Legislator Case Law & Legislation
1-12-4207/7 AI generated

1-12-4207/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-12-4207/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-12-4207/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. augustil 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-4207 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

D.F-i süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav D.F

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - 11.04.2011. a Tartu Maakohtu otsusega (Jõgeva kohtumajas) KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 ning 25 lg 2 – 266 lg 2 p 3 järgi 5-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, väärtegude eest karistatud 4 korral tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.02.2012 Kaitsja advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.F KarS § 266 lg 2p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada D.F KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista D.F-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 7 (seitse) kuud vangistust.

2 KarS § 65 lg 2 alusel mõista D.F-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1

(üks) aasta vangistust, suurendades mõistetud 7-kuulist vangistust Tartu Maakohtu 11.04.2011. a otsusega mõistetud kandmata karistuse 5 kuu vangistuse võrra.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada D.F-ile mõistetud 1 (ühe) aasta

pikkune vangistus 730 (seitsesada kolmkümmend) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata D.F-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha (nelisada kolmkümmend viis) eurot. 435 Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud (seitsekümmend kuus) eurot senti riigi 76 80 kanda.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (nelisada kolmkümmend viis) 435 eurot tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele 12

järgnevast kuust on D.F kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 36 (kolmkümmend kuus) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. 25 Juhul, kui D.F ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese

makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

D.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

omavolilise sissetungi, tungis 15.01.2012 kella 02.45 ajal grupis koos J.P. valdaja tahte

vastaselt suletud, kuid lukustamata ukse avamise teel Tartus Aardla 27A töökoja juures seisvasse VOLARI INFRE OÜ-le kuuluvasse sõidukisse VW Caravelle reg. märgiga XXX . Sellega pani D.F toime valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse sissetungimise vähemalt teist korda ja grupi poolt, so KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse D.F-i selles, et tema isikuna, keda on 05.03.2012 Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega karistatud liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 232 järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, milline kohtuotsus on pööratud

13.03.2012 täitmisele, juhtis 20.03.2012 kella 14.04 ajal Tartus, Kalevi tänaval

mootorsõidukit Audi 100 reg nr XXX, jättes sellega tahtlikult täitmata eespool nimetatud kohtuotsuse. Sellega pani D.F toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust ja KarS § 329 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista D.F-ile karistuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja poolt 11.04.2011 mõistetud 5 kuu vangistuse võrra ja mõista D.F-ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada D.F-ile mõistetud üheaastane vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga, mille D.F on kohustatud ära tegema kaheaastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.F on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Viljar

4 D.F süüdi tunnistada KarS §-de 266 lg 2 p 1, 3 ja 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 38,40 eurot ja määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 38,40 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

D.F on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta

neid ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist, kuna kaitsealuse sissetulek on vaid 380 eurot kuus. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks on D.F-i väikest palka arvestades põhjendatud, mistõttu tuleb õigusabikulud jätta riigi kanda. Sundraha tasumine ühe korraga käib talle ilmselgelt samuti üle jõu ning D.F-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud summas 435 eurot ositi 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik