4-12-3613/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kohtuasi 4-12-3613

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 01.08.2012 lõpposa

Viru Maakohtu

kohtunik

Tiit Kullerkupp

sekretäri

Tea Toming

juuresolekul

arutas avalikul kohtuistungil 01.08.2012 Rakvere kohtumajas väärteoasja K.R süüdistuses LS § 227 lg 4 järgi väärteoprotokollide AB 1296767-4110 alusel. Istungist võttis osa menetlusalune isik K.R /isikukood xxx, elukoht xxxx/ ja kohtuväline menetleja Aulis Vahula tunnistuse alusel.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107 lg.1 p1; 108; 111; 113, kohus

otsustas:

K.R süüdi tunnistada LS § 227 lg 4 järgi ja karistuseks mõista arest 7 (seitse) päeva. Aresti kandmise aja alguseks lugeda K.R kinnipidamise aeg 31.07.2012.a.

Liikluseaduse § 227 lg 5 alusel võtta K.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimiseõigus 7 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada K.R kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I Asjaolud ja menetluse käik

Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroolt saabus Viru Maakohtule 01.08.2012 V™S § 84 alusel arutamiseks väärteoprotokoll AB 1296767 – 4110 K.R kohta.

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis K.R 31.07.2012.a. kell 18.06 Lääne-Viru

maakonnas Vinni vallas Rakvere Luige teel Küti bussipeatuse lähedal liikudes Rakvere suunas mootorratast kiirusega 181+/- 6 km/h teel, kus lubatud kuni 90 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 85 km/h. Seega rikkus K.R Ls § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo

toimepanemine tõendatud mõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega, videosalvestisega.

2

Viru Maakohtus 01.08.2012.a. toimunud istungil tunnistas menetlusalune isik ennast süüdi. Ta selgitas, et õigustavat seletust tal enda käitumisele ei ole. Ta avaldas, et teda on ka varem

väärteokorras karistatud. Karistused on ta saanud autoga kiiruse ületamise eest. Kehtivaid karistusi on kaks. Menetlusalune isik kinnitas, et igapäevaselt ta nii ei käitu. Kiiruse ületamine tulenes sellest, et ta tahtis möödasõitu teha. Menetlusalune isik tunnistas, et möödasõitu oleks saanud ka aeglasemalt teha. Menetlusalune isik selgitas, et mootorsõiduki juhtimisõigus on tal aastast 1987 ning et karistused on olnud mõneaastase vahega. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Menetlusalune isik on ka ise enda süüd tunnistanud. Eelmisel aastal karistati teda kiiruse ületamise eest kaks korda. Need on kehtivad karistused. 4.mail talle määratud karistuse on ta karistuse suuruse osas edasi kaevanud. Juhi poolt nii suur kiiruse ületamine on tahtlikult toime

pandud ja on raske kuritegu. Varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud. Ta on ükskõikne nii enda kui ka teiste liiklejate suhtes. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistuseks aresti 10 päeva ulatuses ja 7 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist.

Menetlusalune isik kohtuistungil aresti mõistmisega ei nõustunud, kuid lubade äravõtmist

pidas õigeks. Mai kuus määrati talle lubade äravõtmine 6 kuuks, selle otsuse ta vaidlustas karistuse osas. Menetlusalune isik kinnitas, et kahetseb siiralt enda tegu. II Kohtu põhjendused

31.07.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1296767 on koostatud menetlusaluse isiku

K.R kohta selles, et tema juhtis 31.07.2012.a. kell 18.06 Lääne-Viru maakonnas

Vinni vallas Rakvere Luige teel Küti bussipeatuse lähedal liikudes Rakvere suunas mootorratast kiirusega 181+/- 6 km/h teel, kus lubatud kuni 90 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 85 km/h. Seega rikkus K.R LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi.

Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides

seaduses sätestatud nõudeid. Väärteoprotokollis on viidatud kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Väärteoprotokolli AB 1296767 kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud mõõteseadme

kasutamise protokolli, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega, videosalvestisega.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on K.R tunnistanud rikkumise toimepanemist. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ka tunnistaja

Veljo Hangi ütlustega. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti K.R poolt juhitud mootorratta kiiruseks 181 +/- 6 km/h.

V™S §-st 2 ja KrMS § 61 lg 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku K.R poolt on

tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Menetlusalune isik on ka ise enda süüd tunnistanud. Seega on

tõendamist leidnud, et toime on pandud rikkumine, mis kvalifitseerub väärteoks

3 Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi ja et selle väärteo on toime pannud menetlusalune isik K.R .

01.08.2012 toimunud kohtuistungil on menetlusalune isik nõustunud kohtuvälise menetleja poolt nõutud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega. Samas ei nõustu menetlusalune isik talle põhikaristusena aresti mõistmisega. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 4 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja seisukoha, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et K.R-ile tuleb karistuseks mõista arest 7 päeva. Kohus märgib, et käesoleval juhul on menetlusalune isik toime pandud rikkumise, mille eest võib isikule mõista aresti kuni 30 päeva. LS §-ist 227 nähtub, et menetlusalune isik on toime pannud rikkumise, mis on raskeim selle paragrahvi järgi kvalifitseeritav rikkumine. Väärteoasja materjalile lisatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul on kaks kehtivat karistust liiklusalaste süütegude eest.

Kohus peab vajalikuks arvestada asjaolu, et menetlusalust isikut on ka varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Karistuseks on isikule määratud mõlemal korral rahatrahv. Kohus järeldab toimepandud rikkumistest, nende eest saadud karistustest ja kõnealusest rikkumisest,

et menetlusalune isik ei ole vajalikke järeldusi teinud ja on jätkanud süütegude toimepanemist.

Sõites lubatust mitte vähem kui 85 km/h kiiremini, on kiirust ületav juht suureks ohuks

teistele liiklejatele. Kiiruse ületamise ulatus näitab käesoleval juhul menetlusaluse isiku

hoolimatust nii enda kui teiste liikluses osalejate suhtes ning seab ohtu nii isiku enda kui kaasliiklejate elu ja tervise.

Arvestades rikkumise ulatust ning asjaolu, et kõnealune rikkumine ei olnud menetlusaluse isiku esimene seda laadi rikkumine, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistuseks mõista arest. Kohus on seisukohal, et rikkumise raskusega proportsionaalseks karistuseks on arest 7 päeva

ulatuses ehk alla keskmise määra, arvestades asjaolu, et isik on rikkumise toimepanemist

kahetsenud. Arvestades inimeste hulka, kes igal aastal liikluses hukuvad, tuleb liiklusrikkumistesse suhtuda täie tõsidusega ning rikkujaid karistada, mistõttu ei arvesta kohus menetlusaluse isiku soovi aresti tema suhtes mitte kohaldada.

4 Kohus leiab, et arvestades rikkumise iseloomu ja ulatust, nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid ka lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristusel on preventiivne eesmärk ja see peaks mõjutama

menetlusalust isikut edaspidi liiklusalaseid rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et

lisakaristuse kohaldamine on antud juhul õigustatud ning menetlusaluselt isikult tuleb ära võtta sõiduki juhtimisõigus 7 kuuks. Kohus lähtudes eeltoodust leiab, et K.R tuleb süüdi tunnistada LS § 227 lg 4 järgi ja karistuseks mõista arest 7 päeva ulatuses. Samuti tuleb K.R-ilt LS § 227 lg 5 p 3 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimiseõigus 7 kuuks.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

15. septembril 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne