4-12-3708/2 · 4-12-3708/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Väärteoasi nr 4-12-3708

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Tiit Kullerkupp Tiit Kullerkupp Tiit Kullerkupp Tiit Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2012.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number 4-12-3708

Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi Anti Algpeus´i kaebus Ida Prefektuuri tegevuse peale väärteoasjas nr 2590,12,003073

Menetlustoiming Menetlustoiming Menetlustoiming Menetlustoiming Kaebuse läbivaatamine

Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja nende esindajad nende esindajad nende esindajad nende esindajad Kaebuse esitaja: Anti Algpeus, ik: 35205245210, elukoht: xxxx

Kaitsja: vandeadv. Kristiina Lee (Advokaadibüroo Küllike Namm)

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 kohus määras: kohus määras: kohus määras: kohus määras: Jätta Jätta Jätta Jätta Anti Algpeus Anti Algpeus Anti Algpeus Anti Algpeus`i `i `i `i kaebus ra kaebus ra kaebus ra kaebus rahuldamata. huldamata. huldamata. huldamata. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (alus: VTMS § 191 p 12). Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (alus: VTMS § 191 p 12). Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (alus: VTMS § 191 p 12). Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (alus: VTMS § 191 p 12).

Määrus saata kaebuse esitaja kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Asjaolud. Asjaolud. Asjaolud. Asjaolud. 1. 07.08.2012 saabus Viru Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Korrakaitsebüroolt VTMS § 78 lg 4 alusel kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale koos väärteotoimikuga 259012003073 Anti Algpeus kohta. 2. 13.06.2012 koostatud väärteoprotokolli AB1293246 kohaselt juhtis Anti Algpeus 13.06.2012 kell 13.32 Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Vajangu alevikus Tamsalu maanteel suunaga Tamsalu poole mootorsõidukit asula sisesel teel kiirusega 103+/- 4 km/h, suurim lubatud

2 sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 sätestatut ning väärtegu tuleb kvalifitseerida LS § 227 lg 3 järgi. Muudeks tõenditeks antud asjas on märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, videosalvestis, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. 3. 11.07.2012 on kohtuväline menetleja koostanud ’’määruse väärteomenetluse jätkamise kohta’’ põhjusel, et väärteoasja menetluses selgus, et menetlusaluse isiku ütluste ja väärteoprotokollis väärteo kirjelduses on suuri lahknevusi, mida ei õnnestu menetlejal kõrvaldada, menetleja ei pea võimalikuks otsust langetada kõrvaldamata vastuolusid eespool mainitud dokumentides. Määruse aluseks on märgitud VTMS § 48. 4. 16.07.2012 on kohtuväline menetleja koostanud uue väärteoprotokolli AB1293273, mille kohaselt juhtis Anti Algpeus 13.06.2012 kell 14.32 Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Vajangu alevikus Tamsalu maanteel, Järva-Jaani – Tamsalu – Kullenga teel suunaga Tamsalu poole mootorsõidukit asula sisesel teel kiirusega 103+/- 4 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 sätestatut ning väärtegu tuleb kvalifitseerida LS § 227 lg 3 järgi. Muudeks tõenditeks antud asjas on märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, videosalvestis, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja määrus väärteomenetluse jätkamise kohta. 5. Kohtuvälise menetleja poolt Viru Maakohtule saadetud materjalide hulgas on ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, videosalvestus, tunnistaja ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku kaebus väärteoasjas, mis on esitatud kohtuvälisele menetlejale, kaebuse lahendamise määrus, vastulause ning menetlusaluse isiku kaebus Viru Maakohtule. 6. Menetlusaluse isiku Anti Algpeusi kaitsja poolt Viru Maakohtule koostatud kaebuse kohaselt vaidlustatakse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula kaebuse lahendamise määrust. Kaebuses palutakse rahuldada Anti Algpeusi kaebus ning lõpetada väärteomenetlus Anti Algpeusi suhtes väärteoasjas nr 2590,12,003073. Kaebuses leitakse, et vanemväärteomenetleja Arnas Jõe määrus väärteoasjas, millega otsustati menetlust jätkata, on vastuolus kriminaalmenetluse ja seeläbi ka väärteomenetluse põhimõtetega. Olukorras, kus menetleja leidis, et kaebuse esitaja ütlustes ja väärteoprotokollis esineb selliseid suuri lahknevusi, milliseid menetlejal ei õnnestu kõrvaldada, pidi menetleja tõlgendama kõik lahknevused kui kahtlused kaebuse esitaja kasuks ning väärteomenetluse lõpetama. Kaebuses märgitakse, et VTMS-ist ega KrMS-ist ei tulene, et lahknevuste ilmnemisel võiks need kõrvaldada uute tõendite loomisega. Väärteoprotokollis väärteo toimepanemise aja ja koha asendamine ei ole käsitletav väärteoprotokolli korrigeerimisena ega täiendamisena VTMS § 68 lg 2 tähenduses. Kuivõrd faktiliste asjaolude asendamine uutega ei ole väärteomenetluses võimalik ning väärteoprotokollis kajastuvate faktiliste asjaolude alusel ei ole võimalik kaebuse esitajat süüdi mõista, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 alusel lõpetada. Kaebuses leitakse, et uuele protokollile allkirja saamise viisi puhul on alust kahtlustada ametivõimuga liialdamist, kuivõrd allkiri saadi aresti kohaldamise ähvardusel. Tulenevalt asjaolust, et kaebuse lahendamise määruses ei ole kohtuväline menetleja sellele tähelepanu pööranud, on tegemist motiveerimata menetlusdokumendiga. Kaebuses ei olda rahul asjaoluga, et 16.07.2012 protokolli on lisandunud võrreldes varasemaga uued tõendid – videosalvestis ning tunnistaja ütlused.

3 Kaebuse esitajale on selgusetuks jäänud, milline on määruse menetlusõiguslik alus, kuivõrd VTMS ei reguleeri väärteomenetluse jätkamist. Jätkamisele peab eelnema lõpetamis- või peatamisotsus. Menetluse jätkamine tähendab menetluse uuendamist. 7. Kohtuvälise menetleja kaebuse lahendamise määruses viidatakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-84-07, millest tuleneb, et kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ning teha see menetlusalusele isikule VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks, tagades uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Kohtuväline menetleja koostas menetluse jätkamise määruse, kuna leidis, et väärteoprotokolli teokirjeldust oli vaja korrigeerida väärteo toimepanemise aja kohta, kuna väärteoprotokollis oli inimliku eksituse tõttu väärteo toimepanemise aeg vale. Väärteomenetluses kuulati üle tunnistaja, et saada kinnitust väärteo toimepanemise aja ja koha kohta. Menetleja ei saa otsust vastu võtta enne, kui teokirjeldust ei ole korrigeeritud. Pelgalt inimlik eksitus ei saa kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna VTMS ei anna määruse nimetust, siis nimetusest järelduse tegemine ja selle sidumine Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-104-06 väärteomenetluse jätkamise kohta ei ole asjakohane. Kohtumää Kohtumää Kohtumää Kohtumääruse põhjendused. ruse põhjendused. ruse põhjendused. ruse põhjendused. 8. Tulenevalt VTMS § 79 lg 1 vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Lõige 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lõige 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik jätta kaebuse rahuldamata. Kohus, esitatud kaebuse ning väärteoasja materjalid läbi vaadanud, asub seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. 9. Esmalt võtab kohus seisukoha väärteoprotokollis väärteo toimepanemise aja ja koha muutmise õiguspärasuse osas. VTMS § 68 lg 2 näeb ette võimaluse täiendada protokolli juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib lahendis nr 3-1-1-84-07, et kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks teha, tagades vastulause esitamise võimaluse. Kohus leiab, et antud juhul oli väärteoprotokollis väärteo toimepanemise aja ja koha muutmise puhul tegemist õiguspärase korrigeerimisega VTMS § 68 lg 2 mõttes, mitte aga väärteo asjaolude asendamisega, mis peaks viima väärteomenetluse lõpetamiseni VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel koosseisu puudumise tõttu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et inimlik eksitus ei peaks viima menetluse lõpetamiseni, kuna tegemist oli teokirjelduse korrigeerimisega, mitte aga uue koosseisu menetlusalusele isikule süüks panemisega. Kohtu hinnangul ei olnud esialgsete ja parandatud asjaolude vahel sellist lahknevust, mis paneks kahtluse alla väärteo toimepanemise kui sellise, mis omakorda annaks aluse vigade tõlgendamiseks menetlusaluse kasuks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. 10. Järgnevalt hindab kohus parandatud väärteoprotokolli tunnistaja lisandumise ning videosalvestise mittetutvustamise õiguspärasust. Kohus leiab, et VTMS § 68 lg 2 sõnastusest tuleneb otseselt võimalus tõendusteabe lisamiseks väärteomenetluses, kui see on vajalik. Antud juhul saab tunnistaja ülekuulamisprotokolli lisamist väärteoprotokollile pidada tõendusteabe täiendamiseks VTMS § 68 lg 2 mõttes,

4 mistõttu ei pea kohus kaebuse esitaja kaitsja vastuväidet tunnistaja lisandumisele asjakohaseks. Nii esialgsesse väärteoprotokolli kui parandatud väärteoprotokolli on märgitud tõendina videosalvestis. Mõlemale väärteoprotokollile on menetlusalune isik alla kirjutanud. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased väited, mille kohaselt ei ole kaitsjale videosalvestist näidatud. Tulenevalt asjaolust, et salvestist on tõendina mõlemas väärteoprotokollis mainitud, ei saa kaitsja tugineda väitele, et 16.07.2012 protokolli lisandus see kui uus tõend, ning et seda ei sisaldunud väärteoasja materjalide hulgas. 11. Määruse menetlusõigusliku aluse ja määruse pealkirjastamise osas leiab kohus, et. kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda selle tegevuse sisust, mitte määruse pealkirja mõnevõrra ebatäpsest sõnastusest. Määruse menetlusõiguslik alus tuleneb VTMS §-ist 48 ning see on alusena märgitud nii väärteomenetluse jätkamise määrusesse kui kaebuse lahendamise määrusesse. 12. Viimaks võtab kohus seisukoha väidetava ametivõimuga liialdamise osas allkirja saamisel väärteoprotokollile. VTMS § 70 lg 2 kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Seega ei ole väärteoprotokollile allkirja andmisel või sellest keeldumisel menetluslikust seisukohast määravat vahet, kuna väärteoprotokoll loetakse menetlusosalise poolt kätte saaduks mõlemal juhul ning ka juhul, kui allkiri isegi aresti ähvardusel anti, ei halvendanud see menetlusaluse isiku olukorda väärteomenetluses. Esitatud kaebuses on küll leitud, et tegemist võis olla ametivõimuga liialdamisega, samas ei ole selles osas taotlusi esitatud. Arvestades asjaolu, et VTMS § 79 sätestab käesoleva kaebuse lahendamiseks kirjaliku menetluse ja viie päevase tähtaja, ei pea kohus võimalikuks käesoleva kaebuse lahendamise raames hakata välja selgitama kaebuse esitaja ja politseitöötajate omavahelise telefonivestluse sisu. Vastavalt politsei ja piirivalve seadusele ei kuulu distsiplinaarmenetluse algatamine kohtu pädevusse. 13. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Anti Algpeus’i kaebus ei kuulu rahuldamisele, millest tulenevalt Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 30.07.2012.a. määrus väärteoasjas nr 2590,12,003073 ei kuulu tühistamisele. VTMS § 79 lg 5 kohaselt saadab maakohus kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 13 13 13 13. augustil 2012. a. . augustil 2012. a. . augustil 2012. a. . augustil 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne