1-12-4692/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-12-4692

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2012. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-12-4692 (11257000191) Kohtukoosseis Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi sekretär Agne Tedremaa Kriminaalasi

O.V 424

süüdistus KarS § järgi lühimenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav

O.V - isikukood , elukoht *, * kodanik, XXX

*haridus, emakeel, *, karistatud kriminaalkorras 14 korral, kahtlustatavana kinni peetud 22.09.-23.09.2011.a.

Kaitsja Advokaat Kaire Aus

RESOLUTSIOON

1. O.V vangistusega aasta ja 6 Süüdi mõista KarS § 424 järgi 1 (üks) ja karistada

( ) kuud kuus .

2.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 s.o 6 kuu vangistuse võrra ja mõista

O.V-le karistuseks vangistus 1 ( aasta. üks)

3. O.V kahtlustatavana KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

kinnipidamine 22.09.- .09.2011 vangistus 11 23 , s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on

( ) kuud ja

üksteist 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. Tühistada suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld pärast O.V

kohtuotsuse jõustumist.

5. O.V-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud Välja mõista /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11-

2 4692, menetluskulu)/:

- sundraha 435 eurot; (nelisada kolmkümmend viis)

- (kolmsada määratud kaitsjale makstud tasu 380 eurot ja 56 senti; kaheksakümmend) - koopiate tegemise kulu 45 senti.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja

saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja

kirjalikult jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsio 7 päeva on tuleb esitada Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult jooksul, alates 15 päeva päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS

O.V elles, et tema süüdistatakse s omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, juhtis 22.septembril 2011.a. kella 19:5 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Risti-

Virtsu maantee 40. kilomeetril, liikudes Virtsu suunas, isiklikku sõiduautot Mercedes Benz E290

registreerimisnumbrig * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema a

väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,17 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,07 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST , mistõttu juhtis .V mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud O

terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani O.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule.

KarS § 424 iduki juhtimise joobeseisundis. näeb kuriteona ette mootorsõ KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav O.V on andnud kohtueelselt uurimisel ütluseid selle kohta, et teel Lihulasse

käis mitmes poes – Märjamaal, Vigalas – ostis alkoholi. Alkoholi tarvitas autos sõites, juues ära

kus

0,33 liitrise pudeli rummi. Kasari poes ostis teise samasuguse pudeli rummi, mille jõi ära. Kasari

baari juures istus rool kinni. i ja hakkas Lihula poole sõitma, paari kilomeetri pärast pidas politsei auto Politsei pani puhuma, oli nõus tuvastatud joobeseisundiga.

3

Kohtuistungil enda joobes juhtimises ja süüdistatav enda küsitlemist ei soovinud, kuid tunnistas süüd

kahetseb oma tegu. M juhtimist joobeseisundis , kuid leiab, et joobes ootorsõiduki ei oska põhjendada juhtimine on igati häbiväärne tegu.

Kohtueelsel uurimisel on tunnistajana andnud ütluseid E – , kelle ütluste järgi oli ta . E. L. 22.09.2011.a. tööl graafikujärgses patrullis koos H. P. Kell 19.15 ajal sai tunnistaja juhtimiskeskuselt

väljakutse, et Kasari baari juures hakkas liikuma halli värvi Mercedes-Benz, mille juht on joobes.

Kell 19.25 peeti Risti- -Benz reg nr Virtsu mnt 40ndal kilomeetril kinni halli värvi sõiduauto Mercedes

*, mille roolis olnud meeskodanik oli ilmselgelt alkoholijoobes. H. P. kontrollis Mercedese roolis

olnud mehe alkoholijoovet, paludes tal puhuda alkomeetrisse Lion 500 nr 1168A391. Menetlustoimingust isik ei keeldunud ning puhuski alkomeetrisse, näit oli 1,20 mg/l väljahingatavas

õhus. joovet ka tõendusliku alkomeetriga, mis andis Haapsalus kontrollis H. P. O.V lõplikuks vastuseks isikul joobe 1,07 mg/l väljahingatavas õhus.

Seda, et politsei O.V-ga 22.09.2011.a. kohtus nagu kinnitas tunnistaja E. E. L. sündmuskohal –

ja tema kui juhi joovet sündmuskohal kontrollis, näitab ettekanne mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimiselt tabamise kohta 2/, kus O.V suhtes on 22.09.2011 kell 19.25 Lihula vallas Risti /tl Virtsu mnt 40. km kasutatud indikaatorvahendit, kontrolli tulemus positiivne.

Tunnistaja H. P. kinnitas ka, et O.V viidi Haapsallu, et tema suhtes saaks kasutada

tõenduslikku alkomeetrit. Tl tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt 5 on 22.09.2011 Haapsalus kell 20.25 kasutati O.V suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110

Typ MKIII EST nr ARAF-0025 07 mg/l, mida kinnitab ka tl 6 olev , mille lõplik mõõtetulemus oli 1, väljatrükk. .V on protokollile alla kirjutanud. O

Kohus leiab, et kriminaalasjas uuritud eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et .V O

oli 22.09.2011 enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 1,07 mg/l kohta. Sellega rikkus O.V Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestatut, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla

alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks

loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on O.V

esine -24. O.V on nud alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7 protokollile kirjutanud, et nõustub alkomeetri kasutamisega ja et on protokolliga tutvunud. Kuna .V väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus on kindlaks O tehtud vastavalt kehtivale

korrale, siis .V oli süüdistuses näidatud ajal ja kohas isikuks, kes juhtis mootorsõidukit O joobeseisundis.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani .V toime KarS § 424 järgi O

kvalifitseeritava kuriteo, s.

o. mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes.

Kohus leiab, et O.V pani kuriteo toime otsese tahtlusega ta oli teadlik, et on alkoholi –

tarvitanud, ta teadis, et ei tohi autot juhtida, kuid siiski

juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja

4

kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks süü temale süüks arvatud kuriteo O.V toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et .V tuleb talle esitatud süüdistustes KarS § 424 järgi O süüdi mõista. KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või 424 kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest karistamise alus on isiku süü, -

mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et .V süü on keskmine, kuna tema O

joove oli suurem, kui see, mille seadusandja loeb kriminaalkorras karistatavaks juhil märgatavalt olevaks joobeks. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr, so 1 aasta ja 6

kuud vangistust. S tta arvesse anktsioonivahemiku keskmisest lähtudes tuleb võ süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistust kergendav

asjaolu on . süü tunnistamine, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta

Süüle vastavat karistuse ülemmäära ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. korrigeeritakse eri-

Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb võtta arvesse võimalust mõjutada .V O

edaspidi selliselt, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid. Lähtudes .V karistusreg O istri andmetest /tl 21-28/ nähtub, et tal on kehtivad karistused 14 kuriteo toimepanemises, millest 6 korral

on O.V karistatud joobes juhtimise eest. aristusteks on olnud peamiselt Määratud k vangistus, mida on kahel korral asendatud KarS § 69 korras üldkasuliku tööga, mis on hiljem ikkagi

vangistusena täitmisele pööratud. Lähtudes isikuandmetest saab O.V suhtes kohaldamisele tulla üksnes reaalne vangistus, sest teised karistamise võimalused on ennast ammendanud. Samuti ei ole kohtu hinnangul osutanud isikule vajalikku mõju lühiajaline vangistus, sest O.V vabanes

29.04.2011 9 ng 22.09.2011 pani toime uue kuriteo pärast kuu pikkuse vangistuse ära kandmist ni , seega vähem kui viie kuu möödumisel eelmise karistuse kandmiselt vabanemisel.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et O.V

väärtushinnangud on paigast ära, ta oli oma teoga ohtlik ühiskonnale liiklusnõuded on

, sest

kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. O.V tunnistas kohtuistungil, et mõistab oma teo keelatust ja võimalikke joobes juhtimise tagajärgesid, kuid sõitis ikkagi. Eeltoodu

näitab karistada vangistusega ulatuses, mis on karistusmäära ülemises , et O.V tuleks

kolmandikus, lähtudes süü suurusest, isikuandmetest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Võttes aga

arvesse kergendavat asjaolu ja isiku resotsialiseerimise väljavaateid pärast karistuse ärakandmist

leiab kohus, et O.V

tuleb karistada seaduses ettenähtud karistusmäära keskmise määra järgi. Kaitsja on leidnud, et mõistetav vangistus tuleks asendada üldkasuliku tööga, sest süüdistatav ei ole

vahepeal toime pannud Kuigi isik rikkumisi, samuti on .V ülal pidada neli alaealist last. O

tunn

, istab enda süüd ja on kohtu ees väljendanud kahetsust ei saa seda välja lugeda isiku käitumisest

mis ei veena kohut kahetsuse

siiruses. Kohus leiab, et varem on üldkasulikku tööd .V le O -

määratud, kuid isik ei ole hoidunud uute õigusrikkumiste toimepanemisest, vaid on jätkanud

süütegude toimepanemist. Asjaolu, et ühe asjaoluna O.V on alaealised lapsed on kohus

võtnud arvesse karistuse mõistmisel a sideme säilitamine, mis pika vangistuse , so perekonnag

ärakandmisega võiksid katkeda ja on vähendanud seetõttu karistust keskmise määrani.

TÕKEND

5

O.V on kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2011 ja on vabastatud 23.09.2011 16-17 KarS /tl /.

§ 68 lg 1 alusel tuleb .V kahtlustatavana kinnipidamine O 22.09.-.23.09.2011 arvata

karistusaja hulka. O.V suhtes on alates 23.09.2011.a. kohaldatud elukohast tõkendit lahkumise keeld. TSIVIILHAGI Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1 sundraha .

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev .

2. 1 p 4 kohaselt on kriminaalmenetluse kulu ja KrMS § 175 lg määratud kaitsjale makstud tasu

käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale K. Aus kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kokku 116,90 eurot /tl 82-83/, kohtuistungi tasu 263,66 eurot, kokku 380,56 eurot.

3 koopiate tegemise kulu . menetluskulu kaitsjale toimikust KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on ja

käesolevas kriminaalasjas on see 0,45 eurot 91 /tl /.

/allkiri/

Tambet Grauberg

Kohtunik

Ärakiri õige