

Tollideklaratsioon on dokument või toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. Tollideklaratsioon esitatakse sõltuvalt olukorrast kas kirjalikult, elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil, suuliselt või muu toimingu abil, millega kauba valdaja väljendab oma soovi suunata kaup tolliprotseduurile. Kaup tuleb deklareerida, kui

kaubasaadetise kogus või väärtus ületab sh Eesti maksuseadusega kehtestatud maksuvaba koguselist piiri.

Euroopa Ühenduse tolliterritoorium hõlmab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr

450/2008 artiklis 3 nimetatud riikide (sh ) territooriumid koos

territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga. Tollipiir ümbritseb tolliterritooriumi. Üle piiri

toimetamine tähendab selle tegeliku toomist üle piiri, siinjuures kinnitab kauba üle piiri toimetamist asjaolu, et see kaup on leitud kontrollipunktis. Tollikontroll tähendab Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 450/2008 artiklis 4 kohaselt tolli konkreetseid toiminguid

tollieeskirjade ja teiste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks. Selliseid toiminguid

võivad hõlmata kauba läbivaatamist, transpordivahendite läbivaatamist, pagasi ja muu isikuga kaasas liikuva või tema juures oleva kauba läbivaatamist ja muid samalaadseid toiminguid.

Tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata

jätmisel, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis raskendab nende vaatlemist. Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – hoidmist sellises kohas, kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raske.

6

ATKEAS-i § 57 lg 1kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt Euroopa

Ühenduse territooriumi Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisse koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid . TolliS § 37 lg 3 kohaselt tuleb esitada tollideklaratsiooni ka siis, kui kaubasaadetise .

Kohtuistungil uuritud tõe eoki läbivaatuse akt nr 12 ndeid - 11.03.2012.a. v -12.1-5/12/441 ja O.T ütlused, loeb kohus usaldusväärse ning antud tõendite alusel on tuvastatud, teks et oli 11.03.2012 selt O.T´il kaasas Eestisse toimetamise eesmärgiks, peale 40 suuli deklareeritud (lubatud kogus) sigaretti, veel 1420 sigaretti ja 200 sigarillot, st

O.T´il kaasas oleva sigare ide ja sigarillode tt kogus ületas maksuvaba piiri ning kuulus deklareerimisele.

Eesti Vabariigi tolliterritooriumi piiripunktis, millega kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni vahel Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piir, jättis O.T tubakatooteid 1420 sigaretti ja 200 sigarillot), deklareerimata. , mille kogus ületas lubatud piiri ( O.T asetas 1420 sigaretti ja 200 sigarillot sõiduauto armatuurlaua sisse ja ülariiete alla, millega varjas kaup

ehk hoidus kõrvale tollikontrollist.

Seega esinevad tegevuses kauba ebaseadusliku toimetamise koosseisu O.T ´i objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei menetlejaga, et O.T pani teo toime kavatsetult. nõustu kohtuvälise

KarS § toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et saabub, või vähemalt peab seda see

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Kavatsetuse puhul soovib isik oma teo tagajärge. Kavatsetus on alati seotud teo põhitagajärgedega, mis on isiku teo eesmärk ning liikumapanev jõud. TS § 73 lg 1 sätestatud teo tagajärg on maksude mittelaekumine EL ja Eesti Vabariigi eelarvesse.

