1-11-7133/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-7133 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Ilja KOLJAKINI

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Ilja KOLJAKIN

sünd. 04.01.1994, isikukood 39401042245, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus, rahvuselt soomlane, põhi elukoht xxx puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 11.10.2011 ja 09.10.2012 lõpp RESOLUTSIOON Jätta Ilja KOLJAKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Ilja Koljakini

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Ilja Koljakin on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.06.2011 Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9; §215 lg.2 p.1; §266 lg.2 ja §121 järgi ning karistatud kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud 28

KarS §64 ja §68 lg.1 päeva, millest kuulus koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust. Vangistus 11 kuud 28 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud koos KarS §75 lg.1 p.1 Koljak – 5 ja lg.2 ettenähtud kontrollnõuete täitmisega. Samuti on Ilja in süüdi

tunnistatud Tartu Maakohtu 05.01.2011 otsusega KarS §199 lg.2 p.9 järgi ning vabastatud karistusest koos KarS §87 lg.1 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamisega, s.o. allutamisega käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 11.10.2011 määrusega rahuldati

kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja Viru Maakohtu 16.06.2011 otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele karistuse algusega 11.10.2011.

2

Viru Vangla iseloomustu n 8 kehtivat sest nähtub, et kinnipeetaval o distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda ja vanglas viibib samuti teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav

on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud rahuldav. Vabaduses ei ole kinnipeetav töötanud ning kindlat

eriala ei oma. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi, nende kustutamisega

tegeleb kinnipeetava ema. Kinnipeetaval on kulutamisharjumus, kuid puudub tööharjumus ja kogemus ning vastutustunne. Kinnipeetava konkurentsivõime tööturul - on madal. Kinnipeetav elas koos ema, venna ja kasuisaga, tema bioloogiline isa on surnud. Kinnipeetava suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud ning

probleemse käitumisega noored. Kinnipeetav on teiste poolt kergesti mõjutatav, ta

harrastab riskivat ja hoolimatut elustiili. Meditsiiniosakonna andmetel on

kinnipeetaval sõltuvusdiagnoos seoses narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav ei

ole motiveeritud oma sõltuvusega tegelema ja keeldus uimastivabasse osakonda

paigutamisest. Kinnipeetav ei teadvusta, millistes eluvaldkondades on probleemid, kasutab probleemide lahendamiseks väljakujunenud mustrit. Kinnipeetav ei analüüsi

oma tegusid, tegutseb impulsiivselt, tagajärgedele ei mõtle, teiste seisukohtadega ei arvesta, on enesekeskne. Kinnipeetaval on küll eesmärgid, kuid ta ei ole valmis neid

ellu viima. Kinnipeetav on konfliktide lahendamiseks kasutanud vägivalda. Kinnipeetav ei väärtusta ega täida ühiskonnas olevaid kohustusi ja norme ning ei

mõista oma tegude tagajärgi. Kinnipeetav vajab tähelepanu ja tunnustamist, tal

puudub motivatsioon teistega arvestada, ta on teiste poolt kergesti mõjutatav

negatiivses suunas. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest

tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, noorem vend ja kasuisa. Peale 6-ndat klassi muutus kinnipeetava

käitumine, õppimine ja koolikorra rikkumine, kinnipeetav muutus negatiivseks ja ükskõikseks ka pereliikmete suhtes. Kinnipeetaval on diagnoositud hüperaktiivsus ja

madal enesehinnang, psühhiaatrilist ravi ta ei vajanud. Kinnipeetav on

põhiharidusega, kahest kutseõppekeskusest kustutati ta õpilaste nimekirjast seoses

puudumiste ja õppetöös mitteosalemisega. Noorsoopolitsei ettekandest nähtub, et

kinnipeetaval on liiderlik positsioon, talle meeldib teistele meeldida ning olla silmapaistev. Perekonna sissetulekud võimaldavad talle kõik vajaliku, kuid kinnipeetav paneb erinevaid süütegusid toime igavusest. Kinnipeetav ei ööbinud tihti kodus, tema

vanemad ei saa kinnipeetava kasvatamisega hakkama. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama endisesse elukohta, korter on 3-toaline ja kuulub kinnipeetava emale. Perekonna sotsiaalne ja majanduslik olukord on hea, ema toetab kinnipeetava vabastamist.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Ilja Koljakin taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et on

vangistuses olemisest väsinud. Samuti seletas kinnipeetav, et asub sügisel õppima kutsehariduskeskusesse.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas ta ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks

korda ja vangistuses viibib ka teist korda. Viru Maakohtu 16.06.2011 otsusega

mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati vangistusega 4 kuud, ülejäänud karistus

mõisteti tingimisi. Tartu Maakohtu 05.01.2011 otsusega vabastati kinnipeetav karistusest ja allutati käitumiskontrollile. Vaatamata sellele, et kinnipeetav kandis ära šokivangistuse, ei suutnud ta vabanedes käitumiskontrolli nõudeid täita ja vangistus pöörati täitmisele.

Maakohtul puudub igasugune veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid

saavutatud ja kinnipeetav seekord suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täita. Maakohus peab 1-aastast katseaega antud kinnipeetava puhul kriminaalhoolduse ressursside raiskamiseks. Lisaks sellele ei pea maakohus õigeks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetav ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt.

Käesoleval ajal on kinnipeetaval 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine.

Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Kindla elukoha ja ema toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab,

et vaid neil alustel ei ole vabastamine põhjendatud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav ei ööbinud tihti kodus ja ema sõna ei kuulanud. Seega on uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kuigi kinnipeetav

kinnitas maakohtu istun -Virumaa gil, et asub vabanemise korral õppima Ida

Kutsehariduskeskusesse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et selle kooli õpilaste nimekirjast kustutati ta juba 16.01.2011.

Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et Viru Maakohtu menetluses on antud kinnipeetava suhtes veel üks kriminaalasi (süüdistuses KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi).

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi

enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus

kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest

4 tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus

leiab, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul täidetud. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani

korduvalt toime kuritegusid ja ei järgi tingimisi karistuse ajal käitumiskontrolli

nõudeid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud

karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võivad toetuda.

Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik