1-11-14203/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14203 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. juuli 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu .

kaitsja D G vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 25. juuli 2012 määrus muutmata ja

süüdimõistetu . kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde D G määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 115,20 eurot (sada viisteist eurot kakskümmend senti), sealhulgas

käibemaks 19,20 (üheksateist eurot ja kakskümmend senti), vandeadvokaadi vanemabi

Valli Murdele tema poolt . -le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi D G osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista . -lt välja menetluskulud, s.o D G

kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 115,20 eurot riigituludesse.

4 .

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi D G . arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „ . D G 1-11-14302 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud

D G . mõisteti Tartu Maakohtu 26.01.2012. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9

ning KarS § 215 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti . -le liitkaristus 1 aasta ja 6 D G

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, jättes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat ja 3 kuud. KarS § 78 p 1 alusel arvestati katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.01.2012.

Katseajaks allutati . kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima D G KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.

02.07.2012 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande . -le D G

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei ilmu registreerimistele ja ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta.

19.07.2012 toimunud kohtuistungile . ei ilmunud ja ta kuulutati Tartu Maakohtu D G määrusega tagaotsitavaks.

25.07.2012 toimunud kohtuistungil seletas . , et leidis kaks kuud tagasi töö ja käib tööl, D G

ent ei ole jõudnud töölepingut kriminaalhooldajale viia. Töö tõttu ei saanud ta paaril korral

registreerimiskohustust täita ja ei julgenud pärast enam kokkusaamisele minna. Tööl ta telefoni

kaasas ei kanna ning ei teadnud vastamata kõnedest, kes helistajateks olid. . elab oma D G

89-aastase vanaisa juures, kes ei kuulnud kui kriminaalhooldaja käis, ka süüdimõistetut ennast ei

olnud kodus. . selgitas, et viibib vahepeal ema juures, kes elab XXX puiesteel. D G

Katseajal on teda karistatud ühel korral auto tagavaraosade varguse eest. . on juba D G ammu proovinud narkootilisi aineid, amfetamiini ja kanepit, ent eitab sõltuvust, küll aga on ta nõus minema sõltuvusvastasele ravile.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Täitmiskohtunik leidis, et taotlus on põhjendatud ja . -le mõistetud vangistus tuleb D G täitmisele pöörata.

Maakohus märkis, et . ei ole vaatamata korduvatele kutsetele ilmunud kohtumistele D G

kriminaalhooldusametnikuga ning mitme kuu vältel puudus temaga kontakt.

Kriminaalhooldusametniku kodukülastus ei ole andnud kontaktide taastamise tulemust, mistõttu

kohus leidis, et kriminaalhooldus on katkenud . -st olenevatel põhjustel. Maakohus D G märkis, et KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on . -le täitmiseks kohustuslikud ja D G mõjuvaid põhjusi nende täitmata jätmiseks ei ole tuvastatud. Maakohus sedastas, et . töö olemasolu ei ole kinnitamist leidnud - ta ei ole mitme kuu D G

jooksul esitanud töö kohta tõendit, kuigi tööst kui prioriteetsest eesmärgist on kriminaalhooldusel

räägitud. Asjakohatud on .

põhjendused selles, et töö takistas tal D G registreerimiskohustuse täitmist.

Maakohus tuvastas, et . on katseajal karistatud väärteomenetluse korras kolmel korral, D G

s.h ühel korral varguse ja ühel korral narkootiliste ainetega seotud väärteo eest. Ehkki

väärteokaristused ei ole seadusest tulenevalt karistuse täitmisele pööramise tingimuseks, iseloomustavad need . isikut ja tema käitumist katseajal. Kohus märkis, et seega lisaks D G

KarS § 75 lg 1 p 2 ja 3 sätestatud kontrollnõuete korduvale täitmata jätmisele, on .

D G katseajal käitunud õigusvastaselt – olles karistatud samasuguse süüteo eest, mille eest karistati teda

kriminaalkorras ja vangistusest tingimisi vabastati. Kohus märkis, et . karistati D G

täitmisel oleva kohtuotsusega 12 varguse episoodi eest, seejuures olid vargused süstemaatilised ja

jätkuvad. . tarvitab narkootikume, kahjustades sellega enda tervist. .

D G D G

3

õigusrikkumistega ja narkootikumide tarvitamisega seotud eluviiside tõttu on tegemist

kontrollnõuete olulise rikkumisega ning määratud karistus tuleb pöörata täitmisele.

Registreerimisnõude rikkumise tõttu on taotletud kontrollkohustuse täitmine . poolt D G ebatõenäoline, kuna suure tõenäosusega jätkab ta väljakujunenud eluviise.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

D G . kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu vangistuse täitmisele pööramise määrus ja

teha uus määrus, millega määrata . -le täiendava kohustusena sõltuvusvastasele D G ravile allumine.

Kaitsja arvates ei ole maakohus arvestanud, et tegemist on väga nõrga isikuga, kes vajab

kõrvalabi nt tugiisiku näol. Suutmatus korrale alluda tuleneb narkootikumide tarvitamisest.

Sõltuvusprobleemidega isikud vajaksid ravi, mitte vangistusega karistamist. KarS § 74 lg 4

mõttest tulenevalt ei ole kohtul kohustust pöörata karistust täitmisele kontrollnõuete täitmata

jätmisel - kohus pidanuks määrama . -le täiendavad kohustused, allutades ta D G sõltuvusvastasele ravile.