Käesolevas väärteomenetluses pole tuvastatud, et O.T ´i teo eesmärk oli maksude mittelaekumine eelarvesse. Kohus leiab, et O.T teadis, et tema teoga maksud jäävad eelarvesse laekumata, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani väärteo toime otsese tahtlusega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et O.T´i tegevuses on omakasu motiiv, kuna

ostes Venemaalt odavamaid tubakatooteid ning toimetades neid Eestisse, süüdlane säästab rahalisi vahendeid ning saab sellest varalise kasu. Kohtu hinnangul esineb

57 lg 1 p- O.T´i tegevuses KarS § s 3 sätestatud kergendav

asjaolu. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et kohtuväline menetleja ei arvestanud

kergendavaid asjaolusid, need on kaebaja arvamusel süü ülestunnistamine ja uurimisele

kaasaitamine. Kohus leiab, et kaebuses viidatud asjaolud,

O.T ´i ütlused ja tema käitumine tollipunktis (peale auto täiendavale kontrollile saatmist väljastas O.T ise

peidetud tubakatooteid, tunnistas kohapeal süüteo toimepanemist) on kaebuses ekslikult nimetatud süü ülestunnistamise ja uurimisele kaasaitamisena. Antud asjaolud annavad alust teha järelduse, et O.T ennast süüdi tunnistab ja kahetseb toimepandut.

O.T´i jäi katse staadiumisse. Tollipiir toimepandud kauba ebaseaduslik toimetamine on ületatud ja süütegu lõpule viidud siis, kui on läbinud kontrollpunkti, sh tollikontrolli. O.T

ei läbinud tollikontrolli, sest tollipunktis suunati tema sõiduauto täiendavale

7 läbivaatusele, mille käigus varjatud ja deklareerimata jäetud avastati tubakatooted. Seega on O.T oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse k Kohtu oosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

hinnangul ei esine O.T ´i KarS § s 40 sätestatud süü välistav l - d at asjaolu, kuna ei andnud O.T salakaupa välja vabatahtlikult. Vabatahtlik süüteokatsest loobumine on siis, kui isiku ettekujutuse (teoplaani) järgi teost on teo lõpuleviimine veel võimalik ja isik loobub

tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Tollikontrolli alguses deklareeris O.T tubakatooteid lubatud koguses, kuid Maksuja Tolliameti ametnikud saatsid nniviisiliselt auto su

täiendavale kontrollile. O.T sai aru, et täiendava kontrolli käigus avastatakse peidetud tubakatoote

d ning süütegu ei ole enam võimalik lõpule viia, väljastas peidetud sigaretid ja sigar d. illo

Kohus on seisukohal, et O.T pani talle inkrimineeritava teo toime väär süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Väärteoa dlus määratud rahatrahvi suuruse üle sjas on tekkinud vai ja kohtul tuleb hinnata, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p.7). Puutuvalt karistuse kohalda tust raskendavat asjaolu misse on kohtuväline menetleja arvestanud karis

– omakasu motiiv, kergendavate asjaolude puudumist, tahtluse liikikavatsetust ning peidetud ja

deklareerimata jäetud tubakatoodete kogust. Samuti kohtuväline menetleja otsuse tegemisel võttis

arvesse KarS § 56 lg 1 sätestatut, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvisid.

TS § s 73 sätestatud rikkumise eest on ettenähtud karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. -

Kohtuväline menetleja on määranud O.T ’ile karistuseks rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, so 220 eurot.

Vaatamata sellele, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus on maksimaalsest määrast ühe viiendiku ulatuses, k , et O.T’ile karistuseks määratud ohus on seisukohal rahatrahvi suurust tuleb vähendada. Kohtuliku arutamise käigus on kohus tuvastanud asjaolud,

millised ei võtnud kohtuväline menetleja arvesse otsuse tegemisel. Kohus leidis, et O.T

’i tegevuses on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes süü omaks võtmine ja -

kahetsus, süüdlane pani teo toime otsese tahtlusega aga mitte kavatsetult, samuti O.T’i

tegu jäi katse staadiumisse, teo tagajärg ei saabunud ning ebaseadusliku toimetamise objektid on konfiskeeritud. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab kohus, et O.T-le tuleb määrata karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot.

Lähtudes ülalmainitust kohus leiab, et O.T´i kaebus 09.04.2012.a Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna piirikontrolltalituse peainspektor Argo Abermani 09.04.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930012000635l tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 2.

Larissa Prokopenko Kohtunik