1-10-2667/43 · 1-10-2667/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-10-2667

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. augustil 2012. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1, Tartu Asja number 1-10-2667 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Geidi Kuklase Prokurör Margus Lellep Kinnipeetav Z.V isikukood: XXX; asukoht: Tartu Vangla; elukoht: XXXX Kriminaalasi Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimus RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 871 lg 1 ja 3 ja KrMS § 4261, 432

Jätta kohaldamata Z.V-le, isikukood: XXX, karistusjärgne käitumiskontroll peale temale Tartu Maakohtu 26.03.2010. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 18.08.2012. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Z.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.03.2010. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7,

8, 9 järgi ning karistuseks mõistetud 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Z.V on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristusest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistusasja algust arvati alates Z.V kinnipidamisest 30.09.2009. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.09.2009. a ja lõppeb 30.12.2012. a.

Tartu Maakohtu 22.07.2011. a määrusega jäeti Z.V ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus leidus, et karitus ei ole Z.V puhul veel oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu loodab ülemäära välisele abile oma probleemidest, muuhulgas

alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Z.V on ka varem peale meditsiinilise ravi saamist

uuesti hakanud alkoholi tarvitama. Kalduvus kuritarvitada alkoholi suurendab riski, et ennetähtaegse vabanemise korral võib isik jätkata oma varasemat elustiili.

2 Tartu Maakohtu 05.04.2012.a määrusega jäeti Z.V tingimisi enne tähtaega vabastamata KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud tähtaja järel. Kohus põhjendas oma seisukohta sellega, et isik on

varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, ta ei ole varasematest karistustest mingeid

järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Z.V on olnud varem kriminaalhooldusel, kuid ta ei täitnud kontrollnõudeid ja seega pöörati karitus täitmisele.

Vangla iseloomustuse andmetel Z.V on karistatud seitsmel korral, kannab reaalselt kolmandat vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangistuse ajal on läbi

viidud vestlusi alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ning hoiakute ja väärtushinnangute

muutmise vajalikkusest. Vangistuse ajal on osalenud majandusabitöödel. Vangistuse ajal on

kolm distsiplinaarkaristust, neist kaks kehtivat. Kinnipeetava isikuomadustest, varasemast

elukäigust ja käitumisest on hinnatud uute kuritegude riski olemasolu tulenevalt

haridustasemest, majanduslikust olukorrast alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest. Eluaseme, suhete ja tervise seisukohalt uue kuriteo risk puudub. Protsentuaalselt ei ole riske arvutatud.

Vangla spetsialistid soovitavad karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata Z.V-le KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7 ja 8 alusel järgmised kontrollkohustused:

1. asuda tööle 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist või võtma ennast arvele

Töötukassas;

2. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

4. läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammid;

5. pöörduda konsultatsioonile A- kabinetti.

Z.V ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga. Ta ei saa aru, miks temale seda taotletakse. Ta asub elama elukaaslase juurde. Nad suhtlevad iga päev. Vabaduses on vanemad,

kellega suhtleb vangistuse ajal nädalas vähemalt korra. On töötanud ehitusel. Esialgu on elatusallikaks vabanemisfondi kogunenud raha 870 eurot. Tal on võlad 5000 eurot, tahab neid likvideerida. Peab röövimist isikuvastaseks kuriteoks.

Prokuröri hinnangul on asjaolusid sisuliselt hinnates olukord keeruline. Me ei aruta

ennetähtaegsest vabastamisest, kas ta vastab vabanemise tingimustele, vaid, kas on põhjust rakendada pärast karistuse kandmist kontrollivahendeid. Selle info põhjal, mis materjalides on

ja kuulates ära Z.V, siis otseseid aluseid ei näe, et tema puhul peaks rakendama karistusjärgset käitumiskontrolli. Kui võrrelda ennetähtaegselt vabastatavatega, siis ei ole seda

olukorda võimalik raskemaks hinnata. Isik on korduvalt küll karistatud ja kandnud 3 korda vangistust reaalselt. Aga sellise taustaga isikuid näeme korduvalt ja ka vabastatakse tingimisi

enne tähtaega. Kuriteod asjaolud ei ole ka sellised, et peaks rakendama karistusjärgset käitumiskontrolli. Rööv on küll esimese astme kuritegu, aga kindlasti kui need teod oleks nii

ohtlikud, siis oleks võimalik olnud tegude raskust hinnata raskema karistuse määramisega. Temale on mõistetud karistuseks põhimõtteliselt alammäär. Käitumisest vangistuse ajal ei ole alust järeldada, et ta oleks ohtlikuks muutunud. On 2 distsiplinaarkaristust. Viimane oli märtsis 2012.a. Vaadates nende sisu pole sellised, mis oleks vägivallaga seotud ja oleks väga raksed.

Prokurör leiab, et ei ole põhjendatud Z.V-le karistusjärgse kontrolli kohaldamine. Karistuse lõpuni on jäänud piisavalt aega. Kui see vajadus uuesti tekib või kui ta paneb toime

vanglas midagi, siis on võimalik seda uuesti kaaluda, siis saab juba vangla põhjalike põhjenduste alusel otsustada.

KarS § 871

lg 1 järgi kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo

eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo

3

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KrMS § 4261

järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871

sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

Z.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.03.2010. a otsusega ja mõistetud karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Seega vabanemisel 30.12.2012 on Z.V kandud mõistetud karistuse täies ulatuses.

Enne kantavat vangistust on Z.V karistatud Tartu Maakohtu 07.09.2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat,

millest KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse mahaarvamise järel jäi kandmisele kuuluvaks

karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel pöörati osaliselt täitmisele 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti 1 aasta vangistust tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga.

Eeltoodud asjaoludest lähtudes on täidetud KarS § 871

lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 nõuab kolme tingimuse olemasolu. Kohus leiab, et Z.V puhul on täitmata KarS § 87 1 lg 1 p 3 ettenähtud tingimus. Ei saa

välistada, et Z.V paneb toime uusi kuritegusid, kuid see asjaolu on pigem oletuslik.

Z.V isikut arvestades on tal mittetäielikust haridusest, alkoholi tarvitamisest ja

majanduslikust olukorrast tulenevalt riske uue kuriteo toimepanemiseks. Samas eluaseme, tervisega ja suhetest lähedastega ei ole uute kuritegude riski olemas. Z.V on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne toetav võrgustik. Tal on eluase lähedase inimese juures ja tervis

võimaldab tööle asuda. Tartu Vangla ettepanekud käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustuste

määramiseks on kantud vajadusest toetada Z.V resotsialiseerumist vabaduses.

Vabaduses saab Z.V kontrollkohustustena nimetatud ettepanekuid realiseerida ka lähedaste toel. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Z.V-st endast. Kui ta ei järgi vanglast antud soovitusi, teeb ta raskeks nii enda kui lähedaste olukorra. See asjaolu aga ei nõua tingimata karistusjärgse käitumiskontrolli määramist. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole täidetud KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud tingimus ning puuduvad piisavad alused karistusjärgseks käitumiskontrolliks Z.V üle.

Ene Muts täitmiskohtunik