1-12-6551/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-12-6551

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. augustil 2012 Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-6551 (12230107220) Kohtunik Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi K.I

süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Kelly Kruusimägi

Süüdistatav K.I , isikukood XXX, elukoht: XXX;

kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, emakeel

vene keel, töökoht: puudub (invaliidsus/pensionär),

tõkend – tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 31.05.2012.a.

Varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, sh viimati:

- 02.11.2010.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199

lg 2 p 9 alusel vangistusega 8 kuud; KrMS § 238 lg 2

alusel kuulus ärakandmisele 5 kuud 10 päeva vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 5 kuud 7 päeva.

Väärteokorras karistatud korduvalt.

RESOLUTSIOON

1. K.I süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta K.I-le mõistetud tähtajaline vangistus 4

(neli) kuud tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.I ei pane temale määratud

18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja vältel toime tahtlikult uut kuritegu ning

täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

2

kontrollnõudeid Viru Vangla Narva talituse Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Kerese 3, Narva, 20309).

3. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.I järgima katseajal

järgmiseid kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.I-le määratud 18 (kaheksateist) kuu

pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22. 08.2012.a.

5. K.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

6. K.I-lt menetluskuludest, millised koosnevad

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot );

- KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot);

K.I-lt välja mõista 120 eurot (sada kakskümmend eurot).

7. Menetluskulud summas 411 eurot (nelisada üksteist eurot) jätta KrMS § 180 lg 3

alusel riigi kanda.

8. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul

võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 10 (kümme) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.I, 1-12-6551, kaitsjatasu, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega

tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistus

K.I süüdistatakse selles, et tema andis 30.05.2012.a kell 01:55 ja 13:30 toimunud

kannatanuna ülekuulamise raames ütlusi selle kohta, et 29.05.2012.a kella 23:10 ajal tuli

Tallinnas aadressil Mahtra 1 asuva kaupluse Konsum läheduses tema juurde end Sergeina

esitlenud meesterahvas, kes palus temalt 5,00 eurot. Kui K.I andis meesterahvale küsitud summa, lõi meesterahvas talle rusikaga silmapiirkonda, võttis koti ja selle seest 50,00 eurot, tagastas seejärel koti K.I-le ning jooksis minema. Kannatanuna ülekuulamisel

oli K.I hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. 31.05.2012.a kell 12:50 kannatanuna ülekuulamisel tunnistas K.I vale ütluste andmist.

Seega süüdistatakse K.I KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmises.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kelly Kruusimägi, süüdistatav K.I ja tema kaitsja Urmas Simon sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör K.I karistamist KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg-le 1 ja 3 määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.I ei pane 18

kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: elama kohtu

määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et K.I kuulub KarS § 320 lg 1 ettenähtud

kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

4

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ja ajatamiseks, kuivõrd ta ei tööta, on invaliiduspensionär, sissetulek hetkel puudub ning lühikese aja jooksul

sedavõrd suure summa tasumine ei ole jõukohane. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus

asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Süüdistatava sissetulek ei võimalda summa

kohest ja tervikuna tasumist. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid

mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid

ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud.

Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas on

taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: K.I-lt menetluskuludest, millised koosnevad

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot );

- KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot);

K.I-lt välja mõista 120 eurot (sada kakskümmend eurot).

Menetluskulud summas 411 eurot (nelisada üksteist eurot) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 10 (kümme) eurot

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.I , 1-12-6551, kaitsjatasu, sundraha“.

Ingrid Kullerkann Kohtunik