Materjalidest nähtub, et varem ei ole . kriminaalkorras karistatud. Tegemist on D G

noore inimesega, kellel puudub toimetulekuoskus, vajalikud teadmised ning toetav

sotsiaalvõrgustik. Ta on kinnitanud valmisolekut oma käitumist parandada ja allub kindlasti sõltuvusvastasele ravile.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

2. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et süüdimõistetu

D G . on rikkunud temale Tartu Maakohtu 26.01.2012. a kohtuotsusega KarS § 75 lg 1

alusel käitumiskontrolli ajaks kohaldatud kohustusi – ta ei ilmunud registreerimistele ega ole esitanud dokumente kohustuste täitmise kohta.

Kriminaalhooldaja 28.06.2012 koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et . on D G

jätnud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulemata kuupäevadel 10.05; 11.05; 06.06 ja 20.06.2012. Ettekande kohaselt teavitas 26.04.2012 . ametnikku telefonitsi sellest, et tal on kips D G

ja kokku lepiti uus registreerimisaeg 10.05.2012, kuhu hooldusalune ei ilmunud. Ettekande

koostaja helistas . -le ning kokku lepiti uus kohtumine 11.05.2012, kuhu D G

hooldusalune samuti ei tulnud. 18.05.2012 saadeti . -le kutse, milles määrati D G kohtumise ajaks 23.05.2012, mil registreerimine leidis aset. Järgmisele kohtumisele 05.06.2012

hooldusalune ei tulnud, kuid teavitas ametnikku nõuetekohaselt mitteilmumisest. Telefoni teel lepiti uue registreerimisajana kokku 06.06.2012, kuid määratud ajal . vastuvõtule ei D G

tulnud, saates Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna mobiilile sõnumi:

"ja nesmogu priti".

Telefonile hooldusalune ei vastanud. 15.06.2012 saadeti . -le järjekordne kutse, D G milles määrati kohtumise ajaks 20.06.2012, kuhu hooldusalune ei tulnud.

Lisaks registreerimisele mitteilmumistele ei vastanud .

ka ametniku D G telefonikõnedele, ei esitanud arstitõendit mitteilmumise põhjuse tõendamiseks ega töölepingut.

3. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele

pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra,

peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus

4

maakohtu põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.

4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna kaitsja ei ole vaidlustanud . -le D G

etteheidetavaid kontrollnõuete rikkumiste sisuks olevaid asjaolusid ja ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruses olevate motiividega, käsitleb ringkonnakohus järgnevalt määruskaebuses esitatud väiteid.

5. Kaitsja on määruskaebuses peamiselt tuginenud asjaolule, et . puhul on tegemist D G sõltlasega ning seetõttu tuleks talle määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuseks alluda ettenähtud ravile. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga ning leiab, et uute

kohustuste määramine . -le ei ole otstarbekas, kuna tema senisest käitumisest D G

nähtuvalt puudub tal motivatsioon täita käitumiskontrolli nõudeid korrektselt. Samuti ei

tunnistanud . maakohtu istungil endal sõltuvushäirete olemasolu ja väitis, et D G 29.03.2012. a toimepandud väärteo põhjuseks ei olnud rahapuudus, ehkki tema sõltuvushäiretele

viitab maakohtu istungil avaldatu, et narkootilisi aineid (amfetamiin ja kanep) proovib ta juba

ammusest ajast. Ringkonnakohus on veendunud, et sõltuvusravi tulemuslikkuse tagab esmalt

probleemi tunnistamine – praegusel juhul . sõltuvusprobleemi olemasolu ei D G tunnista.

Ehkki kaitsja väitel on . motiveeritud oma käitumist parandama, osundab D G ringkonnakohus asjaolule, et senini ei ole . selles osas midagi ette võtnud, vastupidi D G

– ta on jätkanud õigusvastast tegevust, mistõttu puudub ringkonnakohtul veendumus, et

D G . suudaks edaspidi järjekindlalt ja kohusetundlikult kontrollnõudeid ning määratud kohustusi täita.

6. Ringkonnakohus märgib, et isikut süüdi mõistes ja talle tingimisi vangistust kohaldades

määrab kohtunik ka mõjutusvahendid, andes sellega süüdimõistetule hea käitumise korral

võimaluse vältida reaalse vangistuse täideviimist. Seega, valides tingimisi vangistusest vabastamise, leiab kohus sisuliselt, et reaalne vangistus ei mõju ilmselt paremini uut kuritegu ära hoidvalt kui vabastamine. Seetõttu on mõistetud vangistusest tingimisi vabastamisel määrav

positiivne prognoos, mille juures arvestatakse nii teo toimepannud isikut, tema varasemat

karistatust kui teo asjaolusid. Kohus on seega arvestanud karistust tingimisi määrates juba

määruskaebuses märgitut – seda, et tegemist on kriminaalkorras karistamata noore inimesega

ning andnud talle võimaluse vältida reaalse vangistuse kohaldamist. Maakohus juhib seetõttu

õigustatult tähelepanu sellelegi, et katseajal karistati . väärteokorras samaliigilise D G

teo eest, milles ta kriminaalkorras süüdi tunnistati. Ringkonnakohtu arvates viitab selline

käitumine omakorda . riskialtile ja norme eiravale käitumisele. Ringkonnakohus D G

nõustub maakohtuga selles, et ehkki väärtegude toimepanek ei ole karistuse täitmisele

pööramise tingimuseks, iseloomustab see isiku käitumist ja näitab tema suhtumist määratud karistusse. Seetõttu peab kohus paljasõnalisteks . lubadusi end muuta. D G

7. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et . -le mõistetud karistus D G

tuleb täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata . -le D G täiendavaid kohustusi.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Paavo Randma