4-12-720/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjuunil 2012.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-12-720 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Tõlk Diana Arhipova Menetlusalune isik V.M, sünd. xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus Väärteoasi
Legislator headnote
AI generated4-12-720/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
Full text
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juunil 2012.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-12-720 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Tõlk Diana Arhipova Menetlusalune isik V.M, sünd. xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus Väärteoasi
V.M-i
kaebus Maksuja Tolliameti
vaneminspektor Kadi Rõžikovi 06.02.2012.a üldmenetluse otsusele nr 930012000050 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: V.M Kaebuse esitaja kaitsja: Oleg Nišajev Maksuja Tolliameti vaneminspektor Anton Heifets Tunnistajad:
Xxx
RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 2 Jätta V.M-i kaebus rahuldamata ja Maksuja Tolliameti vaneminspektor Kadi
Rõžikovi 06.02.2012.a üldmenetluse otsus nr 930012000050 V.M-i suhtes muutmata.
Rahatrahv tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr 10052031000004 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221013264447 Swedbank pangas, viitenumber 000318368120 . Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti
Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
1. MAAKOHUS TUVASTAS
2(2)
Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 21.02.2012 Viru Maakohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 06.02.2012 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930012000050 peale, millega menetlusalune isik
V.M karistati tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1 alusel rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, s.o 540 (viissada nelikümmend) eurot. Sama otsusega TS § 94 lg 4 ja KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeeriti asitõendid – 35000 sigaretti ning TS § 94 lg 4 ja KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti asitõend – sõiduauto Geely Sedan MR718OU1 registreerimismärgiga H674MY43.
Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 06.01.2012.a kell 11.05 sisenes V.M-i sõiduauto Geely registreerimismärgiga H674MY43 läbi Narva tollipunkti Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Menetlusalune isik deklareeris lubatud koguse sigarette, s.t 40 tk. Sõiduk suunati läbivaatusele, mille käigus avastati sõidukist lisaks deklareeritule veel 35000 sigaretti „Kiss Romantik“, mis olid peidetud sõiduauto pagasiruumi spetsiaalselt sigarettide salakaubaveoks ehitatud topeltpõhja ning parempoolse tühimiku sisse. Sigarettide pakenditel asusid Venemaa maksumärgid.
1.1 Kaebuse esitaja seisukoht
Otsus vaidlustatakse osaliselt, põhikaristuse suuruse ning konfiskeerimise kohaldamise osas menetlusaluse isiku V.M-i kaitsja poolt alljärgnevatel motiividel: Menetlusalune isik tunnistab end süüdi, kuid leiab, et temale määratud karistus on liiga range. Kaevatud väärteootsuses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et V.M-i sõiduk on käsitletav tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendina, kuid viidatud väärteootsusest ei selgu, mille alusel tuvastati sõiduki ümberehitamise fakt, samuti pole põhjendusi selle kohta, miks menetleja luges väidetavat ümberehitust eriliseks. Ühtlasi pole kohtuväline menetleja põhjendanud konfiskeerimise vajadust ning proportsionaalsust.
Samal päeval peeti Narva tollipunktis kinni ka Xxx kelle sõidukist leiti salasigaretid ning kelle , sõiduk oli ümber ehitatud salasigarettide peitmiseks. Nimetatud isik sai aga oma sõiduki tagasi, s.t et kaevatud otsus pole konfiskeerimise osas kooskõlas kohtuvälise menetleja praktikaga ning puuduvad ka sellekohased põhjendused, mida võib käsitleda Vene Föderatsiooni kodaniku ja residendi diskrimineerimisena.
1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht
Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, milles ei nõustunud kaitsja väidetega.
Kohtuväline menetleja märgib, et otsuse nr 930012000050/4 järgi on V.M-ile määratud rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses, mis on alla poole TS § 73 lg 1 sätestatud väärteo eest kohaldatava rahatrahvi maksimummäärast, milleks on 300 trahviühikut.
Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu ka ebaseaduslikult Eestisse toimetatud sigarettide kogusele, mis ületab aktsiisivabalt ning seega ilma tollile deklareerimata ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada lubatud sigarettide kogust koguni 875-kordselt (35000 : 40 = 875).
Seega juhul, kui V.M-i poolt peidetud 35000 sigaretti ei oleks tolliametnike poolt kinni peetud, oleks nende eest jäänud maksmata ka impordimaksud. Asjaolude kohaselt olid väärteomenetluse käigus kinni peetud 35000 sigareti pealt tasumisele kuuluvad impordimaksud kokku 4281,59 eurot.
3(2)
Seega lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja veendunud, et 06.02.2012 otsuses nr
930012000050/4 V.M-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 135 trahviühikut on õigustatud ning seaduslik. Kohtuvälise menetleja arvates ei piisa V.M-i mõjutamiseks vähemast.
Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et väärteootsusest ei selgu, mille alusel tuvastati V.M-i sõiduki ümberehitamise fakt ja pole põhjendusi selle kohta, miks menetleja luges ümberihitust eriliseks.
Väärteootsuse 06.02.2012 nr 930012000050/4 punkti 3 kohaselt on otsuse tegemise aluseks väärteoprotokoll nr 930012000050/1. 06.01.2012.a koostatud väärteoprotokolli nr
930012000050/1 punkti 4 kohaselt olid 35 000 sigaretti peidetud sõiduauto pagasiruumi spetsiaalselt sigarettide salakaubaveoks ehitatud topeltpõhja ning parempoolse tühimiku sisse.
Eelnimetatud väärteoprotokolli punktis 6 on kirjas tõendite loetelu, kus on tõenditena ära märgitud muuhulgas ka veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/12/19 ja asitõendi vaatlusprotokoll. Veoki läbivaatuse aktis nr 12-12.1-5/12/19 on fikseeritud, et sõiduautol Geely on pagasiruumi ehitatud topeltpõhi. Veoki läbivaatuse aktile on lisatud ka fotod.
Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjas, et tolliametnike poolt eemaldati pagasiruumi põhjakate ning tagavararatta koobas oli kinnitatud topeltpõhja külge. Sõiduautole topeltpõhja ehitamine on kindlasti käsitletav transpordivahendi ümberehitamisena. Seega on kohtuväline menetleja väärteoprotokolli ja teiste esitatud tõendite alusel lugenud sõiduauto Geely täiesti õigustatult eriliselt ümberehitatuks.
Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud ka kaitsja väitega selle kohta, et kohtuväline menetleja pole põhjendanud konfiskeerimise vajadust ja proportsionaalsust. Kohtuväline menetleja 06.02.2012 otsuse nr 930012000050/4 punktis 5.4. on kirjas, et transpordivahendi konfiskeerimisega tuleb välistada tollieeskirjade rikkumise eesmärgil ehitatud peidiku edaspidine kasutamine. Kui jätta spetsiaalselt ümberehitatud mootorsõiduk konfiskeerimata, on selle sõidukiga võimalik jätkuvalt rikkuda tollieeskirju.
Kohtuväline menetleja lähtus konfiskeerimise otsustamisel eelpool käsitletud seadustest.
Kohtuvälisel menetlejal on võimalik kohaldada konfiskeerimist ainult siis, kui on täidetud seadusest tulenevad alused.
Kaebuses olev väide, et otsus pole konfiskeerimise osas kooskõlas kohtuvälise menetleja praktikaga, ei vasta tegelikkusele. Kohtuväline menetleja on konfiskeerinud TS § 94 lg 4 ja KarS § 83 lg 1 alusel transpordivahendeid erineva kodakondsuse ja päritoluga isikutelt. Seega ei vasta tõele väide, et kaevatud otsus pole konfiskeerimise osas kooskõlas kohtuvälise menetleja praktikaga. Samamoodi on ekslik väide võimaliku diskrimineerimise kohta.
Kohtuväline menetleja märgib, et erinevalt Xxxi juhtumist, on V.M-i sõiduauto Geely sedaan MR718OU1 registreerimismärgiga H674MY43 omanikuks.
1.3 Kohtuistung
31.10.2011.a toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalike seisukohtade juurde.
Menetlusalune isik selgitas kohtus, et ta tunnistab end süüdi selles, et ta V.M
toimetas Eesti Vabariiki 35000 enda poolt Venemaal ostetud ning deklareerimata jäetud VF aktsiisimärkidega sigaretti. Tegi seda, et anda need üle müügiks oma tuttavale. Eitab enda sõiduauto erilist ümberehitamist salakaubaveoks. Selgitab, et kui ta ostis auto salongist, siis talle
4(2) öeldi, et selleks et põhi ei laguneks, paigaldati pagasiruumi vahetükk. Sinna vahetüki sisse pandi sigaretid. Mingit spetsiaalselt tehtud peidikut seal ei olnud. Konfiskeeritud auto oli tema omandis, selle ostuväärtus on 420000 rublat. Kinnipidamise hetkel oli see auto 2 aastat vana. Määratud trahvi tasus ta täies mahus ära ning käesoleval ajal ei taotle isegi trahvi vähendamist, aga auto äravõtmisega endiselt nõus ei ole. Pani väärteo toime rahapuuduse tõttu.
Tunnistaja selgitas kohtus, et tema oli samuti kinni peetud Narva tollipunktis Xxx
salasigarettidega. Ta toimetas Venemaalt Eestisse salasigarette autoga, sigaretid olid peidetud esistange ja vasakja parempoolse polstri sisse. Ta oli selle eest trahvitud, kuid sõiduauto oli temale tagastatud.
Kohus avaldas kirjalikud tõendid ja dokumendid:
lk 5 – advokaadi volikiri; lk 17-20 - taotlus väärteomenetluse jätkamiseks; lk 21 – koopia sõiduki Geely sedaan Mr718OU1 reg.nr H674MY43 registreerimistunnistusest nr 43YT571577; lk 22 - koopia V.M-i passist; lk 23-26 - veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/12/19 fototabeliga; lk 27 – 28 - asitõendi vaatlusprotokoll nr 930012000050/3; lk 29 - transpordivahendi komplektsuse akt 06.01.2012.a; lk 35 - 37 - väärteoprotokoll nr 930012000050/1; lk 38 - 42 - üldmenetluse otsus nr 930012000050/4, lk 43 - 43 – kohtumäärus kaebuse käiguta jätmise kohta; lk 49 - 53 – kaebus; lk 55 – kohtumäärus asja menetlusse võtmisse kohta; lk 57 – päring; lk 65 - 95 – väärteotoimik Xxxi suhtes; lk 98 - 104 – Maksuja Tolliameti vastus kaebusele.
2. KOHTU SEISUKOHT a. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistaja, uurinud väärteotoimikus olevaid materjale, jõuab kohus seisukohale, et V.M-i ning tema kaitsja kaebus Maksuja Tolliameti otsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata .
Kohus on seisukohal, et protokolliga, veoki läbivaatuse aktiga nr 12-12.1-5/12/19 (koos fototabeliga), asitõendi vaatlusprotokolliga nr 930012000050/3, transpordivahendi komplektsuse aktiga ning menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud see faktiline asjaolu, et 06.01.2012.a kell 11.05 V.M-i sõiduauto Geely registreerimismärgiga H674MY43 sisenes läbi
Narva tollipunkti Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Menetlusalune isik deklareeris lubatud koguse sigarette, s.t 40 tk. Sõiduk suunati läbivaatusele, mille käigus avastati sõidukist lisaks deklareeritule veel 35000 sigaretti „Kiss Romantik“, mis olid peidetud sõiduauto pagasiruumi spetsiaalselt sigarettide salakaubaveoks ehitatud topeltpõhja ning parempoolse tühimiku sisse. Sigarettide pakenditel asusid Venemaa maksumärgid.
