Legislator Case Law & Legislation
1-12-5693/20 AI generated

1-12-5693/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-12-5693/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-12-5693/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5693 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 15. juuni 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Toomas Albi (Alp) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 385 p-st 4 jätta Toomas Albi määruskaebus Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus Toomas Albile.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-12-5693, mis saabus kohtusse 08.06.2012. a. Süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas on kaitsjad advokaat Ahto

Sirendi Advokaadibüroost Ann Saar ja vandeadvokaat Aivar Hint Tartu I Advokaadibüroost. Samad kaitsjad on märgitud ka süüdistusakti sissejuhatavas osas.

12.06.2012. a määras kohtunik eelistungi aja 21.06.2012. a kell 9.30. Prokurörile ja määratud kaitsjatele saadeti kohtukutsed eelistungile ilmumiseks.

Vandeadvokaat A. Hint teatas 13.06.2012. a kohtukutse kättesaamisest. 14.06.2012. a teatas vandeadvokaat A. Hint, et S.S. suhtes täidab kaitseülesandeid jurist Toomas Alp.

13.06.2012. a esitas T. Alp kohtule taotluse KrMS § 42 lg 1 p 1 alusel S.S. lepingulise kaitsjana

kriminaalmenetlusse lubamiseks. Taotlusele on lisatud S.S. volitus 11.06.2012. a ja haridust tõendav dokument.

2 Esimese astme kohtu määruse sisu

Tartu Maakohus jättis T. Albi taotluse rahuldamata ning keeldus teda lubamast

kriminaalmenetlusse süüdistatava S.S. kaitsjana kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses. Keeldumise põhjuseks on eetilised põhjused. Süüdistatav S.S. ja tema volitatu T.

Alp on mõlemad kriminaalkorras karistatud isikud, karistatused kehtivad. Kohus leidis, et

esindaja karistatus on eetiline põhjus mitte lubada teda kriminaalmenetluses kohtulikul arutamisel täitma kaitseülesandeid. Kohus märkis, et T. Alp on isik, kes saab olla kaitsja KrMS § 42 lg 1 p 1 alusel menetleja loal.

T. Albile on volitus antud 11. juunil 2012. a, s.o. pärast kriminaalasja kohtusse saabumist.

Volituse andmise ajast tulenevalt ei saa tal olla varasemat menetleja luba. Prokuratuurist

kohtusse saadetud süüdistusakti andmetel on S.S. kaitsja, vandeadvokaat Aivar Hint ja tema pädevus tuleneb KrMS § 42 lg 1 p 2.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Alp, kes palub tühistada maakohtu 15.06.2012. a määrus S.S. kaitsjana kriminaalmenetlusse mittelubamise kohta. T. Alp leiab, et maakohtu määrus on täielikult põhistamata ja ei ühti Riigikohtu seisukohtadega ning riivab kaebaja põhiõigusi. T. Alp märgib, et ehkki määrusele ei ole ette nähtud kaebeõigust, lähtub ta Riigikohtu määrusest

nr 3-1-1-113-10, millest tulenevalt nende KrMS § 385 loetud kohtumääruste puhul, mis

kujutavad endast kriminaalasjas tehtavat lõplikku lahendit, tuleb silmas pidada konkreetse

lahendi tegemisele seatud nõudeid ja kohtukaebeõiguse piiramise eesmärki. T. Alp leiab, et kokkuleppelise kaitsja menetlusest põhjendamatu kõrvaldamise määrus võib tuua süüdistatavale

põhjendamatuid õigusabikulusid ja kahjustada tema kaitseõigust ja leiab, et kaebus on otstarbekas läbi vaadata käesolevas menetlusstaadiumis.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et T. Albi esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada kaebuse esitajale, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt.

2. KrMS § 383 lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese

ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt.

KrMS § 326 lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile KrMS § 323 lg 2 p-des 1, 2, 3 sätestatud alustel.

KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja

tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi.

KrMS § 385 p 4 kohaselt ei saa esitada määruskaebust taandamismääruse, taandamise taotluse rahuldamata jätmise ning isiku menetluseset kõrvaldamise määruse peale.

3 4. Eelnevast lähtuvalt puudub maakohtu määrusele kaebeõigus, mida on möönnud ka T. Alp ise, mistõttu tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. Eeltoodud põhjusel ei käsitle ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud argumente.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau