4-12-2788/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-12-2788 Kohtunik Epp Tombak Väärteoasi I.T väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

(Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo väärteoasi nr 2602,12,004123) Menetlusalune isik I.T, ; Eesti Vabariigi kodanik; isikukood xxx

elukoht, töökoht ESKO AGRO OÜ traktorist, varem väärtegude eest karistamata Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 20.juuni 2012.a.

1. I.T süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 25 trahviühikut so 100 (ükssada) eurot.

2. Rahatrahv tuleb tasuda käesoleva otsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank viitenumber 4100065035, selgitus: Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja otsus nr. 4-12-2788.

3. Kui süüdlane ei ole rahatrahv

i käesoleva kohtuotsuse jõustumise ajaks tasunud, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sissenõude teostamiseks.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest 20.06.2012.a. Kui ettenähtud tähtajaks

ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana.

Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis

kättesaadav alates 02.08.2012.a. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 15 päeva jooksul alates 02.08.2012.a.

2 (3) Väärteoprotokolli sisu

I.T juhtis 20.juunil 2012.a. kella 08.44 ajal Põlva maakonnas Kõlleste vallas, Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maantee 216-l kilomeetril mootorsõidukit (John Deere 3415) seisundis,

kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,32 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, on lõplikuks tulemiks loetud 0,27 mg/l. Mõõtmine on toimunud alkomeetriga Alcotest Dräger MK IV ARAF-0015. Sellega rikkus I.T liiklusseaduse (LS) §-de 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 sätteid. Toimepandu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi, s.o. mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

I.T on 20.juunil 2012.a. toimunud kohtuistungil tunnistanud, et olles eelmise päeva

õhtul tarvitanud alkoholi, asus ta 20.06. 2012 hommikul juhtima tööandjale – EKSO Agro

OÜ-le kuuluvat traktorit, kuna kartis tööst ilma jääda. Tööandjaga helistas temale ja andis

telefoni teel tööülesande. Menetlusalune isik ei vaidle vastu alkoholisisalduse tuvastamise tulemusele, kuigi ta ise ei arvas, et võib sõidukit juhtida.

Liikluspolitseinik Kristjan Varindi otsusega on menetlusalune isik LS § 91 lg 2 p 2 alusel

kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus on ilmnenud alkoholilõhn sõidukis ja juhi suust, mis annab aluse arvata, et juhi veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära(tl.5).

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 20.06.2012 (tl.6) on

tõendatud, et I.T poolt väljahingatavas õhus oli 20.06.2012 kella 08.44 ajal

indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 nr. A111166 näidu kohaselt alkoholi 0,36 mg/l , muu joobeseisundile viitava tunnusena on märgitud viimase 24-tunni sündmuste mittemäletamine.

Tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST MK IV ARAF-0015 on mõõdetud

alkoholisisaldus 0,32 mg/l, arvestades mõõtemääramatust 0,05 on lõplikuks tulemiks 0,27 mg/l. Kuna I.T poolt toimepandud väärteo asjaolud olid selged, ei pidanud kohus vajalikuks avaldada kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja – politseiametnik Tarvo Sääliku ütlusi.

Vastavalt LS § 33 lg 11 p 2 on juhil keelatud juhtida sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

Tulenevalt LS § 65 lg 1 on joobeseisund liiklusseaduse tähenduses muuhulgas alkoholi

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht osundatud paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt muuhulgas juhul, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning

väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised

funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses

nõutava kindlusega juhtima. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

Kohus on seisukohal, et I.T on süüdi LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo

toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades. Menetlusaluse isiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isiku süü on KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus.

3 (3) Kuna I.T on süüdi väärteo toimepanemises, tuleb talle mõista karistus.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

I.T karistust kergendavaks asjaoluks võib pidada tema poolt kohtumenetluses avaldatud kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalust isikut ei ole varem ei väärtegude toimepanemise ega ka kriminaalkorras karistatud (tl.8).

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik karistada nii

rahatrahvi kui arestiga. Kuna I.T ei ole varem süütegusid toime pannud, ei pea kohus

põhjendatuks valida karistuseks raskemat karistusliiki, mida on võimalik määrata väärteo toimepanemise eest – aresti. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma

väärtegude toimepanemisest, kohaldades tema suhtes karistusena rahatrahvi. Trahvi võib

tulenevalt KarS § 47 lg 1 kohaldada 3-300 trahviühiku ulatuses, trahviühik on rahatrahvi

baassumma, mille suurus on neli eurot. I.T-le kohaldatava rahatrahvi suuruse määramisel võtab kohus arvesse, et isikut ei ole varem karistatud ning ta on avaldanud

kahetsust toimepandu suhtes. LS § 224 lg 2 sätestab alkoholisisalduse piirid mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus – 0,25-0,74 mg/l – I.T puhul oli see alumise piiri lähedane (0,27 mg/l), seega tema süü ei ole suur. I.T töötab OÜ-s EKSO

Agro traktoristina ja saab tema enda sõnul miinimumpalka. Eeltoodud asjaoludel ning

arvesse võttes, et kohaldatav karistus ei pruugi avaldada soovitud mõju, kui osutub isikule ülejõukäivaks, määrab kohus I.T-le rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot. Kohtu hinnangul ei tingi ka õiguskorra kaitsmise huvid antud juhul rangema karistuse määramist, sest antud eesmärki silmas pidades on oluline pigem karistuse vältimatus.

KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse isiku kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka.

Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. I.T oli kinni peetud 20.06.2012 kell 8.44 (tl.3) ning vabastati samal päeval pärast väärteoasjas kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Seega ei väldanud tema kinnipidamine 24 tundi, mistõttu kohus ei arvesta tema kinnipidamist karistuse hulka.

Epp Tombak

Kohtunik