Seega, veoki läbivaatusaktiga nr 12-12.1-5/12/19 ning asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et sõiduautos Geely on pagasiruumi ehitatud topeltpõhi. Veoki läbivaatuse aktile on lisatud ka fotod. Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjas, et tolliametnike poolt eemaldati pagasiruumi põhjakate ning tagavararatta koobas oli kinnitatud topeltpõhja külge. Edasisel sõiduauto läbivaatusel oli avastatud 35000 sigaretti „Kiss Romantic“ Venemaa maksumärkidega,
5(2)
mis olid peidetud sõiduauto pagasiruumi spetsiaalselt sigarettide salakaubaveoks ehitatud topeltpõhja ning parempoolsesse tühimiku sisse, mis asub pagasiruumis.
Kohus on seisukohal, et topeltpõhja ehitamine on kindlasti käsitletav transpordivahendi ümberehitamisena.
Ülaltoodud tõendite alusel asub kohus seisukohale, et auto ümberehitamine oli teostatud just erilise eesmärgiga, s.t salakaubaveoks, ning V.M-i väited selle kohta, et ta ehitas auto ümber muudel põhjustel, ei vasta tõele ning on antud eesmärgiga vähendada oma vastutust toimepandud süüteo eest.
TS § 94 lõikest 4 tulenevalt on kohtuvälisel menetlejal õigus konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendi, millega või mille abil pandi toime tollieeskirjade rikkumine.
KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning tulenevalt KarS § 83 lg-st 6 võib väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja.
Menetlusaluse isiku V.M-i enda ütlustega ning sõiduki registreerimistunnistuse koopiaga on tõendatud, et sõiduauto Geely registreerimismärgiga H674MY43 kuulub V.M.
Ülaltoodu alusel jõuab kohus järeldusele, et V.M-i sõiduauto konfiskeerimine on seaduslik. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja väitega, et transpordivahendi konfiskeerimise abil tuleb välistada tollieeskirjade rikkumise eesmärgil ehitatud peidiku edaspidine kasutamine. Selline meede on antud juhul proportsionaalne toimepandud teole.
Samuti on õigustatud ning seaduslik ka avastatud 35000 salasigarettide konfiskeerimine, kuna tegemist on väärteo toimepanemise vahetu objektiga.
TS § 94 lg 3 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §-des 73–
76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
Kohus on seisukohal, et alusetu on kaitsja väide selle kohta, et V.M-i sõiduauto konfiskeerimine ei ole kooskõlas kohtuvälise menetleja praktikaga. Kaitsja asub antud seisukohale vaid Dmitri Degtjarevi asjas tehtud lahendi alusel, millega samalaadse väärteo toime pandud isikule tagastati salakaubaveoks ümber ehitatud sõiduauto.
Kohus peab siinkohal märkima, et Dmitri Degtjarjov ei olnud ümberehitatud sõiduki omanikuks.
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et iga väärteoasja tuleb vaadata eraldi ja kindla väärteo sündmuse piires ning et teises väärteomenetluses tehtud otsuse võrdlemine käesoleva V.M-i suhtes tehtud otsusega, kus on teised konfiskeerimist puudutavad asjaolud ja alused, ei ole asjakohane.
b. Kohus on seisukohal, et V.M pani väärteo toime kavatsetult.
Vastavalt KarS § 16 lg 2 isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
6(2)
V.M-i tegevuses ilmneb karistust raskendav ning KarS § 58 p 1 ette nähtud asjaolu – omakasu. Nagu nähtub V.M-i enda ütlustest, ta pani väärteo toime rahapuuduse tõttu.
Karistust kergendavad asjaolud V.M-i tegevuses puuduvad, kuna kohus ei loe karistust kergendavaks asjaoluks oma süü formaalset ülestunnistust.
Vastavalt § 73 lg 1 deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Kohus märgib, et V.M-ile määratud rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses on alla poole TS § 73 lg 1 sätestatud väärteo eest kohaldatava rahatrahvi maksimummäärast.
Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud väärteomenetluse seadustiku ning tolliseaduse sätteid.
Karistus on määratud sanktsioonide piires ega kuulu muutmisele.
Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107- 111.
/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik