1-11-7431/24 · Tartu Ringkonnakohus

1-11-7431

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7431 (10240104525) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi

U.A süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi,

J.A süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 3. mai 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava U.A (U.A) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava U.A apellatsioon Viru

Maakohtu 3. mai 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-11-7431 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Maakohtu 03.05.2012 otsusega tunnistati U.A süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.10.2009

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 8 kuud vangistust - võrra ning mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

2

KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.05.2010

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust - võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 23 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (29.-31.08.2010) karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust. U.A tõkend – elukohast lahkumise keeld – jäeti muutmata. Maakohus väga põhjalikult motiveeris (otsuse lk 7-8), miks U.A-le ei ole võimalik KarS § 266 lg 2 järgi rahalist karistust mõista ja mis tingib talle karistuseks vangistuse mõistmise. U.A esitas apellatsiooni, vaidlustades talle mõistetud karistust. J.A otsust ei vaidlustanud. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

U.A esitas 14.05.2012 apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsusega temale mõistetud ärakandmisele kuuluva vangistuse ja mõista talle rahaline karistus.

Apellatsioonis leiab U.A , et maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel piisavalt

kergendavate asjaoludega. U.A sedastab apellatsioonis, et ta on tunnistanud end

toimepandud kuriteos süüdi ning on kuriteo toimepanemist kahetsenud. U.A toob apellatsioonis välja, et pole alates 27.02.2011 toime pannud uusi kuritegusid. U.A ülalpidamisel on 2004. a sündinud laps. U.A on alates 10.12.2011 abielus. Tema abikaasa on 40% töövõimetu ning ei saa töötada, kuna tema selgroog on vigastatud.

U.A on registreeritud Töötukassas ning otsib tööd. Käesoleval hetkel töötab ta autohoolduses. U.A puhul on tegemist pere ainsa ülalpidajaga.

U.A toob apellatsioonis välja, et Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega kriminaalasjas nr

1-12-491 mõisteti talle rahaline karistus 96 eurot, millest ta on suurema osa juba tasunud. U.A palub arvestada kõigi asjaoludega ning mõista talle karistuseks rahaline karistus.

Apellatsioonile on lisatud Sotsiaalkindlustusameti otsus J.K. püsiva töövõimetuse tuvastamise

kohta, U.A ja J.K. abielu tõend, SA TÜ Kliinikumi väljavõte J.K. haigusloost ja V.S. sünnitunnistus. Samuti on lisatud väljavõtted Swedbanki maksekorraldustest, mille kohaselt on U.A osaliselt tasunud talle kriminaalasjas nr 1-12-491 mõistetud rahalist karistust

ja Eesti Töötukassa teatis, millest nähtuvalt on U.A töötuna arvele võetud alates 13.03.2012. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates U.A poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on

3 perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on lühimenetluses tehtud kohtuotsusega.

KrMS §-de 233 lg 1 ja 237 lg 4 kohaselt lühimenetluses kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal.

Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-91-07 p 7, 3-1-1-2-10 p 9, 3-1-1-79-10 p

10.1) lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul peaks täiendavate tõendite esitamine

apellatsioonimenetluses olema välistatud, välja arvatud juhul, kui nad puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt.

Antud juhul on apellatsioonile lisatud terve rida dokumente, mida eeltoodust lähtudes ei saa tõenditena kasutada.

Kohtuistungi protokolli kohaselt (lk 159-166) oli U.A perekondlik olukord ja väited eelmise otsusega mõistetud rahalise karistuse osalise tasumise kohta maakohtule teada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on U.A-le karistust mõistes põhjalikult

motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Olukorras, kus süüdimõistetut on varem kuus

korda kriminaalkorras karistatud ning kuritegu on toime pandud varasemate kohtuotsustega

kohaldatud katseajal, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt on võimalik

süüdistatavat mõjutada edasisest kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse

vangistusega. Maakohus on juba arvestanud U.A apellatsioonis märgitud karistust kergendava asjaoluga, milleks on süü tunnistamine. Seega on nimetatud asjaolu alusel karistuse täiendav kergendamine põhjendamatu.

U.A väidab apellatsioonis, et Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega mõistetud rahaline karistus on tal suuremas osas tasutud. Samas on U.A väärteokorras karistatud 61 korda

ning väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasumata. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et rahaline karistus ei täida U.A puhul oma eesmärki – ei motiveeri teda süütegudest hoiduma.

Arvestades U.A isikust tulenevaid asjaolusid ning võimalust mõjutada teda edaspidi

hoiduma uute süütegude toimepanemisest, ei anna tema karistuse kergendamiseks alust ka

asjaolu, et ta on oma pere ainus ülalpidaja. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku

süü. Maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel U.A poolt toimepandud kuritegude raskust (II astme kuritegu), tehiolusid (kuriteoga ei ole tekitatud raskeid tagajärgi, U.A

tegevusega ei ole tekitatud materiaalset kahju), raskendavate asjaolude puudumist ja

kergendavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tehtud järeldusega, et antud juhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke vangistusest kergema karistusega. Ringkonnakohus rõhutab, et kaevatava maakohtu otsusega on KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toime

pandud kuriteo eest U.A-le mõistetud karistus 2 kuud vangistust. Talle mõistetud kogu

liitkaristusest (2 aastat 1 kuu 20 päeva vangistust) põhiosa moodustavad varasemate ja juba

jõustunud Viru Maakohtu otsustega mõistetud karistused, mis arvati liitkaristuse hulka, kuna U.A pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on U.A-le karistuse

mõistmisel arvestanud kõigi karistust kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus on

kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega. Seega on U.A apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu.

4 Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau