1-10-876/13 · 1-10-876/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-10-876 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2012. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-876 Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametniku Arnik Kurov erakorraline

ettekanne pikendada Pärnu Maakohtu 04.02.2010

kohtuotsusega nr 1-10-876 I.I-le määratud ja

Pärnu Maakohtu 22.08.2011 ja 07.02.2012 kohtumäärustega pikendatud katseaega Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg 15. august 2012. a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. KarS § 74 lg 4 alusel jätta rahuldamata

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna

Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku A.Kurov taotlus ja mitte pikendada I.I-le

(ik xxx) Pärnu Maakohtu 04.02.2010 kohtuotsusega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel

määratud ja Pärnu Maakohtu 22.08.2011 ja 07.02.2012 kohtumäärustega nr 1-10-876 1-aasta

võrra pikendatud

katseaega.

2.Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule A.Kurov, prokurörile A.Ollema ja I.I-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud Pärnu Maakohtu 04.02.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-876 mõistis kohus I.I süüdi

karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 209 lg 2 p 4 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta. Vastavalt

KarS § 74 lg 1 ja 3 jäeti 1-aastane vangistus I.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning

määrati, et mõistetud 1-aastast vangistust ei pöörata täitmisele kui I.I 18 kuulise katseaja

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi. I.I määrati katseajaks Tallinna Vangla Pärnu

Ärakiri 1-10-876 2

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 tulenevat kohustust katseaja jooksul hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline

kahju kogusummas 12397 krooni. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 04. 02.2010. a. 22.08.2011 kohtumäärusega nr 1-10-876 kohus pikendas I.I-le määratud katseaega 6 kuu

võrra, s.o 3.veebruarini 2012 ja KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määras I.I-le kohustuse katseaja

lõpuks hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud hüvitamata kahju alljärgnevalt: M T`le 5400 krooni s.o 345 eurot 12 senti, E T`ele 4000 krooni s.o 255 eurot 65 senti, N K`ile 1300 krooni s.o. 83 eurot 09 senti, J G`ile 558 krooni s.o. 35 eurot 66 senti. Seega 18-kuulise katseaja jooksul oli N.K hüvitanud kahjud kahele kannatanule. 07.02.2012 kohtumäärusega nr 1-10-876 kohus pikendas veelkord I.I-le määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o 3.augustini 2012 ja KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määras I.I-le kohustuse katseaja lõpuks hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud hüvitamata kahju alljärgnevalt: M T`le 345 eurot 12 senti, E T`ele 157 eurot 59 senti, J G`ile 4 eurot 83 senti.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS - kohustuste mittetäitmine, ei heasta kahju.

Kriminaalhooldusalune I.I , kellele oli kahel korral pikendatud katseaeg, kus viimane

lõppeb 08.08.2012.a. ei ole suutnud tähtajaks täita kohtu poolt määratud kohustust hüvitada

kannatanutele kahju. Pr. E T peab veel saama 127.59 eurot ja pr. M T peab saama 295.04 eurot.

I.I pikendatud katseaja jooksul maksis küll kannatanutele, aga pole jõudnud tähtajaks, sest olid peres rahalised probleemid seotud 4-aastase tütre hoidmisega ja vanaema tervisega, kelle

juures hooldusalune elab. I.I elab vanaemaga sünnissaadik 25 aastat ja nüüd vanaema hoolitseb juba Natalja lapse eest. Vahepeal I.I maksis veel teistele kannatanutele, keda ta

pettis 2011 aastal, katseaja jooksul, millest ametnik sai politsei poolt teada 06.06.2011.a. Oli

vabatahtlik kahju hüvitamine 9 kannatanutele. 27.07.2012.a. I.I

esitas

kriminaalhooldajale 06.07.2012.a. koostatud temaga kokkuleppe Põhja Ringkonnaprokuratuuris

kriminaalasjas nr. 11257000125, kus prokurör küsib lõplikuks karistuseks määrata isikule 2 aastat vangistust ja mille palub asendada üldkasuliku tööga 1460 tundi, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Selles kriminaalasjas kohtuistung on veel ees. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST I.I oma seletuskirjas palub kriminaalhooldajat taotleda kohtu ees pikendada katseaega, et

hüvitada veel kahele kannatanutele kahju. Vestluses isik kahetseb, et varem ei ole tõsiselt võtnud

toime pandud oma poolt kelmused 2 aastat tagasi ja praegu, kui kõik on kombes: töötab, laps on

hoole all ja sügisel läheb lasteaeda, tal on kahju, et peab kangesti pingutama töö juures, et sellest keerulisest olukorrast välja saada. Kriminaalhooldaja tundis huvi, kuidas I.I läheb töö juures. Väinamere Teninduse AS personalijuht L M kiitis väga oma töötajat ja teatas, et Natalja on nüüd vastutav kokk aga mitte kokaabi. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldusalune I.I käib registreerimistel regulaarselt ja õigeaegselt. Vestluste ajal

on viisakas ja avameelne. Kasvatab koos vanaemaga aastat oma 4-aastast tütart, sest endine elukaaslane kuritarvitas alkoholi ja nad läksid lahku. Vaatamata oma rahaliste raskustele ta ikkagi

üritab maksta kannatanutele võlad ära. AS Väinamere Teenindus 28.09.2011.a pikendas I.I-ga töölepingu ja tegi töökõrgenduse. Sellega tekkis ametnikul arvamus, et oleks otstarbekas veel paluda kohtult katseaja pikendamist 6 kuu võrra. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et I.I

on võimeline uue katseaja jooksul lõpetada heastamist tekitatud kahju veel kahele kannatanutele, kellele on juba osa kahjumist makstud ja oma edaspidises elus elama seaduskuulekalt. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Ärakiri 1-10-876 3 Pikendada katseaega kuni 1 aasta Määrata täiendavaid kohustusi - heastada kahju. I.I peab lõpuni heastama tekitatud kahju kannatanutele E T ja M T, kes said tema poolt

raha väljapetmise tõttu kannatada. Varem isiku majanduslik olukord ei ole võimaldanud tal seda teha. Hetkel isk töötab ja töötab hästi ja ta on võimeline heastama tekitatud kahju kannatanutele. On otstarbekam, kui hooldusalusel ikkagi oleks võimalus maksta oma võlad ära katseaega pikendades ja mitte kandma reaalset vanglakaristust. Kohtu seisukoht

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kriminaalhooldusametnik on esitanud I.I suhtes kolmandat korda erakorralise ettekande

põhjusel, et I.I ei täitnud talle katseajaks määratud kohustust, ei ole hüvitanud katseajal

kõikidele kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalhooldusametnik taotleb kohtult

I.I-le kohtuotsusega määratud ja kohtumäärustega pikendatud katseaja veelkordset pikendamist.

Kohus leiab, et KarS § 74 lg 4 alusel tuleb kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud

taotlus katseaja pikendamiseks jätta rahuldamata. Kriminaalhooldaja taotleb katseaja pikendamist põhjusel, et I.I ei ole katseaja jooksul täitnud talle kohtu poolt määrtaud kohustust – hüvitada

katseajal kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju. KarS § 74 lg 4 sätestab selgesõnaliselt, et eelnimetatud rikkumise korral on võimalik katseaega pikendada ühe aasta võrra. I.I puhul on

22.08.2011 ja 07.02.2012 kohtumäärustega kummagagi pikendatud katseaega 6 kuu võrra, seega kokku 1 aasta võrra. Lähtudes eeltoodust ei ole järjekordne katseaja pikendamine enam võimalik.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud

taotlus I.I-le kohtuotsusega määratud ja kohtumäärustega pikendatud katseaega pikendada, tuleb jätta rahuldamata.

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige