4-12-1723/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-12-1723

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juunil 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1723 (2330,12,002810) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Diana Arhipova Menetlusalune isik H.S, isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva Väärteoasi

H.S kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Narva politsei oskonna korrakaitsebüroo ja

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino

11.04.2012

otsuse

.a üldmenetluse le väärteoasjas nr 2330,12,002810. Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja: H.S Kaebuse esitaja esindaja:

Mihhail Tuštšenko Juriidiline büroo, Vaksali 23, 20308 Narva

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna etleja vanemväärteomen Irina Reino Tunnistaja A P Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.2012.a. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p ja § 135 lg 2 1

Jätta kaebus rahuldamata ja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri H.S

korrakaitsebüroo N teenistuse vanemväärteomenet arva politseijaoskonna patrull leja Irina Reino 11.04.2012 muutmata. .a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,12,002810

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber . 10220125088638

2(2)

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal v

õi tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 23.08.2012.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida Narva politseijaoskonna Prefektuuri korrakaitsebüroo patrullteenistuse vanemv on 11.04.2012. koostanud äärteomenetleja Irina Reino a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr juhtis 15.03.2012 kella 09.42 ajal 2330,12,002810, mille kohaselt H.S Vaivara vallas Ida-Viru maakohas Narva-Narva- -Hiiemetsa maanteel 9 km-l mootor

Jõesuu sõidukit

liiklusmärgi nr 351 (lubatud kiirus 70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 95km/h+/-7 km/h, millega

ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui pani toime väärteo, mis on 18 km/h. H.S kvalifitseeritud Liiklusseadus § järgi, rikkude vastavalt Liiklusseaduse § 227 lg 1 s 50 lg 5 p 3.

Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja A P ütlustega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik on esitanud vastulause,

mille ko . Vastulause haselt eitab ta oma süüd, esitab oma versiooni sündmusest jäeti arvestamata. Karistuse mõistmisel võeti arvesse kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, varasemaid rikkumisi ja

KarS § 56 lg 1 sätteid.

Kohtuväline menetleja on karistus LS § 227 lg 1 järgi määranud rahatrahvi trahviühiku eks

20 ulatuses, s.o. 80 eurot.

H.S esitas 23.04.2012.a kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuse kohaselt H.S tegevusi konkreetses liiklusolukorras tuleb hinnata kui äärmise vajaduse seisundis toimepandud teona, mis välistab õigusvastasus. Samuti kaebaja leiab, et väärtegu ei ole tõendatud – kaebuse esitaja peatamisel esitati talle tutvumiseks seadme monitor, kuid seadme

näidud ei sisaldanud andmeid, mille põhjal võib identifitseerida mootorsõidukit, mille kiirust mõõdeti.

T - ja lisas kaebuse juurde järgmised dokumentide koopiad: väärteoprotokolli koopia, Politsei

Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakai 11.04.2012. koostatud otsuse koopia ja tsebüroo a 23.03.2012 vastulause koopia, volikiri lisatud dokumentidega.

24.05.2012

kohtumäärusega võeti kaebuse menetlusse.

Kohus määras asjas kohtuistungi, mis toimus 12. juunil 2012.a.

Kohtuistungile menetlusalune isik pole ilmunud ning kohus VTMS § 98 lg 5 alusel avaldas H.S

kohtuvälises menetluses antud ütlus

ed, et 15.03.2012 kella 09.45 paiku juhtis tema mootorsõidukit, liikudes Narva Jõesuust Narva poole. Tema sõiduki ees liikus veoauto, mis takis - tas

3(2)

liiklust. H.S hakkas liiklust takistava sõiduki mööda sõitma ning nägi

vastassuunavööndis liikuva sisselülitatud vilkuritega politseiautot. Mis kiirusega ta sõitis, Juri t

H.S ei saa seletada, sest pole vaadanud spidomeetrit. Tunnistaja A P , mille kohaselt 15.03.2012 oli ta teenistuses koos patrullpolitseiniku N andis ütlusi S , teostasid - d kiirust. Nad liiklusjärelevalvet Narva Narva Jõesuu Hiiemetsa mnt, aga nimelt mõõtsi

sõitsid Narvast Narva Jõesuu suuna sõitsid läbi Riigiküla, see oli 8 km

s. Kui

-l, ees vastassuuna vööndis nägid sõidukit maasturit, kes sooritas möödasõitu, selle maasturi kiirus oli fikseeritud, N

S

fikseeris 95 km/h. Peatasid tunnistaja s s autojuhi juurde, see oli H.S sõiduki, välju autost ja läk . Tunnistaja lgitas, et miks ta peata tad se ti, ta ütles, et kiirus , et on vaja kaitsja järgi sõita Narva ja siis kell 11:00 on kohtuistung Kohtla- Järvel. Alguses oli nõus kiirusega, pärast ta palus

helistada ning ta helistas kellelegi, ja ütles, et ei ole nõus, kuna ta niikuinii juba hilineb kohtuistungile. Politseiauto taga ei olnud, Sellel teel on lubatud sõidukiirus 70 km/h. teisi sõidukeid ees oli 2 sõidukit ja üks H.S sõiduk. Tunnistaja on veendunud, et mõõdeti

just H.S

auto kiirust, Enne J. sest ta sõitis palju kiiremini kui teised sõidukid, seda oli visuaalselt näha. H.S sõidukit sõitis väike veoauto, aga ta sõitis kuskil 60-65 km/h ning oluliselt ei takistanud liiklust.

Samuti kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

Väärteoprotokoll millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust

üldmenetluse sätete järgi juhtis 15.03.2012 kella 09.42 15.03.2012 selle kohta, et H.S

ajal Vaivara vallas Ida-Viru maakohas Narva-Narva- -Hiiemetsa maanteel 9 km-l Jõesuu mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (lubatud kiirus 70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 95km/h+/

-7 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h võrra. Mõõdetud kiirusemõtjaga STALKER nr AS008372. Juh rikkus vastavalt t kiirusemõõtja näiduga tutvustatud. H.S

Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 sätestatud ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 227 lg 1 järgi. Oma käega kohapeal kinnitas , et protokoll sai kät

H.S te, rikkumisega ei ole nõus..

K , mille kohaselt kasuta

iirusmõõteseadme kasutamise protokoll ti riikliku järelevalve korras liikumiskiiruse mõõtmist 15.03.2012 kell 09.42 Ida Narva.Jõesuu -Virumaal Vaivara vallas Narva- - Hiiemetsa maanteel 9 kmeadega STALKER nr AS008372, mida testiti 15.03.2012.a l kiirusmõõtes

kell 09.30 ning seade oli töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati

tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid

mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et

mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; 3) välistati elektriliste häirete allikad; 4) tagati seadmele

tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki

kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga kuival

kattega teel, kahesuunalisel kahe sõidurajaga liikus sõidurajal teel. Patrullauto kiirusega 61 km/h.

Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki

sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist õiduk liikus sõidurajal, liikusid mitu sõidukit, mootorsõiduk . Mootors vastassuunalisel

sooritas möödasõitu. Kiiruse mõõtmine teostati 2-3 sekundi jooksul, segavat faktorit ei olnud. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli enev Radarimõõturil ühtlaselt tõusev, kõrg . Kui sõiduki

kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadme näit. Seadme lugem näitas 95 km/h. Lubatud

sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 0 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/ 7 - 7 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui km/h. Juhile näidati seadme 18

tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/heli/fototehnikat. Protokoll on allkirjastatud H.S

ja mõõtja poolt. Karistusregistri andmed, mille kohaselt H.S on ajavahemikul 18.08.2010 kuni 24.10.2011 – 4 rikkumist, neist 2 e eest. on kiiruse ületamis

4(2)

Kaebuse esitaja kaitsja

jääb kaebuses esitatud väidete juurde.

Kohtuväline menetleja jäi seisukoha juurde, et väärteoasjas otsus on tehtud vastavalt seadusele.

Materjalidega süü tõendatud LS § 227 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise on H.S

kohta täies ulatuses kiirusmõõtseadme kasutamise protokoll ning tunnistaja ütlus i tega. Arusaamatuks ees, liiklust, mis vajadus jääb, millega takistas rekkaauto, mis sõitis H.S

oli sooritada möödasõitu, aga fakt on fikseeritud ja kiiruse ületamine oli fikseeritud

kiirusmõõtemetoodika järgi. Kohtuväline menetleja arvab kaebus on , et H.S põhjendamatu ja palu see jätta rahuldamata ning otsus muutmata. b

Koht

u seisukoht ja põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. - VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. V™S -

§ s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 alusel ei tohi juhil sõita kiiremini liikluskorraldusega lubatud kiirusest.

LS § 227 lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20

kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Kohtu hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1

mõttes. Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise

üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole . Kiirusmõõteseadme kasutamise esinenud

protokollis kirjeldatud

mõõtmistulemuste käik on järgitav ja arusaadav, mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt.

Kohus leiab, et pole alust kahelda tunnistaja A P . Tunnistaja andis ütluste usaldusväärsuses

ülekuulamisel ütlusi, mis on kooskõlas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. A P ei ole isiklikult tutvunud kaebuse esitaja ta ga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida

ise nägi. Kohtu hinnangul on veenev tunnistaja seletus, mille kohaselt on ta kindel, et kiirusemõõteseadm juhtinud auto kiirus. Ta seletas, et H.S e lugem on H.S sooritas möödasõitu ning isegi visuaalselt oli näha, et ta liigub teistest sõidukitest kiiremini.

Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et kasutamise kiirusmõõteseadme

protokoll kogumis tunnistaja A P t ks ütlustega saavad olla küllaldas eks ja usaldusväärsete tõendi Antud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et H.S teks. juhtis 15.03.2012 kella

09.42 ajal Vaivara vallas Ida-Viru maakohas Narva-Narva- -Hiiemetsa maanteel 9 km-l Jõesuu mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (lubatud kiirus 70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 95km/h+/

-7 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h.

Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud siseveen esitatud süüdistus on dumusele, et H.S-ile

tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § lg 1 järgi. Täidetud on kõik nõutavad objektiivse 227 koosseisu tunnused. Kohus leiab, et H.S kaudse tahtlusega täitis objektiivse koosseisu , sest soori u, pidi . tades teise auto möödasõit ta teadma kiiruse ületamise võimalikust

5(2)

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et on talle süüks H.S arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 227 lg 1

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja arvamisega, et möödasõidu sooritamisel tegutses ta hädaseisundis. KarS § 29 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetult või

vahetult eesseisvat ohtu enda või teiste isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu

kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide

kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Siinjuures hädaseisund puudub kui on tegemist nn süülise hädaseisundiga, kui isik ise oma süülise tahtliku teoga viinud end olukorda, kus ta peab päästma oma õigushüve kahjustamise hinnaga.

LS § 51 lg 3 p 3,4,6 alusel enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei , lg 4 ohusta ega takista teisi liiklejaid, sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba, tal on

võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kohtu hinnangul H.S ta ei ise kutsus võimaliku hädaolukorra esile oma tahtliku teoga – järginud LS § 51 , lg 4 sätteid ning viinud end olukorda, kus ta pidi suurendama kiirust, lg 3 p 3,4,6 ületades lubatud kiirust selleks, et lõpetada möödasõitu.

Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud Liiklusseaduse §

227 lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot.

Liiklusseaduse § sätestab: 227 lg 1

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. Peale

selle arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel

tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamise õigesti osutanud KarS § l on

56 lg-le, st karistuse kohaldamise aluseleisiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendavate ja

raskendavate asjaolude puud sust ta on varasemalt toime pannud umist ning süüdlase isik –

samalaadseid õigusrikkumisi, mille eest määratud karistused ei ole olnud piisavad, isik jätkuvalt pani toime.

Analüüsides süüdlase tegu, tuleb võtta arvesse, et liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud

oleks kõigi liiklejate turvalisus ning liiklusmärgi lubatud kiirusega 70 km/h mõjupiirkonnas on

tegemist sellise ala või teeolustikuga, kus suurema kiirusega liikumine on eriti ohtlik teistele

6(2)

liiklejatele. H.S nii kohapeal kui ka hilisemal ajal oma rikkumist ei tunnistanud, ei väljendanud kahetsust. Ta on varasemalt karistatud 4 korda Liiklusseaduse järgi, selle hulgas kahel

korral kiiruse ületamise eest, viimasel korral 24.10.2011 vastu võetud otsusega temale määratud rahat

rahv LS § 227 lg 1 järgi summas 120 eurot on tasumata.

Kohus leiab, et kohaldatud karistusrahatrahv 80 eurot on vastavuses süü suurusega, toimepandud

süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise

võimal keskmises määras usi. Valitud karistus - rahatrahv sanktsiooni rohkem kui es - kajastuvad

õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral.

Kõike eelnevat arvestades jätab kohus VTMS § 132 p.1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja H.S kaebuse rahuldamata.

Larissa Prokopenko Kohtunik