Legislator Case Law & Legislation
1-12-3490/6 AI generated

1-12-3490/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-12-3490/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-12-3490/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
lack of shareholder standing failure to substantiate appeal refusal by supervisory authority discontinuation of insurance benefits lack of standing of owner unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 12. aprill 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-3490 (kohtueelses menetluses nr 12260101389) riik A.Z versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav A.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx

xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) ; pensionär Süüdistus KarS 424

§ järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.Z (KarS) 424

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 (kaks) 73 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud

vangis

A.Z-ile katseaeg 3 (kolm) tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata aastat ning mõistetud vangis ei pöörata täitmisele, kui tust 2 (kahte) kuud A.Z ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Jaan A.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks.

2. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista € riigi õigusabi A.Z-ilt sundraha 217 (kakssada seitseteist) 50 senti ja tasu 57 (viiskümmend seitse) € määrata kriminaalmenetluse kulud ja 60 senti riigi kasuks; 275 (kakssada seitsekümmend viis) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 ja 10 senti 12 a

maikuust igakuise menetluskulu osa 22 (kahe ja 93 sendi tasumine, kuni kümne kahe) € menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg

kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu ja 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks 19 (üheksateist) € määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmanni ; le

2

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §

-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata

(LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P korraldusele: viiteangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-12-3490

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise A.Z toime pannud kuriteona

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes

sellest, et tema juhtis 09.04.2012 kell 15.20

Viljandi maakonnas Võivaku Kuhjavere tee 1. kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 - registreerimismärgiga 283 TEP joobeseisundis.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamis vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 73 lg 424 es 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A.Z ei pane 3- (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 (üheks) kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

3

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille

kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja

lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste

kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - S § s 245 (kokkulepe) või 252

(süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p M -des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koo - - stab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja

arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed

vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude - tõendite loetelu; Kr S § 1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlusta M 218 lgtavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused,

et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et

kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus utuse või prokuratuuri tatakse uurimisas

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS

4

§ 2565 lg 2 kohaselt s M 179 lgüüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab Kr S § s

1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 217,50 €.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud A.Z-i

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava 38.40 . A.Z-i

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € 19.20 .

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude

hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg lusid määrates arvestab kohus 3 menetlusku

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565

lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb

välja mõista A.Z-ilt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha

217 (kakssada seitseteist) € 50 senti ja riigi õigusabi tasu 57.60 (38.40 19.20) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude + € sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

4.

Kohtu muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamises - t alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik