1-12-7759/3 · 1-12-7759/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-7759

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.augustil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Sirle Melk kaitsja advokaat U.I osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav U.I, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

U.I-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema 14.augustil 2012.a kuni kella 07.00 juhtis Tartus Võru tn 139 juures mootorsõidukit Audi A6 r/m XXX,

olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,02 mg/l, mis vastab liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele.

Sellega pani U.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.I-le karistuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada U.I kahtlustatavana kinnipidamise aeg

ajavahemikul 14.august 2012.a kuni 15.august 2012.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 6 kuud ja 28 päeva.

KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada U.I-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.novembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, seega ärakandmisele kuulub karistus 11 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendada 11 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega 712 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb sooritada 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel määrata, et üldkasuliku töö sooritamise ajal on U.I kohustatud

järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista U.I-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

U.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub U.I-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et arvestades U.I-lt väljamõistatavate menetluskulude summat, asjaolu et isik tõenäoliselt kaotab seoses lisakaristuse kohaldamisega mõneks ajaks töö ja et eelmisest kohtuotsusest, millega on samuti välja mõistetud menetluskulud, möödunud aeg ei ole väga pikk, on põhjendatud määrata talle nende tasumine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud U.I vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 14. – 15.augustil U.I

2012.a, s.o kaks (2) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kuus (6) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust temale U.I-le Tartu Maakohtu 22.novembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja (4) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üksteist (11) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS U.I-le § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb seitsesada kaksteist (712) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle U.I pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

Tartu Vangla U.I

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista U.I-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks (5) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa U.I Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena U.I-lt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates U.I kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik