Legislator Case Law & Legislation
1-12-7500/5 AI generated

1-12-7500/5 · 1-12-7500/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-12-7500/5
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1-12-7500 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-7500 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Triin Pilberg Kriminaalasi G.L KarS § 389¹ lg 1 järgi B.D süüdistuses ja KarS § 389¹ lg 3 süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Maria Entsik Süüdista...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-12-7500/5

1-12-7500

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-7500 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Triin Pilberg Kriminaalasi G.L KarS § 389¹ lg 1 järgi B.D süüdistuses ja

KarS § 389¹ lg 3 süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Maria Entsik Süüdistatav G.L

isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, töökoht B.D

juhatuse liige, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud- 25.05.2012 Harju Maakohtu poolt osaliselt tingimisi vangistusega 3 aastat ja 3 kuud, millest kohesele ärakandmisele mõisteti 5 kuud.

Katseajaks määrati 2 aastat ja 10 päeva, väärteokorras karistatud 8-l korral. Süüdistatav B.D

äriregistri kood XXX, asukoht XXX, kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Vandeadvokaat Raivo Bergson RESOLUTSIOON Kohus juhindub: KrMS §-dest 173; § 175; §179; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313. 1.

Süüdi tunnistada G.L KarS § 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel lugeda

käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 25.mai

2012.a otsusega G.L-ile mõistetud raskema karistusega vangistusega 3 (kolm)

2

aastat 3 (kolm) kuud, mõistes G.L-ile lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud.

3. Kohaldades KarS §74 lg 1,3 sätteid määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata

osaliselt täitmisele, kui G.L ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut

kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et kohe kantakse ära 5 (viis) kuud vangistust.

4. Kars § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg

06.01.2012 (s.o. 1 päev vangistust), seega kuulub kohesele ärakandmisele 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa ) päeva vangistust.

5. Karistuse ülejäänud osa - 2 (kahte) aastat 10 (kümmet) kuud vangistust mitte pöörata

täitmisele tingimisi, kui G.L 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

• Kohustudes elama Saue vald Laagri Uus-Pilliroo 6;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata G.L-ile lisakohustus mitte tarvitada

käitumiskontrolli ajal narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis (kohustus tuleneb 25.05.2012.a kohtuotsusest).

7. Määrata G.L Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

8. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast so 15.augustist 2012.a.

9. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud

vangistuse kandmise ajaks.

10. G.L-i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

11. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmisele asumisel valida G.L-i suhtes tõkendiks vahistamine, karistuse alguseks lugeda reaalne karistuse kandmisele asumise aeg.

12. Süüdi tunnistada B.D KarS § 389 1

lg 3 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 45 000 eurot.

13. KrMS § 175 lg 1 p –de 1, 5 ja 9 alusel välja mõista G.L riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha summas 435 eurot;

• toimikutest koopiate tegemise kulu summas 1,41 eurot.

3 14. KrMS § 175 lg 1 p –de 1, 5 ja 9 alusel välja mõista B.D riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha summas 435 eurot;

• toimikutest koopiate tegemise kulu summas 1,41 eurot.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank

AS-i või arveldusarvele 221023778606 Swedbank AS-i või arveldusarvele 333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaali, maksekorraldusele märkida viitenumber: 4100064939 ning selgitus: B.D, 1-12-7500, rahaline karistus

Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank AS-i või arveldusarvele 221023778606 Swedbank

AS-i või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, maksekorraldusele

märkida viitenumber: 2800049777 ning selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-7500, sundraha ja

menetluskulud. Sundraha ja menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

G.L on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud selles, et tema, olles isikuks, kes alates

24.11.2010 B.D

(registrikood XXX, käibemaksukohustuslane alates 15.11.2010, asukoht XXX) juhatuse liige, kes äriseadustiku § 180 lg

1 ja § 183 kohaselt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise

korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama B.D maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh

ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate

maksudeklaratsioonide esitamise, on esitanud maksuhaldurile B.D

2010.a detsembrikuu käibemaksudeklaratsioonis maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid.

G.L esitas 20.01.2011.a maksuhaldurile B.D 2010.a detsembrikuu käibemaksudeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga maksustatavaid toiminguid

ja tehinguid summas 4 153 318 krooni (see summa sisaldas ekslikult ka K.A. R AS-le müüdud

4

investeeringukulda 07.12.2010 arve nr 12 alusel, milline käive KMS § 16 lg 2 p 8 kohaselt on

käibemaksuvaba), käibemaksutagastusega müüki reisijale 830 664 krooni (see kanne oli eksitus, käibemaksutagastusega müüki reisijatele tegelikult toimunud ei ole), käibemaksu summas 830 664 krooni, sisendkäibemaksu 809 364 krooni ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 21 300 krooni.

G.L on 2010.a detsembris väljastanud B.D nimel järgmised müügiarved K.A. R AS-ile ja AS-ile T : Arve

nr Kuupäev Kauba

nimetus Kogus Ühiku hindKokku Summa käibe- maksuta Käibemaks 20% Tasumisele kuuluv summa/EEK

11 3.12.2010 Kuld 585 1423,96 280.00 398709.00 398709.00 79742.00 478451.00

12 7.12.2010 Kuld 999 1000 501,92 501920.00 märkimata 100384.00 602304.00

13 7.12.2010 Kuld 999 700 503.95 352765.00 märkimata 70553.00 423318.00

14 9.12.2010

Kuld 585 1,3 276 358.80

250492.93 50098.586 300591.52

Kuld 750 683.10 353.85 241714.94

Kuld 830 21.50 391.59 8419.185

15 21.12.2010 Kuld 585 1163.50 301.98 351353.73 351353.73 70270.74 421624.48

16 23.12.2010 Kuld 585 1732.50 280 485100.00 485100.00 97020.00 582120.00

17 27.12.2010 Kuld 585 1892.40 278.00 526087.20 526087.20 105217.44 631304.40

18 31.12.2010

Kuld 375 43.80 180.77 7917.70

1286890.10 257378.00 1544268.10

585 3914.77 282.00 1103965.15

750 431.1 361.54 155859.90

875 1.80 421.79 759.20

900 3.80 433.85 1648.60

916 24.00 441.56 10597.40

958 13.30 461.81 6142.10

Kokku EEK-ides 13050,83

4153317.905

3298632.96 830663,766 4983981,50

Selle tulemusel tekkis B.D müügikäive summas 3 651 398 krooni ning käibemaks summas 730 280 krooni ja maksuvaba käive summas 501 920 krooni.

Kuid osaühingu maksukohustuse vähendamise eesmärgil leppis G.L eelnevalt kokku AL ja reaalset majandustegevust mitteomava OÜ SE(registrikood XXX) juhatuse liikme AL, et viimased koostavad ja allkirjastavad OÜ SEnimel fiktiivseid sularahaarved ja kauba üleandmise vastuvõtmise

aktid kulla müügi kohta B.D , mis võimaldaks viimasel

sisendkäibemaksu maksustatavast käibest maha arvata. Tegelikkuses B.D ja OÜ SEvahel reaalseid majandustehinguid ei toimunud.

Eelkirjeldatud tegevuse tulemusel, olles saanud ALlt ja ALfiktiivsed OÜ SEarved, kajastas G.L

2010. a detsembris B.D raamatupidamisarvestuses

alltoodud OÜ SEnimel väljastatud fiktiivseid arveid kogusummas 4 856 182,75 krooni, sh

käibemaks 809 363,79 krooni (51 727,78 eurot) ning kajastas arvetel märgitud käibemaksu B.D

2010.a detsembrikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas:

kuupäev Arve nr summa käibemaks kokku

01.12.2010 11210 390165,04 78033,01 468198,05

05.12.2010 51210 834700,00 166940,00 1001640,00

5

08.12.2010 81210 258779,40 51755,88 310535,28

20.12.2010 201210 314145,00 62829,00 376974,00

22.12.2010 221210 474705,00 94941,00 569646,00

23.12.2010 231210 514732,80 102946,56 617679,36

27.12.2010 271210 1259591,72 251918,34 1511510,06 KOKKU EEK-ides KOKKU EUR-ides

4046818,96 258638,87 809363,79 51727,78 4856182,75 310366,65

Kuna OÜ SEnimel väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud kauba müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole OÜ SE nimel väljastatud arvete näol

tegemist nõuetekohaste algdokumentidega sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (käibemaksuseaduse § 37 lg 7 ja raamatupidamise seaduse § 7 lg 1).

Kajastades fiktiivseid arveid B.D käibedeklaratsioonis,

rikkus G.L

B.D

juhatuse liikmena käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1.

Sel viisil deklareeris G.L B.D sisendkäibemaksu 2010.a detsembrikuu eest 809 364 krooni (51 727,78 euro), mida seadusega ei ole lubatud maha

arvata.

Kuna G.L tegi lisaks eelkirjeldatule kuriteole käibedeklaratsioonis ka muid vigu (sh kajastas

07.12.2010 arve nr 12 alusel toimunud tehingut maksustatava käibena ja ei rakendanud sisendkäibemaksu osas proportsionaalset arvestust vastavalt maksuvaba ja maksustatava käibe

osakaalule, rikkudes käibemaksuseaduse § 32 lg 1, ning jättis 88 krooni sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvamata, millele tal oleks õigus olnud), oleks B.D

2010.a detsembri käibedeklaratsioonis kokkuvõttes tulnud kajastada andmeid järgmiselt:

20% määraga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid summas 3 651 398 krooni,

käibemaksutagastusega müüki reisijale summas 0 krooni, käibemaksu kokku 730 280 krooni, kokku sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata summas , maksuvaba 88 krooni käivet summas 501 920 krooni ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas . 730 192 krooni

Seega deklareeris G.L B.D 2010. aasta detsembrikuu

käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu (809 364 – 88) krooni võrra rohkem ning 809 276 tasumisele kuuluvat käibemaksu (730 192 – 21 300) krooni võrra vähem, kui seadusega 708 892 ette nähtud.

Seega on G.L esitanud B.D 2010.a detsembrikuu

käibemaksudeklaratsioonis valeandmeid eesmärgiga vähendada osaühingu maksukohustust ning selle tulemusel on jäänud käibemaksuna laekumata 708 892 krooni (so 45 306,46 eurot).

Seega esitas G.L maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 708 892 krooni (45 306,46 eurot), so pani toime KarS § 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.D (reg.kood XXX, Uus-Pilliroo 6, Laagri alevik, Saue vald Harjumaa käibemaksukohustuslane alates 12.11.2010, juhatuse liige G.L)

süüdistatakse selles, et tema läbi oma juhatuse liikme G.L-i tegevuse, kes äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 kohaselt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise

6 korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama B.D maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh

ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning

maksuhaldurile nõuetele vastavate

maksudeklaratsioonide esitamise, esitas maksuhaldurile 2010.a detsembrikuu käibemaksudeklaratsioonis maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid.

G.L esitas 20.01.2011.a maksuhaldurile B.D 2010.a

detsembrikuu käibemaksudeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid summas 4 153 318 krooni (see summa sisaldas ekslikult ka K.A. R AS-le

müüdud investeeringukulda 07.12.2010 arve nr 12 alusel, milline käive KMS § 16 lg 2 p 8 kohaselt on käibemaksuvaba), käibemaksutagastusega müüki reisijale 830 664 krooni (see kanne

oli eksitus, käibemaksutagastusega müüki reisijatele tegelikult toimunud ei ole), käibemaksu summas 830 664 krooni, sisendkäibemaksu 809 364 krooni ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 21 300 krooni.

G.L on 2010.a detsembris väljastanud B.D nimel järgmised müügiarved K.A. R AS-ile ja AS-ile T : Arve

nr Kuupäev Kauba

nimetus Kogus Ühiku hindKokku Summa käibe- maksuta Käibemaks 20% Tasumisele kuuluv summa/EEK

11 3.12.2010 Kuld 585 1423,96 280.00 398709.00 398709.00 79742.00 478451.00

12 7.12.2010 Kuld 999 1000 501,92 501920.00 märkimata 100384.00 602304.00

13 7.12.2010 Kuld 999 700 503.95 352765.00 märkimata 70553.00 423318.00

14 9.12.2010

Kuld 585 1,3 276 358.80

250492.93 50098.586 300591.52

Kuld 750 683.10 353.85 241714.94

Kuld 830 21.50 391.59 8419.185

15 21.12.2010 Kuld 585 1163.50 301.98 351353.73 351353.73 70270.74 421624.48

16 23.12.2010 Kuld 585 1732.50 280 485100.00 485100.00 97020.00 582120.00

17 27.12.2010 Kuld 585 1892.40 278.00 526087.20 526087.20 105217.44 631304.40

18 31.12.2010

Kuld 375 43.80 180.77 7917.70

1286890.10 257378.00 1544268.10

585 3914.77 282.00 1103965.15

750 431.1 361.54 155859.90

875 1.80 421.79 759.20

900 3.80 433.85 1648.60

916 24.00 441.56 10597.40

958 13.30 461.81 6142.10

Kokku EEK-ides 13050,83

4153317.905

3298632.96 830663,766 4983981,50

Selle tulemusel tekkis B.D müügikäive summas 3 651 398 krooni ning käibemaks summas 730 280 krooni ja maksuvaba käive summas 501 920 krooni.

Kuid osaühingu maksukohustuse vähendamise eesmärgil leppis G.L eelnevalt kokku AL ja

reaalset majandustegevust mitteomava OÜ SE(registrikood XXX) juhatuse liikme AL, et viimased koostavad ja allkirjastavad OÜ SEnimel fiktiivseid sularahaarved ja kauba üleandmise

vastuvõtmise aktid kulla müügi kohta B.D , mis

7 võimaldaks viimasel sisendkäibemaksu maksustatavast käibest maha arvata. Tegelikkuses B.D ja OÜ SEvahel reaalseid majandustehinguid ei toimunud.

Eelkirjeldatud tegevuse tulemusel, olles saanud ALlt ja ALfiktiivsed OÜ SEarved, kajastas G.L 2010. a detsembris B.D raamatupidamisarvestuses

alltoodud OÜ SEnimel väljastatud fiktiivseid arveid kogusummas 4 856 182,75 krooni, sh käibemaks

809 363,79 krooni (51 727,78 eurot) ning kajastas arvetel märgitud käibemaksu B.D

2010.a detsembrikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas:

kuupäev Arve nr summa käibemaks kokku

01.12.2010 11210 390165,04 78033,01 468198,05

05.12.2010 51210 834700,00 166940,00 1001640,00

08.12.2010 81210 258779,40 51755,88 310535,28

20.12.2010 201210 314145,00 62829,00 376974,00

22.12.2010 221210 474705,00 94941,00 569646,00

23.12.2010 231210 514732,80 102946,56 617679,36

27.12.2010 271210 1259591,72 251918,34 1511510,06 KOKKU EEK-ides KOKKU EUR-ides

4046818,96 258638,87 809363,79 51727,78 4856182,75 310366,65

Kuna OÜ SEnimel väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud kauba müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole OÜ SEnimel väljastatud arvete näol

tegemist nõuetekohaste algdokumentidega sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (käibemaksuseaduse § 37 lg 7 ja raamatupidamise seaduse § 7 lg 1).

Kajastades fiktiivseid arveid B.D käibedeklaratsioonis,

rikkus G.L

B.D

juhatuse liikmena käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1.

Sel viisil deklareeris G.L B.D sisendkäibemaksu 2010.a detsembrikuu eest 809 364 krooni (51 727,78 euro), mida seadusega ei ole lubatud maha

arvata.

Kuna G.L tegi lisaks eelkirjeldatule kuriteole käibedeklaratsioonis ka muid vigu (sh kajastas

07.12.2010 arve nr 12 alusel toimunud tehingut maksustatava käibena ja ei rakendanud sisendkäibemaksu osas proportsionaalset arvestust vastavalt maksuvaba ja maksustatava käibe

osakaalule, rikkudes käibemaksuseaduse § 32 lg 1, ning jättis 88 krooni sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvamata, millele tal oleks õigus olnud), oleks B.D

2010.a detsembri käibedeklaratsioonis kokkuvõttes tulnud kajastada andmeid järgmiselt:

20% määraga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid summas 3 651 398 krooni,

käibemaksutagastusega müüki reisijale summas 0 krooni, käibemaksu kokku 730 280 krooni, kokku sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata summas , maksuvaba 88 krooni käivet summas 501 920 krooni ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas . 730 192 krooni

Seega deklareeris G.L B.D 2010. aasta detsembrikuu

käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu (809 364 – 88) krooni võrra rohkem ning 809 276 tasumisele kuuluvat käibemaksu (730 192 – 21 300) krooni võrra vähem, kui seadusega 708 892 ette nähtud.

8

Seega on G.L esitanud B.D 2010.a detsembrikuu

käibemaksudeklaratsioonis valeandmeid eesmärgiga vähendada osaühingu maksukohustust ning selle tulemusel on jäänud käibemaksuna laekumata 708 892 krooni (so 45 306,46

eurot).

Seega esitas B.D maksuhaldurile maksukohustuse

vähendamise eesmärgil valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 708 892 krooni (45 306,46 eurot), so pani toime KarS § 389¹ lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.augustil 2012.a sõlmisid G.L, tema kaitsja ja ringkonnaprokurör Maria Entsik alljärgneva kokkuleppe: KarS § 3891 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 74 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustub G.L käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liidetakse nimetatud karistus (1 aasta ja 6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 25.05.2012 otsusega G.L-ile mõistetud karistusega (3 aastat ja 3 kuud vangistust), lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, saades liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust, millest viimasest kuulub kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust (arvesse võttes KarS § 68 lg 1 ja G.L-i poolt eelvangistuses viibitud aega – 1 ööpäev - 4 kuud ja

29 päeva vangistust) ja millest ülejäänud 2 aastat ja 10 kuud ei pöörata KarS § 74 alusel

tingimisi täitmisele, kui G.L 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 toodud nõudeid.

Käesolevas kriminaalasjas mõistetud katseaeg hakkab kulgema antud asja kohtuotsuse tegemise päevast.

26.aprillil 2012.a sõlmisid B.D (seaduslik esindaja G.L ), tema kaitsja ja ringkonnaprokurör Maria Sutt alljärgneva kokkuleppe:

KarS § 3891

lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 45 000 eurot.

MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHAD

9

Süüdistatavad G.L ja B.D nõustusid sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et esitatud süüdistuse sisu ja kokkulepe on neile arusaadav, kokkuleppe sõlmiti süüdistatavate vabal tahtel ning nad soovivad kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt. Kaitsja jäi sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate selgitused

sõlmitud kokkulepete kohta ja prokuröri arvamuse kokkulepete kohta veendunud, et

menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et G.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning B.D

tuleb süüdi tunnistada KarS § 389¹ lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele menetluskuludena sundraha ja toimikutest koopiate tegemise kulu.

Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/